Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohus otsustas 22.11.2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue JUEV Grupp OÜ esitas 11.12.2012. a kohtule hagiavalduse Pxxxxx Sxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Union OÜ ja kostja 09.09.2011. a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot ja kohustus laenu tagastama hiljemalt 09.10.2011. a. Laenu saamiseks täitis kostja Credit Union OÜ intrnetikeskkonnas www.sinulaen.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas Üldtingimustega nõustumist. Credit Union OÜ rahuldas 20.09.2011. a laenutaotluse ja laenusumma kanti kostjale üle. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenu tähtaegselt. Laenuandja Credit Union OÜ loovutas laenulepingust tuleneva nõude 25.11.2011. a hagejale ja teavitas laenusaajat nõude loovutamisest. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on hageja ees võlg summas 200 eurot, mis on laenu põhiosa. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 200 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivis summas 199 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis laenulepingus kokkulepitud intressimääras ehk 0,33 % päevas põhivõlast, kokku summas 223,74 eurot, kuid hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt nõuab hageja kostjalt viivist vähem ehk 199 eurot. Hageja jäi kohtuistungil hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja esindaja selgitas, et isiku tuvastamisel kasutas laenuandja Eesti Posti klienditeeninduse teenust. Laenuvõtja maksevõime kontrollimisel lähtutakse laenutaotleja enda poolt ankeedis esitatud andmetest ja kontrollitakse maksehäirete puudumist. Palgatõendit nõutaks suuremate laenud puhul, kuid kostja võttis laenu vaid 200 eurot. Viiviseid liiga suureks ei pidanud, kuna laenult intressi tasuda ei tulnud. Ka ei ole kostja näidanud enda sundolukorras olekut laenu võtmisel. Kostja seisukoht Kohus edastas hagimaterjalid ja määruse kostjale, kohustades teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 27.12.2012. a. Kostja hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. Maksekäsu menetluses on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt kostja tetas, et ei ole laenu võtnud ja arvas, et seda on teinud keegi tema nimel. Kostja tetas, et ei oks kasutada arvutit, ei oma interntipanga juurdepääsu ja meili aadressi. Kostja teatas, et on 80% töövõimetupensionär, ei tööta ja seetõttu ei saa laenu võtta, sest puudub muu sissetulek. Kostja märkis ka, et nõudtud viivised on ebamõisöltikuilt suured Kohus määras kostja vastuväidete ära kuulamiseks kohtuistungi, kuid kostja istungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli temale 04.02.2013. a isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise seaduslikust takistusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt TsMS § 410 alusel ilma kostja Peeter Sillaotsa osavõtuta. Kostja ei ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile ega põhistanud ilmumata jäämist. Kohtu hinnagul on asjas tähtsust omavad asjaolud piisavalt välja selgitatud ning asi on võimalik lahendada. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Credit Union OÜ ja kostja 09.09.2011. a laenulepingu (tl 2425), mille alusel pidi laenuandja andma kostjale laenu 200 eurot tagasimaksetähtajaga 09.10.2011.a. Laenuleping sõlmiti sidevahendi abil interenetikeskkonnas laenuandja veebilehe www.sinulaen.ee kaudu. Laenuandja kandis 09.09.2012.a laenusumma 200 eurot kostja pangaarvele (tl 23). Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenu kokkulepitud tähtajaks. Laenuandja Credit Union OÜ loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt laenusumma tasumist ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus

arvestab kostja maksekäsu menetluses esitatud vastuväidetega, kuid kostja ei ole esitanud ühegi väite tõendamiseks tõendeid. Credit Union OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue laenu põhiosa nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja rikkus laenulepingut ega tagastanud laenusummat kokkulepitud tähtajaks. Hagejal on õigus nõuda laenusumma täitmist. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema laenulepingut ei sõlminud, siis ei saa kohus nimetatud vastuväitega arvestada. Hageja kinnitas, et isikud tuvastatakse reaalselt Eesti Posti kontoris. Juhul, kui keegi teine võttis kostja nimel laenu, pidi kostja ise võimaldama teisel isikul oma dokumendi kasitamist või siis osalema laenutaotlemise protsessis. Kohus märgib, et kostjal on õigus pöörduda politseisse avaldusega, kui keegi on kasutanud tema identiteeti, võltsinud allkirja vms. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingu pooleks tuleb siiski lugeda kostja, kellel tuleb täita ka lepingust tulenevad kohustused. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Laenulepingus on pooled kokku leppinud, et kostja maksab laenu tagastamisega viivitamise eest viivist 0,33% laenusummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist laenulepingus kokkulepitud määras, mis on hagi esitamise seisuga kokku 223,74 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 199 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt viivise tasumist nii suures määras. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 teise lause järgi ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõuet ei ole hageja aga esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole laenulepingus kokku leppinud intressimääras. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud laenu tagasimaksmisega 429 päeva (10.10.2011 kuni 11.12.2012.a). Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.06.2011. a oli 1,25 %, enne 01.01.2012.a 1 % ja enne 01.06.2012.a 1 %. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi 10.10.-31.12.2011.a eest 8,25 % tasumata laenusummalt aastas, so 3,65 eurot (200 eurot x 0,022% x 83 päeva) ja perioodi 01.01.-11.12.2012. a eest 8 % tasumata laenusummalt aastas, so 14,53 (200 eurot x 0,021% x 346 päeva). Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt viivise saamiseks hagi esitamise seisuga kokku summas 18,18 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 218,18 eurot, millest moodustab tagastamata laenu põhiosa 200 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 18,18 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 180,82 euro osas. Hageja taotlusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ning määrab, et kostjal tuleb temalt väljamõistetud summa tasuda hageja pangakontole. Kohus selgitab, et vabatahtlikuks täitmiseks on kostjal kindlasti aega kuni lahendi täitmiseni, misjärel võib hageja otsustada, kas ta võimaldab vabatahtlikku täitmist või pöörab lahendi sundtäitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas haginõude 54 % ulatuses ehk ca pooles osas, seega jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.