Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-54255 Tsiviilasi Paal Juul Aschjemi avaldus Ain Klaisi pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad võlausaldaja Paal Juul Aschjem, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxx xx-x, võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Anto Variku, võlgnik Ain Klais, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, ajutine haldur Maie Klemmer Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.2013 Resolutsioon Kuulutada välja Ain Klaisi pankrot 27.03.2013 kell 10.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16.04.2013 kell 14.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, Rapla, Sauna 5. Nimetada pankrotihalduriks Maie Klemmer (isikukood xxxxxxxxxxxx, Gaius Õigusbüroo OÜ, Rapla, Tallinna mnt 12). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Võlausaldaja nõue Võlausaldaja esindaja A.Variku palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgnik eel- ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutsed olid võlgnikule edastatud.
Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et võlgniku pankrot kuulub väljakuulutamisele. Laenulepingu 06.04.2009 kohaselt tunnistas võlgnik võlgnevust võlausaldaja ees kokku summas 12 873,46 eurot. Võlgnik kohustus tasuma võlgnevuse osamaksete kaupa arvestusega, et alates aprillist 2009 tasub ta igas kvartalis hiljemalt iga kvartali viimaseks kuupäevaks 639,11 eurot. Esimese osamakse oleks võlgnik pidanud teostama hiljemalt 06.07.2009. Lepingu kohaselt oleks võlgnik pidanud seega kogu võlgnevuse tasumiseks tegema 21 osamakset ning osamaksed oleksid pidanud laekuma 5 aasta jooksul peale lepingu sõlmimist ehk kõige viimane osamakse hiljemalt 06.07.2014. Pooled leppisid laenulepingu p-s 4 kokku, et osamaksete mittelaekumisel kokkulepitud tähtaegadeks on võlausaldajal õigus sisse nõuda kogu võlgnevus täies ulatuses. Võlgnik ei ole tasunud käesolevaks ajaks võlausaldajale ainsatki osamakset, vaatamata korduvatele lubadustele. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada laenusummad. Võlausaldaja esindaja saatis võlgnikule pretensiooni, pankrotihoiatuse 16.03.2012, milles palus tasuda kogu võlgnevus summas 12 873,54 eurot hiljemalt 05.04.2012 ja teisel korral tähitud kirjaga 12.07.2012. Mõlemal korral andis võlausaldaja võlgnikule võimaluse likvideerida võlgnevus uue maksegraafiku alusel 2012.a jooksul. Võlgnik kirjadele ei reageerinud. Kogu nõue muutus täies ulatuse sissenõutavaks 05.04.2012. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Laenulepinguga 06.04.2009 loeb kohus tuvastatuks, et võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on kokku 12 873,46 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestus 8% aastas, osamakse suurus 639,11 eurot: 06.07.2009-05.04.2012 viivituses 1004 päeva, viivis 140,56 eurot; 06.10.200905.04.2012 viivituses 912 päeva, viivis 127,68 eurot; 06.01.2010-05.04.2012 viivituses 820 päeva, viivis 114,80 eurot; 06.04.2010-05.04.2012 viivituses 730 päeva, viivis 102,20 eurot; 06.07.2010-05.04.2012viivituses 639 päeva, viivis 89,46 eurot; 06.10.2010-05.04.2012 viivituses 547 päeva, viivis 76,58 eurot; 06.01.2011-
05.04.2012 viivituses 455 päeva, viivis 63,70 eurot; 06.04.2011-05.04.2012 viivituses 365 päeva, viivis 51,10 eurot; 06.07.2011-05.04.2012 viivituses 274 päeva, viivis 38,36 eurot; 06.10.2011-05.04.2012 viivituses 182 päeva, viivis 25,48 eurot; 06.01.2012-05.04.2012 viivituses 90 päeva, viivis 12,60 eurot. 06.04.2012-18.12.2012 viivituses 256 päeva, viivis 722,33 eurot (12 873,54x8%x256). Viivis kokku 1564,85 eurot. Pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 1 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus tuvastas eelpool, et kogu nõue muutus täies ulatuses sissenõutavaks 05.04.2012. Võlgnik ei täitnud kohustust 30 päeva jooksul, alates 05.04.2012. Võlausaldaja hoiatas võlgnikku 16.03.2012, juhul kui võlgnik ei tasu võlgnevust 05.04.2012, esitatakse kohtule pankrotiavaldus, mida kinnitab pankrotihoiatus. Teise pretensiooni ja pankrotihoiatuse esitas võlausaldaja esindaja võlgnikule 12.07.2012. Võlgnik oma kohustust ei ole täitnud käesoleva ajani. Ajutise pankrotihalduri M.Klemmeri aruandest nähtub, et Ain Klais töölepingu alusel töökohta ei oma, on registreeritud füüsiliselt isikust ettevõtjana – Ain Klaisi Puidutooted FIE, registrikood 10173954, aadress xxxxxxx x, xxxxxx. Võlgniku varaline seisund: Võlad:
Lääne Politseiprefektuuri otsused 18.10.2011 ja 07.02.2011 139,52 eurot Kokku ajutise pankrotihalduri poolt välja selgitatud võlgnevuse suurus: 32 671,38 eurot. Vara: Võlgniku pangakontodel rahalise vahendid puuduvad. Kontrollitud on võlgniku vara olemasolu või puudumist registrites. Ain Klaisi nimel on 1/3 mõttelisest osast kinnistust, registriosa nr xxxxxx, maatulundusmaa 100%, xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxx. Kinnistu koormatud keelumärgetega Maksu- ja Tolliameti kasuks. Ajutine pankrotihalduri taotlusel sundtäitmine peatatud. Kohtutäitur Eha Nikker on 25.10.2012 kuulutanud Ain Klaisi osale kinnistust enampakkumise alghinnaga 32 000 eurot. Enampakkumine nurjus. Kinnistu turuväärtus on seega väiksem. Maanteeameti registri andmetel on Ain Klaisi nimele registreeritud sõidukeid ei ole. Võlgnikul muud sissetulekud avalduse esitamise ajal puuduvad. Tagasivõitmise võimalused: Ajutise pankrotihalduri esialgsetel andmetel võlgnikul vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Täpsustada võimalusi saab pärast täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Arvamus kuriteo kohta ja maksejõuetuse põhjus. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlausaldaja välja toonud võlgniku mittetöötamist ja alkoholiprobleeme, mistõttu võlgade äratasumist ei ole ette näha. Seega, kuna võlad ületavad vara arvatavat maksumust ja võlgnik ei ole suutnud ega arvatavalt ei suuda tulevikus oma kohustusi võlausaldajate ees täita, on maksejõuetus püsiv. Ajutine haldur võlgniku kui füüsilise isiku tegevuses – maksejõuetuseni jõudmine - kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud. Järeldus: Ain Klais, füüsilisest isikust võlgnikuna, on käesoleval ajal püsivas maksuvõlgnevuses ja kuna võlgnikul sissetulek puudub ja tervisehäirete tõttu pole ette näha rahuldavat sissetulekut edaspidi, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik ise ei kontakteeru võlausaldajatega, täituritega ega ajutise pankrotihalduriga, on pankrotimenetluse käigus seaduses ettenähtud korras võlgniku vara müügist saadud vahenditest võimalus saavutada võlausaldajate nõuete rahuldamine. Käesolevale aruandele lisatud Eesti Posti kviitung ajutise pankrotihalduri poolt Ain Klaisile tähitud teate saatmise kohta. Ajutise halduri Maie Klemmeri ettepanek: kuulutada välja füüsilise isiku Ain Klaisi pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on
maksejõuetu. Ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega leidis kohtuistungil tõendamist, et võlgniku võlad ületavad vara arvatavat maksumust. Võlgnik on püsivas maksuvõlgnevuses, kuna võlgnikul puudub sissetulek ja tervisehäirete tõttu pole ette näha rahuldavat sissetulekut edaspidi. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku mittetöötamine ja alkoholiprobleem. Võlgniku kui füüsilise isiku tegevuses kuriteo tunnustega tegu ei tuvastatud. Võlgnik ei ole teinud tehinguid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Seega puuduvad kaalukad põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.