Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

krediidisummast; 1.1.2

kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 44,74 eurot, mis on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.

1.2 Kostja tasub hagejale kokku 232,3 eurot, s.o võlg 187,56 eurot ja menetluskulud 44,74 eurot, hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is, märkides viitenumbriks XXXXXXXXXXXX alljärgnevalt: 1.2.1

tasudes hiljemalt 5. aprilliks 2013 vähemalt 101,24 eurot

1.2.2

tasudes võla jäägi hiljemalt 5. maiks 2013 ühekordse maksena.

1.3 Kui kostja ei tasu lepingu punktis nr 1.2 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 1.2 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt kohtutäituri poole. 1.4 Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,127% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 (viie) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

2-11-39249 Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadsutiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

BIGBANK AS (hageja) esitas 23.08.2011 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse HL (kostja) vastu. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 26.03.2012 määrusega tsiviilasja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.04.2012 hagiavalduse kostja vastu tagastamata krediidisumma 303,71 eurot, intressi 64,81 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude 76,68 eurot, viivise 136,66 eurot, lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot ning viivise 46,36% aastas põhinõudelt alates 06.04.2012 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni väljamõistmiseks. 21.03.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata ning pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 5 tööpäevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Hageja taotles ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-11-39249 riigilõivu summas 89,47 eurot ning palub kohtul tagastada 1/2 tasutud riigilõivust s.o 44,74 eurot hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is, märkides selgituseks: „lep nr XXX , tsiviilasi nr 2-11-39249, riigilõivu osaline tagastamine“.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is viitenumbriga 2900072369 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,93 eurot ning viitenumbriga 2900072123 hagiavalduse esitamisel 05.04.2012 riigilõivu 15,98 eurot ja 19.04.2012 riigilõivu 25,56 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 44,74 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda BIGBANK AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is, märkides selgituseks: „lep nr XXX , tsiviilasi nr 2-11-39249, riigilõivu osaline tagastamine“. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.