Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi SA vastu võlgnevuse 5 040,09 euro väljamõistmiseks
Hagihind
5 040,09 eurot Hageja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu; asukoht Munga 18, Tartu 50088) Hageja esindaja Kaur K (XXX) Kostja SA(isikukood XXX; elukoht XXX) Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi SA vastu võlgnevuse 5 040,09 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kanda.
3.Otsus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
1.7.06.2012. a esitas Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kohtule hagi SA vastu võlgnevuse 5 040,09 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmis kostja AS-iga H 23.09.1997. a õppelaenu saamiseks õpplaenulepingu nr XXX, mille alusel kanti kostjale 23.09.1997. a 10 000 krooni, 16.09.1998. a 6 500 krooni, 2.02.1999. a 6 500 krooni, 18.09.1999. a 15 000 krooni ja 16.09.2000. a 15 000 krooni. Kostja kohustus tasuma õppelaenult intressi 5% aastas. AS H koostas kostjale 28.11.2004. a maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei täitnud laenukohustuse tagasimaksmist, nõudis AS H riigitagatise rakendamist hagejalt, millise riik 14.12.2004. a täitis tasudes AS-ile H võlgnevuse sumas 53 000 krooni. 17.12.2004. a seisuga oli kogunenud intresse 6 883,04 krooni.
2-12-22562 14.02.2005. a saatis hageja kostjale võlgnevuse teatise informeerides kostjat võlgnevuse üleminekust hagejale ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja taotles hagejalt maksegraafiku koostamist, millise hageja 10.06.2005. a kostjale edastas paludes tagastada allkirjastatud maksegraafik hagejale hiljemalt 20.06.2005. a. 6.01.2009. a teatas hageja, et kuna kostja ei ole tasunud võlgnevust, on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. 31.07.2009. a esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, kuid võttis avalduse tagasi, mistõttu jäeti 5.05.2010. a maksekäsu kiirmenetluse avaldus läbi vaatamata. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 5 040,09 eurot.
2.29.06.2012. a esitas kostja kohtule vastuse, milles märgib, et ei ole nõus esitatud hagiga.
3.6.07.2012. a kirjas teatas kostja kohtule, et võtab hagi õigeks ja soovib koostada maksegraafikut hagejaga.
4.6.12.2012. a vastuses palub kostja kohaldada nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
5.18.12.2012. a seisukohaga esitas hageja kostja 13.09.2012. a taotluse maksegraafiku sõlmimiseks hagejaga ja märkis, et kuna kostja on 13.09.2012. a tunnistanud võlgnevust hageja ees, on aegumine katkenud ja seega kehtiv.
6.20.02.2013. a vastuses jäi kostja seisukohale, et hagi on aegunud juba enne hagiavalduse esitamist kohtusse, sh enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule, kuna poolte vahel ei sõlmitud hageja poolt 10.06.2005. a edastatud maksegraafikut. Kostja lisab, et kuna hagi on aegunud, ei saa ka aegumine katkeda 13.09.2012. a nõude tunnustamisega.
7.25.02.2013. a seisukohas märgib hageja, et 10.06.2005. a ei sõlmitud poolte vahel maksegraafikut, kuid kuna kostja on korduvalt käesoleva menetluse jooksul tunnustanud nõuet nii kohtule esitatud avalduses (6.07.2012. a) kui ka hagejale esitatud avaldustes (20.07.2012. a ja 13.09.2012. a), tuleb lugeda nõude aegumise aluseks nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 2 kohaselt, mis väljenduvad eelmärgitud tegudes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi SAvastu võlgnevuse 5 040,09 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
9.Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest asjaoludest: • Kostja on AS-iga H sõlminud 23.09.1997. a õppelaenu saamiseks õpplaenulepingu nr XXX, mille alusel kanti kostjale üle 23.09.1997. a 10 000 krooni, 16.09.1998. a 6 500 krooni, 2.02.1999. a 6 500 krooni, 18.09.1999. a 15 000 krooni ja 16.09.2000. a 15 000 krooni (tl 5-7). • Hageja tasus AS-ile H kostja õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 14.12.2004. a (tl 7) tulenevalt AS-i H 17.12.2004. a taotlusest (tl 10-11), mille aluseks on hageja ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud õppelaenu tagastamise korraldamise lepingu punktid 4.2 ja 4.3 ning Haridusseaduse (HaS) § 362 lg 1. • 10.06.2005. a on hageja edastanud kostjale kaaskirjaga „Kokkulepe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“ koos lisaga 1, mille väljastamise aluseks oli hagejale esitatud kostja põhjendatud taotlus (tl 13). • Kokkulepet õppelaenu võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel pooled ei sõlminud. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • 31.07.2009. a esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu (tl 16).
2-12-22562
10.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kostja on kohtumenetluse käigus esialgselt tunnistanud hagi soovides maksegraafiku sõlmimist, kuid pärast seda (6.12.2012. a) võtnud oma väite hagi õigeksvõtu kohta tagasi paludes kohaldada aegumist, ei saa lugeda hagi õigeksvõetuks, sest vastav avaldus oli allkirjastamata.
11.Kohus tugineb käesolevas lahendis Riigikohtu 22.03.2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1178-10 väljendatud seisukohtadele. Kui laenusaaja ei ole HaS § 362 lg 1 järgi ettenähtud tähtaja jooksul asunud laenu tagasi maksma ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Kui riik on selles ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus laenusaaja vastu kogu krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Selliselt nägi haridusseadus ette, et õppelaenu saaja kohustuse täitmisel pangale läheb panga nõue üle riigile. Tegemist ei ole seadusest tuleneva riigi (uue) nõudega laenusaaja vastu, vaid seadusjärgse lepingulise nõude ülemineku juhtumiga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 1 mõttes, st õigusjärglusega TsÜS § 6 mõttes, täpsemalt eriõigusjärglusega. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut, mh VÕS § 164 lg-t 2, mille järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele, ja VÕS § 171 lg-t 1, mille järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada mh kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
12.Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 9 tuvastanud, et hageja tasus AS-ile H kostja õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 14.12.2004. a tulenevalt AS-i H 17.12.2004. a taotlusest, mille aluseks oli hageja ja AS-i H vahel sõlmitud õppelaenu tagastamise korraldamise lepingu punktid 4.2 ja 4.3 ning HaS § 362 lg 1. Seega muutus hageja nõue hiliseimalt sissenõutavaks nimetatud kuupäevast. Kuna hagejale läks üle panga nõue kostja vastu laenulepingu alusel, ei tekkinud hagejal seaduse alusel uut nõuet kostja vastu. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumisega. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 9 tuvastanud, et 10.06.2005. a on hageja kostjale saatnud kirja „Kokkulepe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“ koos lisaga 1, kuid nii hageja kui kostja on kohtule kinnitanud, et vastavat maksegraafikut ei poolte vahel sõlmitud [kostja 20.02.2013. a seisukoht (tl 46); hageja 25.02.2013. a seisukoht (tl 49-51)], kuna kostja ei tagastanud allkirjastatud maksegraafikut hagejale. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest kaudselt, et kostja võis enne 10.06.2005. a olla teinud hagejale avalduse taotlusega sõlmida õppelaenu võla ositi tasumiseks kokkulepe, mida saaks käsitleda TsÜS 158 lg 1 mõttes nõude tunnustamisega, millega aegumine võinuks katkeda. Antud asjaolu ei mõjuta aga nõude aegumist, sest ka antud olukorras võib kohtu hinnangul lugeda kostja poolt nõude tunnustamisena (sooviga sõlmida kokkulepet) TsÜS § 158 lg 1 kohaselt hageja nõude hiliseimaks võimaliku aegumise katkemise ajaks 10.06.2005. a. Nõude aegumine algas uuesti samal ajal, so 10.06.2005. a. Kuna TsMS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, oleks pidanud hageja ka sel juhul hiljemalt 10.06.2008. a oma nõude kohtulikult maksma panema. Käesoleva kohtuotsuse punktis 9 on kohus tuvastanud, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 31.07.2009. a, mistõttu oli hageja nõue kostja vastu aegunud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal. Kuna kohus on tuvastanud, et nõue on aegunud, jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).
12.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja väide aegumise katkemise kohta kostja poolt käesoleva kohtumenetluse ajal nõude tunnustamisega [6.07.2012. a kostja e-kiri kohtule kokkuleppe sõlmimiseks (tl 29); 20.07.2012. a kostja e-kiri
2-12-22562 hagejale maksegraafiku sõlmimiseks (tl 52); 13.09.2012. a kostja taotlus maksegraafiku sõlmimiseks (tl 38)] ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest hagi esitamisega on aegumine juba peatunud ning peatunud aegumine ei saa enam katkeda. Lisaks saab kohtu hinnangul aegumine katkeda vaid juhul, kui võlgniku poolt nõude tunnustamine toimub aegumistähtaja jooksul, sest aegunud nõude puhul ei saa aegumine enam katkeda.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.