2-12-46973
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.03.2013.a. Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-12-46973
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagiavaldus Jxxxx Axxxxxx vastu 4785,13 euro nõudes
Hagihind
4785,13 eurot Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (asukoht Lembitu 12 Tallinn 15092; registrikood 70001975; e-post: [email protected]); Kostja: JxxxxxAxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
1 (3)
takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
15.11.2012.a esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja hagiavalduse JxxxxxAxxxxxx vastu 4785,13 euro nõudes. Tartu Maakohtu 22.11.2012.a kohtumäärusega edastati tsiviilasi nr 2-12-46973 kohtute teeninduspiirkonna järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 04. Veebruariks 2013.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud isiklikult 11.01.2013.a tema asukohas Tartu Vangla Turu 56 Tartu linn. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Asja on võimalik lahendada lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 08.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8046 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver RxxxxAxxxxxx sai tervisekahjustuse. Rxxx Axxxxxx esitas Pensioniametile 11.01.2011 ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Lõuna Pensioniameti 03.03.2011.a otsusega nr 00124K/1 ja 11.04.2011.a otsusega nr 00124K/2 hüvitati kuriteo ohvri ravikulud ning püsivast töövõimetusest tulenev kahju ajavahemikul 11.02.2011.a – 31.10.2012.a summas 4785,13 eurot. OAS § 31 lg 1 sätestab: Pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Lg 2 kohaselt esindab regressinõudeasjades riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus. Käesolevalt on kostja kuriteoga tekitanud kahju ning kannatanule on OAS alusel esitatud taotluse alusel määratud hüvitis summas 4785,13 eurot. OAS § 31 lg 1 alusel on kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise maksmise regressinõue läinud üle riigile. Regressinõude korras tuleb Jxxxx Axxxxxxxxx välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 4785,13 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitise katteks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus
2 (3)
hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt TsMS § 145. Kohtule ei nähtu, et hagejal oleks olnud ka muid menetluskulusid. Kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse – menetluskulud jäävad kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.