Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, tõendid ja kohaldatav seadus 11.09.2012.a esitas AS TK maksekäsu kiirmenetluse avalduse MG vastu võlgnevuse 1 805,03 euro väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus 31.10.2012.a määrusega asja üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. 13.11.2012.a esitas AS TKkohtule hagi MG vastu võlgnevuse 1 200,53 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kohus võttis 16.11.2012.a määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse. Pooltele on selgitatud õigus olla ärakuulatud. Kostja esitas vastuse, milles hagi ei tunnista, kuna tema poeg on tasunud kõik arved, mistõttu on ka viivisearve alusetu. Lisaks ei ole soojuse ostu-müügi üldtingimusi kostja kunagi allkirjastanud. Tõendid lubad kostja esitada hiljem, peale nende saamist. 08.01.2013.a kohustas kohus kostjat esitama tõendid hiljemalt 30.01.2013. a. 01.02.2013.a esitas kostja taotluse tõendite tähtaja pikendamiseks kuni 10.02.2013. a. Käesoleva ajani kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus teeb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 ning § 444 lihtmenetluses otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele tõenditele: • MG on korteri omanik alates 19.02.2003.a asukohas XXX Tallinnas (asjaolu üle vaidlus puudub); • Alates korteriomandi soetamisest kasutab kostja AS-i TK teenust soojusenergia kaugküttevõrgu kaudu saamiseks soojuse ostu-müügi üldtingimuste alusel (asjaolu üle vaidlus puudub); • Hageja poolt kostjale esitatud arved. Otsuse tegemise aluseks on võlaõigusseaduse §-d 76, 100 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367. Kohus määrab TsMS § 405 lg 1 p-i 3 alusel kindlaks ka menetluskulude suuruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldusest nähtub, et hageja on kandnud kulusid riigilõivu tasumise näol, kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 200 eurot, mis koosneb maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 54,15 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 145,85 eurot, kuna TsMS § 162 lg 5 kohaselt jääb riigilõiv summas 50 eurot hageja kanda.

Lisaks selgitab kohus, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 50 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt lisaks välja mõista hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, seega summas 50 eurot. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.