Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-3727

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 23.01.2012 esitas aktsiaselts (edaspidi AS) SEB Pank Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi H pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik on eelistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. 13.02.2013 on kohus nimetanud AS H ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. 05.03.2013 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, 20.03.2013 esitas ajutine pankrotihaldur täiendava aruande. Ajutise pankrotihalduri aruannete kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara 2 781.66 euro väärtuses. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 494 199.90 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei piisa võlgniku varast, et olemasolevaid kohustusi täita. Võlgniku majandustegevus on alates 2009.a olnud kahjumlik. Võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2011 -11 092 eurot. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid, et viia see äriseadustiku nõuetega kooskõlla. Võlgniku rahavood ei võimalda võlgnikul jooksvaid kohustusi, s.h maksukohustusi täita. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul töövahendid ja –ruumid on üürileandja valduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole selline majandustegevus jätkusuutlik.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-13-3727 PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 23.01.2012 esitas aktsiaselts (edaspidi AS) SEB Pank Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi H pankroti väljakuulutamiseks. võlgnik on eel- ja kohtuistungil tunnistanud oma maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Pankrotiavalduse aluseks on võlausaldaja ja võlgniku vahel 08.05.2009 sõlmitud garantiileping nr XXX ning 16.01.2010 sõlmitud garantiileping nr XXX, millest tulenevaid kohustusi võlgnik ei ole täitnud. Võlausaldaja saatis 13.01.2012 võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on 16.01.2012 kätte saanud. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole 476 035.60 eurot võlga pärast pankrotihoiatust ära tasunud ja palub nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik on eel- ja kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja võlgnik on selle õigeks võtnud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlgniku vara väärtuseks on umbes 2 781.66 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 494 199.90 euro väärtuses. Võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2011 -11 092 eurot eurot. Võlgniku majandustegevus on alates 2009.a olnud kahjumlik. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad rahavood, mille arvel rahuldada olemasolevaid ja jooksvaid kohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid, et viia see äriseadustiku nõuetega kooskõlla. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, tema majandustegevus on alates 2009. a olnud kahjumlik ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus

2-13-3727 sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tuleks edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võimalu võlgniku juhatuse liikmete vastu nõude esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaseltsi H pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.