Tsiviilasi nr.2-12-20113
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-20113
Tsiviilasi
AGOÜ hagi KK vastu kahju summas 482,40 euro hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
482,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AGOÜ (reg kood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Adbokaadibüroo Heta Biin & Pihlakas, e-post [email protected]) Kostja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Indrek Kukk (Õigusabi OÜ, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2013.a
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja seaduslik esindaja MT ja vandeadvokaat Leino Biin kostja KK ja kostja esindaja Indrek Kukk
hageja
esindaja
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Hageja nõue ja põhjendused 22.05.2012.a esitas AGOÜ kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KKvastu kahju summas 482,40 euro hüvitamiseks. Kuna kostja esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, anti asi üle hagimenetluses jätkamiseks Harju Maakohtule. 06.09.2012.a esitas AGOÜ hagi KK vastu kahju summas 482,40 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ostis hageja kostjalt 04.01.2012.a sõlmitud müügilepingu alusel korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas, mis anti üle 08.02.2012.a akti alusel. Hageja andis korteriomandi üürile 11.02.2012.a ning samal päeval teatas üürnik hagejale, et vannitoas puudub küttekeha. Hageja teatas puudusest korteriomandi müügitehingut vahendanud maaklerile ning hageja uuris kostjalt puuduse tekkimise kohta. Kostja vastas, et kuna küttekeha vee
tagasijooksutoru oli katki läinud, eemaldas kostja küttekeha, asendades selle ajutise veevoolikuga. Kuna aga kostja tegi seda enne müügitehingu toimumist, oli hageja nimetatust teadlik ja seetõttu ei vastuta kostja arvates tema puuduse eest. Korteriomandi ülevaatamisel kostja küttekeha puudemisest hagejat ei teavitanud ning hageja ei osanud puudust märgata, kuna kostja kinnitas, et korteriomandil puudused puuduvad. Hageja eeldas, et nimetatud ajutise toru näol on tegemist pesumasina toruga. Hageja hinnangul on tegemist olulise puudusega. Hageja lasi spetsialistil puuduse kõrvaldada, mis läks hagejale maksma 482,40 eurot. 01.04.2012.a esitas hageja kostjale kahjuhüvitusnõude, millele kostja ei reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 482,40 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited 25.10.2012.a vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja käis korteriomandiga tutvumas mitmel korral ning väide pesumasina toru kohta ei ole usutav, kuna pesumasina liitekohad seinas olid hästi märgatavad ning asusid mujal, mitte toru juures. Hageja on korteri vastu võtnud, kinnitades korteri korrasolekut ja pretensioonide puudumist. Samuti ei ole hageja kostjale andnud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks ei ole hageja tõendanud, miks väidetav kahju suurus nii ebamõistlikult kõrge on, kuivõrd kaubanduskettides olevast nähtub, et väidetavalt paigaldatud toru hind on kordades väiksem. Ka kuivatusrest maksab poes vaid 69 eurot. Samuti ei ole kostja meelest hageja põhjendanud, miks oli vajalik uue toru paigaldamine (peale esteetilise väljanägemise), sest kostja paigaldatud toru täitis samuti oma eesmärki. 01.11.2012.a täiendas kostja vastust, milles märkis, et hageja esitatud arve TEOÜ poolt väidetava puuduse kõrvaldamiseks ei ole reaalne, kuna nimetatud firmal puudub registreering majandustegevuse registris. 23.11.2012.a seisukohas jäi hageja hagiavalduse juurde märkides, et kostja on võtnud omaks asjaolu, et korteriomandi vannitoas puudus küttekeha. Lisaks on hageja korduvalt võtnud kostjaga telefoni teel ühendist puuduse kõrvaldamiseks, mida aga kostja teinud ei ole. 12.03.2013.a kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja arvates meie kliimas võib üldtuntuks lugeda asjaolu, et ruumid vajavad kütmist ja seega vajab ka vannituba kütmist. Hageja väitel ei pea küttekeha varasemat olemasolu ja vajalikkust eraldi tõendama ning kütmise vajadus tuleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 kohaselt lugeda asjaoluks, mille kohus loeb üldtuntuks. Kostja arvates peab hageja tõendama asjaolu, et vannitoas üldse pidi küttekeha olema ja seoses sellega, et korteril üldse esines puudus. Kohtu arvates asjaolu, et eluruum sealhulgas vannituba, vajab Eestimaa kliimas kütmist, on üldtuntud asjaolu TsMS 231 lg 1 kohaselt ja ei vaja eraldi tõendamist. Kuna vannituba vajab kütmist, vajab ta ka küttekeha. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Hageja väitel on kostja hagejale kohtu-eelselt tunnistanud, et küttekehaks olnud sooja vee tagasijooksutoru oli katki läinud ja kostja eemaldas küttekeha keskküttesüsteemist ning asendas selle ajutise voolikuga. Kostja väidab, et hageja pole tõendanud, et küttekeha eelnevalt üldse olemas oli. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et korteri müümisel ja üleandmisel vannitoas küttekeha puudus, seega nimetatud asjaolus puudub poolte vahel vaidlus. Poolte vahel on 04.01.2012.a sõlmitud korteriomandi müügileping, millise p 1.1 kohaselt lepingu esemeks on korteriomand asukohaga Tallinn Nõmme tee 50 reaalosana eluruum nr 21 koos selle oluliste osade ja päraldistega. Eluruumi oluliseks osaks on vaieldamatult ka vannitoa küttekeha. Eeltoodust tulenevalt ja tulenevalt ka sellest, et TsMS § 231 lg 1 kohaselt on eluruumi sealhulgas vannitoa kütmise vajadus, üldtuntud asjaolu, on vannitoa küttekeha puudumine asja
lepingutingimustele mittevastamine. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Lepingu p 1.3.2 kinnitab ostja, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva eluruumi ja on teadlik eluruumi seisukorrast. Poolte vahel ei ole vaidlust selle, et enne korteriomandi ostmist vaatas ostja korteri korduvalt (vähemalt seitsmel korral) üle. Vaidlust ei ole ka selles, et toru oli vannitoa seina küljes nähtav, see ei olnud peidetud. Korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktist 08.02.2012.a nähtub, et vastuvõtjal ei ole pretensioone korteri seisukorra suhtes. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ja VÕS § 220 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja on oma kodulehe XXX kohaselt keskendunud elamispindade turule ning hageja missiooniks kodulehe kohaselt on muuta kinnisvaraturg läbipaistvamaks ja vähendada seeläbi kinnisvara-alaste otsuste riskantsust. Hagejale anti korter üle 08.02.2012.a ja juba 11.02.2012.a sõlmis hageja korteri kasutamiseks üürilepingu. Eeltoodust nähtub, et hageja on sõlminud müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Asjaolu, et hageja on sõlminud müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, omab käesoleval juhul tähtsust põhjusel, et hageja hoolsuskohustus eluruumiga tutvumisel ja eluruumis puuduste hindamisel on kõrgem kui nn tavaostjal. Hageja tulenevalt oma majandus- ja kutsetegevusest pidi igal juhul olema teadlik asjal esinevast puudustest. Eeltoodust nähtub, et eluruumi lepingutingimustele mittevastavus s.o vannitoa küttekeha puudumine ei saanud mitte mingil viisil olla ostjale teadmata. Ostja pidi teadma, et vannitoas küttekeha puudub. Toru, mis küttekeha asendas, oli nähtav, kostja ei varjanud nimetatud puudust. Hageja käis korduvalt korteriga tutvumas, oma erialast pädevust korteri seisukorra hindamiseks ja kinnitas, et tal pretensioone ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.