Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-9018
Tsiviilasi
AS GE hagi OÜ VR vastu võlgnevuse nõudes. 737.30 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS GE (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Ulvi J XXX kostja OÜ VR(registrikood XXX, asukoht XXX).
TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud
2-12-9018
väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tuginedes TsMS § 444 lõigetele 1 ja 2, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja on seisukohal, et kostja ei ole täielikult hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud ning võlgneb seisuga 03.03.2012 hagejale 1 046.55 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 737.30 eurot, viivise summas 309.25 eurot ja viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni täies ulatuses arvestusega 0,5% päevas.
Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kõik lepingulised suhted hageja ja kostja vahel lõppesid 28.10.2011.a., sellest on hageja teadlik olnud ning seda ka oma 30.09.2011.a. vastuskirjaga kinnitanud ning vastavalt sellele ka tegelikkuses käitunud. Seega hagejal puudus lepingust ja seadusest tulenev õigus ja alus nõuda kostjalt teenustasu maksmist ajavahemiku 01.11.2011.a. kuni 31.12.2012.a. eest. Kuna kostjal puudub alus maksta hagejale tasu alates 01.11.2011.a. puudub hagejal alus rakendada ka viivist.
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 01.10.2008 sõlmitud alljärgnevad tehnilise valve teenuse lepingud: • P-8405-2, leping lõpetati kostja avalduse alusel 24.11.2011; • P-8405-3, leping lõpetati võlgnevuse tõttu 31.01.2012; • P-8405-4, leping lõpetati võlgnevuse tõttu 31.01.2012. Poolte vahel puudub vaidlus eelnimetatud lepingute sõlmimise osas. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, millal nimetatud lepingud üles öeldi. Hageja on seisukohal, et leping nr XXX lõpetati kostja avalduse alusel 24.11.2011. Kostja esitas hagejale lepingu lõpetamise avalduse 26.10.2011 ning lepingus sätestatud etteteatamistähtaega arvestades lõpetati leping 24.11.11. Lepingud nr XXX ja nr XXX lõppesid 31.01.2012.a., kui hageja ütles nimetatud lepingud üles kostja võlgnevuse tõttu. Kostja väidab, et 28.09.2011.a. edastas kostja esindaja hageja esindajale telefoni teel teate, et valitud on uus tehnilise valve teenuse osutaja ning lepingud hagejaga öeldakse ülesse alates 28.10.2011.a. Eeltoodule vastas hageja esindaja 30.09.2011.a. kirjaga, milles väljendab nõustumust ja arusaamist, et koostöö temaga lõpetatakse ning tänab pikaajalise koostöö eest. Kostja on seisukohal, et nimetatud teatest järeldub, et hageja oli teadlik temaga lepingute
2-12-9018
ülesütlemisest ja seega ei saa väita, et edaspidiselt käitus hageja kui heauskne lepingupartner, kes toimis siiras usu ja teadmises, et kõik tema ja kostja vahel sõlmitud lepingud kehtivad. Kostja nõustub hagejaga, et kostja ei öelnud kõiki lepinguid üles kooskõlas lepinguga st kirjalikult vaid seda tehti osaliselt suuliselt. Samas on kostja hinnangul hageja ise oma 30.09.2011a. vastuskirjaga väljendab nõustumust ja arusaamist, et koostöö temaga lõpetatakse ning tänab pikaajalise koostöö eest. Eeltoodu põhjal kostja heauskselt järeldas, et hageja on sellega teavitatud ning teadlik lepingute lõppemisest, mistõttu kostja ei pea veelkordselt kõigi lepingute lõppemisest hagejat teavitama. Enne kostja esindaja telefonikõnet hageja esindajale väljastas kostja mitmete objektide kohta kirjalikud ülesütlemise teatised, kuid peale vestlust hageja esindajaga järeldas kostja esindaja, et täiendavat teavitust ei ole vaja ning rohkem lepingute kirjalikke ülesütlemise teateid esitada ei ole tarvis. Kostja leiab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kuigi üldreegel, mis sisaldus ka pooltevahelise lepingu p. 6.2. nägi ette kirjalikku lepingu ülesütlemise vormi, vastas hageja kostja suuliselt edastatud ülesütlemisavaldusele ega väljendanud ühelgi moel oma nõustumatust kostjalt suuliselt saadud teate suhtes. Seega ka hageja ise aktsepteeris kostja suulist ülesütlemisteadet ja andis oma käitumisega selgelt mõista, et suuline ülesütlemisavaldus oli aktsepteeritav. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et leping nr XXXlõpetati 28.10.11 ei ole tõene ning on ümber lükatud hageja poolt esitatud tõendiga - lepingu nr XXX ülesütlemise avaldus, millest nähtub, et lepingu lõpetamise avaldus on küll vormistatud 28.09.12 kuupäeva seisuga, kuid dokument on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 26.10.2011 ning 26.10.2011 on kostja poolt lepingu lõpetamise avaldus edastatud ka hagejale (tõendatud hageja programmi väljavõttega). Seega arvestades, lepingu punktis nr 6.2 sätestatud etteteatamistähtaega (30 kalendripäeva) lõpetati leping nr XXX 24.11.2011. Kuigi lepingute punkti nr 6.2 kohaselt kohustus lepingu ülesütlemisest huvitatud pool sellest teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, ei esitanud kostja hagejale lepingute XXX ja XXX lõpetamise avaldusi, mida on kostja ka oma vastuses tunnistanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et lepinguid nr XXX ja nr XXX ei öeldud kostja poolt 28.10.2011.a. kirjalikult üles. Kohus märgib, et hageja tegevuse aluseks on turvaseadus. Turvaseadus sätestab, et hageja võib tegevusloas nimetatud valdkonnas osutada turvateenust teenuse tellijaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. TurvaS § 5 ja VÕS § 11 lg 3 ja poolte vahelises lepingus on sätestatud, et kui leping tuleb sõlmida kirjalikus vormis, siis tuleb antud lepinguga seotud kõik teatised ja kokkulepped sõlmida samuti kirjalikus vormis. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et muus vormis edastatud teatised ei oma õiguslikku jõudu. Kuigi VÕS § 13 lg 3 on sätestatud, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis, ei kohaldu see kohtu hinnangul juhul, kui seadus näeb lepingule ette kohustusliku vormi. Eeltoodud järeldusele on jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses nr 3-2-1-117-07 kus on leitud, et VÕS § 11 lg 3 järgi peab kokkulepe lepingust tuleneva kohustuse ülemineku kohta olema sõlmitud lepinguga samas vormis, kui leping tuli sõlmida teatud vormis ja kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega tuleb kohustuse ülevõtmine, sh võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks anda või kohustuse ülevõtmine heaks kiita reeglina lepinguga
2-12-9018
samas vormis üksnes juhul, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt oli lepingu enda sõlmimiseks kehtestatud vorminõue (kolleegiumi seisukoht punkt 12). Turvateenuse leping näeb TurvaS § 5 alusel ette lepingu sõlmimise kohustusliku vormi (kirjaliku vormi). Seega oli vaidlusalustele lepingutele käesoleval juhul seadusega ette nähtud kohustuslik vorminõue ning lähtuvalt Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-117-07, tuleb seadusest tuleneva vorminõude korral kõik teatised ja kokkulepped sõlmida samuti sama konkreetset seadusest tulenevat vorminõuet järgides. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei öelnud nõuetekohaselt lepinguid nr XXX ja nr XXX 28.10.2011.a. ülesse ning nimetatud lepingud lõppesid 31.01.2012.a., kui hageja ise ütles nimetatud lepingud ülesse. Kuigi kohus leidis juba eelpool, et kostjal ei olnud õigust öelda lepinguid nr XXX ja nr XXX üles suuliselt, märgib kohus siiski, kostja seisukoht hagejapoolse suulise ülesütlemisavalduse aktsepteerimise kohta on veenvalt tõendamata, tulenevalt hageja vastuväitest kostja viitele hageja esindaja poolt 30.09.2011.a. väljastatud kirjale. Hageja vastuväite kohaselt oli hageja esindaja poolt 30.09.2011.a. edastatud vastus koostatud vastuseks kostja poolt 28.09.2011 kirjalikult edastatud lepingute lõpetamise avaldustele, mis ei ole seotud käesoleva hagiavaldusega. Kostja ei ole hageja vastuväitele ka mingeid seisukohti edastanud vaatamata sellele, et kohus palus kostjal esitada hageja väidetele oma seisukohad. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjal puudus alus heauskselt eeldada, et hageja esindaja vastus lepingute nr XXX, nr XXXXXXXXXXXXX, nr XXX ja nr XXXXXXXXXX lõpetamise avaldusele tähendab ühtlasi ka teiste pooltevaheliste valveteenuse osutamise lepingute lõpetamist. Kohus rõhutab seejuures veelkord, et vastavalt seadusele ning pooltevahelistele lepingutele kohustus kostja lepingu lõpetamise teate esitama kirjalikult ning kostjal puudus õiguslik alus lepingute lõpetamiseks ilma vastava kirjaliku avalduseta. Lisaks leiab kohus, et kostja ei saanud heauskselt eeldada kõikide lepingute lõppemist ka seetõttu, et peale kostja poolt viidatud kirjavahetust hageja esindajaga, mis leidis aset 30.09.2011.a., edastas hageja esindaja korduvalt (30.11.2011, 06.01.2012, 24.01.2012) kirjalikult informatsiooni lepingute nr XXX ja XXX lõpetamise avalduse vajalikkuse osas. Kostja nimetatud avaldusi ei esitanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjal ei olnud alust eeldada, et hageja on suulist ülesütlemisavaldust aktsepteerinud. Kohus asub seisukohale, et lepingu sõlmimisel võttis kostja endale kohustuse täita lepingut. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Teenuse osutamise lepingute allkirjastamisel aktsepteeris kostja lepingutes sätestatud tingimused. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole täitnud sõlmitud lepinguid nõuetekohaselt. Kostja on rikkunud lepingutes kokkulepitud teenustasu maksmise kohustust ehk jätnud tasumata talle osutatud teenuse eest. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub, et hageja on üritanud korduvalt erinevate sidevahendite abil kostjaga ühendust saada ning jõuda siduvate kokkulepeteni võlgnevuse tasumise osas. Hageja saatis 24.01.2012 kostjale pretensiooni, milles anti kostjale viimaseks maksetähtpäevaks 30.01.2012.a. Kuivõrd kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja poolte vahelise lepinguline suhte 31.01.2012.a. Eeltoodud lepingute alusel kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem, kui teenuse osutamise kuu 15 kuupäevaks. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt (lepingu tingimus p. 4.1). Viivisearvestus on arvepõhine.
2-12-9018
Hageja esitas kostjale lepingute nr XXX, nr XXX ja nr XXX alusel arve nr XXXXXXX (perioodi 01.11.2011 – 24.11.2011 eest lepingu nr XXX osas ja perioodi 01.11.2011 kuni 30.11.2011 eest lepingute nr XXX ja nr XXX osas) ja lepingute nr XXXja nr XXXalusel arved nr XXXXX (perioodi 01.12.2011 kuni 31.12.2011 eest) ja nr XXXXXXXXXXXXX (perioodi 01.01.2012 kuni 31.01.2012 eest), kogusummas 737.30 eurot. Kostja ei ole nimetatud võlgnevust, mis tulenes hageja ja kostja vahel sõlmitud kehtivatest lepingutest, hagejale tasunud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 on hagejal õigus kostjapoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul on tegemist rahalise kohustuse täitmise nõudega, siis vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hageja õigustatud nõudma ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 02. märtsi 2012. a seisuga on kostja viivisevõlgnevuseks kokku 309.25 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt nõuab. Hageja on esitanud ka viivise arvestuse kalkulatsiooni. Lisaks nõuab hageja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast (ehk alates 03.03.2012) kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni võlgnikult viivist arvestusega 0,5% päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS § 486 lg 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 737.30 eurot, viivis summas 309.25 eurot ja viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni täies ulatuses arvestusega 0,5% päevas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
2-12-9018
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.