2-12-14729/30 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

KÜ xxxxxxxx esitas 12.04.2012. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse. M. O. esitas nõudele vastuväite. 10.07.2012. a tegi Pärnu Maakohus määruse, millega andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.07.2012. a saabus kohtule hagiavaldus. 25.07.2012. a jättis kohus hagi käiguta, kuna hagejal oli jäänud täpsustamata, kui suur on kogunõudest põhinõue ja viivised. Samal päeval esitas hageja kohtule vajalikud andmed. Kohus andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus täiendava riigilõivu ning 27.07.2012. a võeti asi menetlusse (lihtmenetlus). Hageja nõue ja põhjendused Kostja M. O. on xxxxx, xxxxxxxx-xx asuva eluruumi omanik. Vastavalt xxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku otsusele 20.11.2005. a on moodustatud KÜ xxxxxxxx, kes on teostanud xxxxxxxx elamu haldamise, majandamise ning hooldustöid. Vastavalt põhikirja punkt 3.2 alapunkti 6-le on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja on oma kohustusi rikkunud, mille tulemusena on tekkinud võlgnevus hageja ees. Mingeid vastuväiteid osutatud teenuste ja nende tasumiseks esitatud summade kohta ei ole kostja kunagi esitanud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlga likvideerinud ning seisuga 12.04.2012. a moodustab kostja võlgnevus hageja ees 1 287,09 eurot, millest põhinõue on 940,01 eurot ja viivised 347,08 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 287,09 eurot, soovib jätta kohtukulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 191,73 eurot. Kostja vastuväited (tl 51) Kostja vastuväidete kohaselt on ta KÜ-t xxxxxxxx teavitanud asjaolust, et korteri nr xx suhtes toimub täitemenetlus (võlausaldaja xxxxxxxxxxx AS). Ühistu pole kostjat käesoleva tsiviilasja menetluse algatamisest teavitanud. Kostja märgib, et ta tegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks kokkuleppe sõlmimiseks, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostja elab ja töötab Tallinnas ning ise eluruumi aadressil xxxxx xxxxxxxxxxxx-xx ei kasuta. Kokkuleppe kohaselt pidi kommunaalteenuste eest tasuma korterisse elama jäänud isik. Kostja avaldab, et ta on makseraskustes, kuna likvideerib ka teisi võlgnevusi. Tema igakuine sissetulek on xxx eurot ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Kostja taotleb võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku koostamist, mille kohaselt tasuks ta hagejale igakuiselt 10-20 eurot. Hageja seisukoht (tl 56) Hageja selgitab, et alates 2009. a on kostja olnud kommunaalteenuste eest mittenõuetekohase tasumisega (ebapiisavad maksed) võlgnevuses. KÜ xxxxxxxx juhatus on uskunud omaniku põhjendusi ja andnud korduvalt võimalusi võlgnevuse tasumiseks ning koostanud ka maksegraafikuid, aga kostja ei ole oma lubadusi täitnud. Võttes pangalaenu lubas kostja tasuda kogu võlgnevuse ühistu ees, kuid võlgnevust ei tasutud. Hageja ei nõustu kostja taotlusega maksegraafiku koostamiseks kostja poolt välja pakutud maksete suuruses. Pakutud summa ei kataks igakuiseid kulusid ega vähendaks võlga. Kostja vastus (tl 62) Kostja märgib, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas xxx eurot, millest likvideerib erinevaid võlgnevusi ja peab ülal oma alaealist kooliskäivat last. Suuremat summat kui tema poolt varasemalt väljapakutud (10-20 eurot kuus) ta hagejale võlgnevuse likvideerimiseks igakuiselt maksta ei jõua.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) Kostjale kuulub korteriomand xxxxx, xxxxxxxx ning reaalosana korter nr xx; 2) xxxxxxxx asuvas elamus on loodud korteriühistu xxxxxxxx; 3) kostja on KÜ xxxxxxxx liige; 4) kostjal on seisuga 12.04.2012 võlgnevus hageja ees summas 1 287.09 eurot (põhivõlg summas 940, 01 eurot ja viivised 347,08 eurot). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel. 2009. a alates on kostjal olnud võlgnevus hageja ees, kuna ta ei ole täitnud seadusest ja KÜ põhikirjast tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt (makseid on tasutud ebapiisavas mahus). Seisuga 12.04.2012. a on maksetähtaja ületanud arvete kogusumma 940,01 eurot ning viivised 347,08 eurot. Kostja ei ole kohtule edastatud kirjalikes vastustes põhivõlale ega viivistele vastu vaielnud, vaid viidanud oma maksejõuetusele võlgnevuse tasumise osas. Kohus leiab, et tegemist on asjaolu omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 alusel. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja on arved koostanud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 4, § 151 lg 1 alusel kooskõlas korteriühistu põhikirjaga (tl 22-26). KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg 1 ning korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 sätestatust tulenevalt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. Seega on hageja korteriomandi omanikuna kohustatud kandma kaasomandi (elamu) majandamisest ja valitsemisest tekkinud kulutusi. Vastavalt xxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku otsusele 20.11.2005. a on moodustatud KÜ xxxxxxxx, kes teostab elamu haldamise, majandamise ning hooldustööd. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks

käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Vastavalt KÜ xxxxxxxx põhikirja punkt 3.2 alapunktile 6 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Põhikirja p 3.2 alapunkt 9 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hageja korteriomandi omanikuna ja korteriühistu liikmena kohustatud täitma nii seaduse kui ka korteriühistu juhtorganite otsustega kehtestatud ühistu majandamisele ja haldamisele suunatud maksekoormisi. Hageja on omaksvõtnud asjaolu (TsMS §231 lg 2), et ta ei täitnud oma maksekohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt (jäi korduvalt/kestvalt makseviivitusse). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude. Viivise suuruse ja arvutamise korra üle poolte vahel vaidlust ei ole. KÜS § 7 lg-st 4 tulenevalt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja on avaldanud, et ta on makseraskustes, mistõttu ei ole ta saanud võlgnevust likvideerida. Kohus on seisukohal, et korteriomanikul lasub kohustus tasuda haldus- ja kommunaalmakseid sõltumata sissetuleku suurusest või majandusraskustest. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus KÜ xxxxxxxx hagi M. O. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse seisuga 12.04.2012. a summas 940,01 eurot ning viivised summas 347,08 eurot.