Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-27198
Tsiviilasi
Julianus
Inkasso
OÜ
hagi
GH
vastu
võlgnevuse
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
192,57 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht
esindajad
A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) hageja lepinguline esindaja Ene S kostja GH(isikukood XXX elukoht XXX)
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse GH (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 11.10.2012 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 31.10.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS EE ja kostja 18.03.2009 liitumislepingu, mille alusel AS EE kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 30.09.2010 loovutas AS EE hagejale nõude kostja vastu põhisummas 96,31 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt lepingule ja mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja oli kohustatud ka teenuste väiksemas summas, kui 75 krooni ulatuses, tarbimisel tasuma igakuise miinimumtasu 75 krooni. Käsitlustasu nõude näol on tegemist kliendile soodustingimustel müüdava telefoni ning mittekliendiks olevale isikule müüdava telefoni hinnavahe hüvitamise nõudega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 96,31 eurot ja viivise 96,26 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. AS EE on suurendanud teenuste mahtu 3,17 korda, st suurendatud on 2009 mai ja juuni arveid. AS EE osutas kostjale teenust 23 euro eest. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid AS EE ning kostja 18.03.2009 liitumislepingu ning järelmaksuga müügilepingu, mille alusel kostja kohustus tasuma teenuste ning mobiiltelefoni NOKIA 5310 eest vastavalt esitatud arvetele. AS EE on loovutanud oma nõude kostja vastu 30.09.2010 hagejale. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud liitumislepingust on kostja hinnapaketiks Mobiil Plus 75. Vastavalt AS EE hinnakirjale (hinnakiri) on nimetatud paketi igakuine miinimumtasu 75 krooni. Valitud paketi miinimumarve summast väiksema kulu korral on väljastatava arve summaks miinimumarve summa. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et teenuste mahtu on suurendatud. Kui teenuseid tarbitakse alla 75 krooni kuus, siis on AS-il EE lepingu järgi ikkagi õigus esitada arve summale 75 krooni. 01.07.2009 arvel nr XXX on AS EE nõudnud kostjalt ka käsitlustasu 1000 krooni. Vastavalt järelmaksuga müügilepingu tingimustele on AS-il EE õigus, lepingu lõpetamisel kliendi
rikkumise tõttu, nõuda kostjalt käsitlustasu summas 1000 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja käsitlustasu nõue põhjendatud. AS EE on esitanud kostjale arved nr XXX ning XXX kogusummas 1506,99 krooni (96,31 eurot). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud võlgnevuse tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 96,31 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. AS EE teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.9 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 96,26 eurot. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 192,57 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.