Võlaõigus

2

Maakohtu istung Hageja esindaja Madis Meristo jäi maakohtu istungil hagi juurde ja palus selle võimausel tagaseljaotsusega rahuldada, nentides, et Riigikohtu praktika näeb tarbijakrediidi asjades ette siiski sisulise lahendi tegemist. Kostja X maakohtu istungile ei ilmunud. Kostja oli kohtukutse Avaliku E-Toimiku kaudu 26.02.2026 kell 11.40 kätte saanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud hagiavalduse ja kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) §5 lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja esitas kohtuistungil taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks ja palus asja sisuliselt lahendada. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub maakohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks rahuldab maakohus hageja esindaja taotluse ja lahendab asja sisuliselt. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) §2 lg.1 mõistes, mis õigustab hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS §3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2015 (krediitkaardi)lepingu mille alusel sai kostja enda kasutusse krediiti 500 €. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlust selles, et leping sõlmiti kirjalikus vormis (see nähtub hagiavalduse lisast nr.2), selles, et kostja sai kogu krediidi enda kasutusse (see nähtub hagiavalduse lisast nr.7) ning ka selles, et hageja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (see nähtub hagiavalduse lisast nr.1).

3

Hagiavalduse lisast nr.2 nähtub, et vastavalt sõlmitud lepingule pidi kostja igal kuu 12-ks kuupäevaks kogu kasutusse võetud krediidi tagastama. Kuna kostja krediiti ei tagastanud, saatis hageja kostjale 24.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja võlgnevuse likvideerimiseks midagi ette ei võtnud, ütles hageja 29.08.2023 lepingu üles. Seega muutus kogu kasutusse võetud krediit summas 500 € sissenõutavaks. Järgnevalt analüüsib maakohus laenulepingu krediidi kulukuse määra. VÕS §406 lg.1 tulenevalt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS §4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (Riigikohtu 08.05.2006 lahend tsiviilasjas nr.3-2-1-32-06 p.14 ja 25.02.2009 lahend tsiviilasjas nr.3-2-1-122-08 p 19). 18.09.2015 sõlmitud lepingu ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 26,57% (kättesaadav internetis Eesti Panga kodulehel https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS §4062 lg.1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr enam kui 79,71% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 18% aastas. 19.10.2020 tõusis see 20%-ni. Seega pole leping tühine krediidi kulukuse määra suuruse tõttu VÕS §4062 lg.1 mõistes. Lepingute ülesütlemise 29.08.2023 seisuga oli kostja võlg hageja ees 500 €. Vastavalt VÕS §76 lg.1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja kogu krediidi tagastamata, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS §100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS §101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (s.h. nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist). Hageja esitatud põhivõla nõue 500 € on seega põhjendatud. Järgnevalt analüüsib maakohus viivise nõuet.

4

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §101 lg.1 p.1 ja p.6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS §113 lg.1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu põhivõlalt 500 € perioodil 29.08.2023 – 08.07.2025 VÕS §113 lg.1 sätestatud seadusejärgses määras summas 111,18 €. Hageja on esitanud arvutuse vastavalt viivisekalkulaatorile. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 500 € kuni sellekohase tasumiseni alates 09.07.2025 VÕS §113 lg.1 sätestatud seadusejärgses määras. Maakohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja rahuldab selle. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Luminor Bank AS hagi X vastu ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 500 € võlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 111,18 € ja viivise kuni põhinõude 500 € täitmiseni alates 09.07.2025 VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud seadusejärgses määras. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS §162 lg.1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 175 € ja viivise menetluskuludelt VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leiab, et hageja menetluskulude nõue on põhjendatud ja mõistab selle hageja kasuks kostjalt täies ulatuses välja. TsMS §177 lg.4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.