Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Võlgnik ja ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 28.10.2010 esitas Kingakaupmees OÜ (likvideerimisel) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku likvideerimismenetluses ilmnenud, et võlgnik ei suuda rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on kohustusi 202 070.19 krooni eest ja varaks on rahalised vahendid summas 681 krooni, millest on tasutud riigilõiv pankrotiavalduse esitamise eest kohtule. 02.11.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. 17.11.2010. vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil. 29.11.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega tegi võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 3100057277 Kingakaupees OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks 2800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot. Kohtumääruse väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2010. 19.01.2011 tegi kohus päringu ajutisele haldurile seoses OÜ Eviman nõude põhjendatusega. 07.02.2011 esitas ajutine haldur kohtule oma arvamuse. Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus 28.10.2010 kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku likvideerimismenetluses ilmnenud, et võlgnik ei suuda rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on kohustusi 202 070.19 krooni eest ja varaks on rahalised vahendid summas 681 krooni, millest on tasutud riigilõiv pankrotiavalduse esitamise eest kohtule. 31.05.2010 võttis äriühingu osanike üldkoosolek vastu otsuse äriühingu lõpetamiseks ja likvideerimiseks. Vastav teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.06.2010. Äriühingul oli sõlmitud 22.10.2006 OÜ-ga Eviman tähtaegne ruumide üürileping kehtivusega

kuni 01.11.2013 Kingakaupmees OÜ (likvideerimisel) vabastas ruumid 2010 septembris. Äriühing teavitas üürileandjat likvideerimismenetlusest ja ütles 01.06.2010 üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.10.2010. OÜ Eviman teatas, et ei lõpeta tähtaegset üürilepingut ja nõudis kahjutasu 200 370 krooni üürisumma ulatuses perioodi 01.10.2010 kuni 01.11.2013 eest. Samuti keeldus üürileandja tegemast tasaarvestust ettemaksu osas summa 28 372 krooni. Üürileandja esitas 20.10.2010 arve summas 230 442.59 krooni, mille tasumist nõudis 25.10.2010. äriühing üürnikuna tegi tasaarvestuse ettemaksuga summas 28 372.40 krooni ning sellest tulenevalt jäi rendileandja nõudeks 202 070.19 krooni. Likvideerimismenetluses peale varade ja kauba müüki seisuga 27.10.2010 puudub igasugune vara, millele pöörata sissenõuet. Võlgnikul on rahalisi vahendeid summas 681 krooni. Avaldaja palub lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna äriühingul ei jätku rahalisi vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Pankrotiseis tekkis seoses OÜ Eviman poolt esitatud nõudega. Juhatuse liige avaldas, et ta ei nõustu tasuma ajutise halduri tasusid. Peale halduri tasu taotlusega tutvumist avaldas võlgniku esindaja, et ei vaidle vastu tehtud kulutustele summas 1800 krooni, leides, et see on põhjendatud. Samuti ei vaielnud võlgniku esindaja vastu ajutise halduri poolt kulutatud ajale, kuid vaidles vastu tasu määrale 1000 krooni, leides, et see on kaks korda kallim kui Haapsalu juristide tunnitasu määr. Ajutise halduri aruande põhiseisukohad

III Võlgniku m a j a n d u s t e g e v u s, h i n n a n g Võlgniku varalisele seisundile PankrS § 22 lg 2 p 1, lg 3 p 4 ja lg 5 alusel ajutine pankrotihaldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, esitab arvamuse, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, kusjuures ajutisel pankrotihalduril on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Alljärgnev sisaldab tegevusaruannet, milles on ära märgitud olulisemad Võlgniku majandustegevuse ning varaga seotud asjaolud, sündmused ja tehingud.

Majandustegevus. Ülevaade aastatest 2008-2010

Võlgnik tegeles jätkuvalt (alates asutamisest) jalatsite ja nahktoodete jaemüügiga. Rendilepingu alusel kasutati kaupluseruume aadressil Posti 37, Haapsalu. Töötajate palgakulu oli 195 000, keskmine töötajate arv 2. Seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul vara kokku summas 1 189 725 krooni väärtuses. See koosnes: Raha ja pangakontod oli 10 261 Nõuded ja ettemaksed 31 535 Varud 1 147 929 ja

Põhivara puudus Seisuga 31.12.2008 oli kohustusi kokku summas 433 861 krooni. See koosnes: Lühiajalised: 342 282 krooni Laenukohustused 119 076 Võlad ja ettemaksed 223 206 (sealhulgas võlad tarnijatele 157 707, töövõtjatele

893, maksuvõlad 28 607 krooni) Pikaajalised laenukohustused 91 579 krooni Müügitulu moodustas 2 265 949 krooni (ligikaudu sama palju kui 2007). Majandusaasta kasum moodustas 90 731 krooni. Omakapital oli 755 864 krooni. Pankrotioht puudus. Võlgnik on kommenteerinud 2008 aastat majanduslikus mõttes edukaimana. Samas tuleb tõdeda, et 2008 aasta oli suhteliselt hea aasta ka laiemas, makromajanduslikus plaanis, üldise tarbimisbuumi laineharjal ei olnud hääde tulemuste saavutamine väga keeruline. Ettevaatlikku ettevõtjat võis murelikuks teha varude suhteliselt suur osakaal.

Põhitegevuseks oli jätkuvalt jalatsite ja nahktoodete jaemüük kaupluses aadressil Posti 37, Haapsalu. Töötajate palgakulu oli 204 000, keskmine töötajate arv 2. Seisuga 31.12.2009 oli võlgnikul vara kokku summas 1 256 392 krooni väärtuses. See koosnes: Raha ja pangakontod oli 12 413 Nõuded ja ettemaksed 29 039 Varud 1 214 940 ja Põhivara puudus Seisuga 31.12.2009 oli kohustusi kokku summas 396 826 krooni. See koosnes: Lühiajalised: 396 826 krooni Laenukohustused 144 379 Võlad ja ettemaksed 252 447 (sealhulgas võlad tarnijatele 186 858, töövõtjatele 26 114, maksuvõlad 39 475 krooni) Pikaajalised kohustused puudusid. Müügitulu oli 1 759 924 krooni vähenedes võrreldes 2008 aastaga 22 %. Majandusaasta kasum moodustas 103 702 krooni. Omakapital oli 859 566 krooni. Pankrotioht puudus. 2010. Võlgnik võttis vastu lõpetamisotsuse. Motiiviks oli uue kaupluse avamine uues asukohaks.

Kanne likvideerimismenetluse alustamise kohta on tehtud 04.06.2010. Varud realiseeriti, võlad tasuti, majandustegevus lõpetati septembriks 2009. 28.10.2010 esitas võlgnik pankrotiavalduse, kuna ei suuda täita üürisuhtest tulenevaid kohustusi, sealhulgas kahju hüvitamise nõuet. VARA ning hinnang vara väärtusele Võlgniku vara on 531 krooni

VÕLAD

Võlad moodustavad võlgniku andmeil seisuga 27.10.2010.a. 202 070,19 krooni. Võlausaldaja OÜ Eviman arvates võib nõue olla suurem (oktoobri-novembri üüri ja kommunaalkulude võrra). OÜ Eviman nõue tuleneb üürisuhtest tulenevate kohustuste rikkumisest, muuhulgas ka kahju hüvitamise nõudest. Üürileping poolte vahel sõlmiti 22.10.2006 kehtivusega kuni 01.11.2013.a. 01.06.2010.a. avaldas võlgnik tahet üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, millega aga üürileandja ei nõustunud. 20.10.2010.a. esitas OÜ Eviman võlgniku likvideerimismenetluses nõude summas 202 070 krooni. 04.11.2010.a. esitas OÜ Eviman üürilepingu ülesütlemisteatise ja määras lepingu lõppemise päevaks 15.11.2010.a. Ajutine haldur peab OÜ Eviman nõude osas vajalikuks märkida järgmist. Võlgnik ei vaidle nõudele vastu. Nõue on kajastatud pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirjas, samuti muudes ajutisele haldurile esitatud dokumentides. Ilmselt on selge, et üürilepingu ennetähtaegsel lõppemisel võib üürileandjale tekkida teatud kahju. Üürilepingu lõpetamisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid on käsitletud Riigikohtu lahendites 3-2-1-84-10 ja 3-2-1-37-091. Lahenditest tulenevalt on põhimõtteliselt võimalik 1 “Kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis VÕS §-s 325 sätestatud nõudeid järgides üürilepingu üürnikupoolse lepingurikkumise tõttu üles öelnud, on tal õigus nõuda kuni üürilepingu ülesütlemiseni saamata jäänud üüri. Samuti võiks üürileandja nõuda alates lepingu ülesütlemisest VÕS § 135 lg 1 alusel kuni lepingu kehtivuse lõpuni kahjuhüvitisena üürilepingust tuleneva üüri ja uute üürnikega sõlmitud lepingutest tuleneva üüri vahe tasumist, kui uued üürnikud maksavad sõlmitud üürilepingute alusel madalamat üüri, kui üürileandja oleks saanud endise üürnikuga sõlmitud üürilepingu alusel. VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Nimetatud säte kohaldub analoogia alusel ka lepingu ülesütlemise korral. Kui üürileandja ei ole üürilepingu esemeks olevaid ruume uutele üürnikele välja üürinud, on tal üürilepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kuni üürilepingu ülesütlemiseni saamata jäänud üüri ning alates lepingu ülesütlemisest VÕS § 135 lg 2 alusel abstraktselt arvestatud kahju hüvitamist kuni lepingu kehtivuse lõpuni. VÕS § 135 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. ”

esitada kahju hüvitamise nõue ka kogu saamata jäänud üüri ulatuses (nagu üürileandja seda on teinud). Samas on siiski tegemist suhteliselt keerulise, põhjalikku õiguslikku analüüsi nõudva küsimusega, millele ei saa vastust otsida ning anda ajutine pankrotihaldur. Nimetatud küsimus võimaliku kahju olemasolu ning suuruse osas oleks tulnud võlgniku ning üürileandja vahel lahendada likvideerimismenetluse jooksul, et vajadusel oleks likvideerimismenetluses võimalik olnud arvestada väljamaksetega üürileandjale. Kokkuvõte varalisele seisundile V A R A 351 krooni. Võlgnikule ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu.

VÕLAD

Olemasolevatel andmetel on võlad kokku 202 070,19 krooni. IV K o k k u v õ t e: Täitemenetlused. Ajutisel halduril ei ole andmeid kulgevate täitemenetluste kohta. Hinnang maksejõuetuse kohta PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta a) ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid b) ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui c) võlgniku vara ei kata tema kohustusi d) ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Teadaolevalt on Võlgnikul vara on kokku 531 krooni, kohustused on kokku 202 070,19 krooni. Võlgniku vara ei kata seega tema kohustusi. Võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutise iseloomuga (ehk teisisõnu võlgniku maksejõuetus on püsiv) järgmistel tema majanduslikust olukorrast tulenevatel põhjustel: -majandustegevus on lõppenud, puudub tahe ja võimalused selle taaskäivitamiseks

Hinnang maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste suhtes. Esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetus põhjustatud üldisest majanduslangusest, mille tagajärjel vähenes nõudlus võlgniku pakutavate kaupade järgi. Nõudluse vähenemise tõttu langesid müügihinnad ning vara realiseerimine likvideerimismenetluses ei õnnestunud sellisel määral, et rahuldada kõik võlausaldajate nõuded. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2010 aasta esimene pool.

Hinnang selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud.

Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Arvestades eeltoodud andmeid võlgniku vara ja võlgade kohta olen arvamusel, et võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

Hinnang tagasivõidetavate tehingute, kuritegude ning raskete juhtimisvigade olemasolu kohta. Tagasivõitmisest. Pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt on tehingu tagasivõitmise üldised eeldused järgmised:  tegemist on võlgniku tehinguga;  tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve;  tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist;  esinevad muud PankrS-s toodud alused. Tagasivõitmise erialuseks on näiteks § 113 - rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine: (1) Kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti: 3) kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Perioodil 29.04.2010.a. - 05.09.2010.a. on võlgniku lähikondsetele * ning Jaak Tomingasele tasutud 73 000 krooni, täidetud on laenulepingust tulenevad rahalised kohustused. Ajutise halduri hinnangul on nimet tehingud tagasivõidetavad. Pankrotiasja ettevalmistamise ajalised ning rahalised piirid ei võimalda teostada erikontrolli likvideerimismenetluses teostatud vara müügitehingute üle. Raskest juhtimisveast. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Peale maksejõuetuks muutumist on võlgnik tasunud 73 000 krooni võlgniku lähikondsetele (sealhulgas ka osanikule) laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Maksejõuetust ühingust osanikule ja lähikondsetele väljamaksete tegemist saab lugeda juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Seega on võlgniku likvideerija kohustatud hüvitama väljamakstud 73 000 krooni. Raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõue on võimalik esitada alternatiivselt eelmises punktis kirjeldatud tagasivõitmishagile. Kuriteo esinemisest. Karistusseadustikus on sätestatud võlgniku vastutus järgmiste pankrotikuritegude eest § 384 - maksejõuetuse põhjustamise eest § 385 - vara ja võlgade varjamise eest § 3851 - pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole kuriteo tunnustega tegusid ilmnenud. Pankrotiseaduse § 29 lg (1) järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotiseaduse § 29 lg (2) kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotiseaduse § 29 lg (3) sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotiseaduse § 29 lg (4) järgi avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades asja võimalikke kulusid võiks ajutise halduri hinnangul nimetatud summaks olla 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni. On selge, et nimetatud summa ei oleks piisav riigilõivude tasumiseks võimalike hagide esitamisel (juhul, kui kohus ei anna menetlusabi), seetõttu, deposiidi maksmise ning pankroti väljakuulutamise korral, peale vastavate revisjonide ja õiguslike analüüside valmimist ning hagide ettevalmistamist, tuleks võlausaldajatel kaaluda täiendava summade tasumist Ajutine haldur edastab oma aruande võlausaldajale koos päringuga, kas nimetatud isikud on valmis maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Tuginedes eeltoodule palub ajutine haldur    

määrata OÜ Kingakaupmees (likvideerimisel) menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summaks 50 000 krooni 50 000 krooni mittemaksmise korral lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; summa maksmisel kuulutada välja pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 000 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu

kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 11 500 krooni (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu)

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 29.11.2010 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 20 päeva aega 50 000 krooni tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 29.11.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 19.12.2010. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat Kingakaupmees OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 12 914,64 (202 070,19 krooni) euro eest seisuga 27.10.2010. Võlgniku võlausaldajaks on OÜ Eviman. 07.02.2011 kohtule esitatud arvamuses on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Eviman nõue on põhjendatud Võlgniku ainuke teadaolev vara on (531 krooni) 33,94 eurot. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud vara tagasivõitmise võimalusena võlgniku lähikondsetele * ja Jaak Tomingasele perioodil 20.04.2010-05.09.2010 laenulepingu alusel tasutud 4665,55 eurot ( 73 000 krooni). Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetust äriühingust osanikule ja lähikondsetele väljamaksete tegemine on juhatuseliikme hoolsuskohustuse rikkumine, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et osaliselt oli maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhtorgani liikme hoolsuskohustuse rikkumine, kui võlgniku lähikondsetele tasuti 73 000 krooni ( 4665,55 eurot).

Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg 4. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata Kingakaupmees OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija Toivo Tomingas. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 13,5 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 63,91 eurot (1000 krooni) tunnis. Ajutise halduri tasu on 862,79 eurot (13 500 krooni). Ajutise halduri kulud on 115,04 eurot (1 800 krooni). Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 284,72 eurot. Kokku on ajutise halduri tasu ja kulud 977,83 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Võlgniku väide, et tasu määr on liiga kallis, kuna see ületab Haapsalu juristide tunnihinna kahekordselt, ei ole aktsepteeritav. Pankrotihalduri kvalifikatsiooni omava isiku tunnitasumäär 63,91 eurot vastab keskmisele halduri tunnitasu määrale. PankrS § 23 lg 4-6 sätestavad, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul on vara 33,94 euro eest. Ajutisele haldurile tuleb välja mõista 397 eurot riigi vahenditest ja 580,83 eurot välja mõista võlgnikult.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.