Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(4)

2-06-39711 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt kui vedajalt veolepingust tulenev kahju summas 3772,75 eurot (59 030,72 krooni). Hageja väitel oli kostja kohustatud vastavalt rahvusvahelisele kaubaveo lepingule vedama kauba saatjalt Vene Föderatsioonist Eestisse 226 plastmassist kaubakasti koguväärtuses 3772,75 eurot (59 030,72 krooni), sealjuures oli kastidesse laetud kala, mille saaja oli teine isik ning kala osas oli koostatud eraldi CMR saateleht. Kastide saajaks oli veolepingu kohaselt hageja. Vastavalt veolepingule pidi kostja toimetama hageja kauba Eestisse Kadrina kalatsehhi Pala vallas. Kostja vedamisele võetud kaupa ehk plastmasskaste hagejale üle ei andnud, kostja andis kastid koos kalaga üle kolmandale isikule, kellel kauba vastuvõtmiseks volitus puudus ja seetõttu läksid kastid kaduma. Hageja väitel oli hageja pitsat võltsitud. Hagejale tekitati kahju kaotsi läinud kastide väärtuses 3772,75 eurot (59 030,72 krooni). Hageja on seisukohal, et kostja kui vedaja vastutab veose kaotsimineku tõttu hagejale tekitatud kahju eest. Kostja kahju hüvitanud ei ole. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on veos saajale üle antud ja seega ei vastuta vedaja kastide kaotsi mineku ega hagejale kahju tekkimise eest. Kauba saajale üleandmist tõendab allkiri ja hageja pitsat CMR saatelehel. Kostja toimetas veose, hageja kastid CMR saatelehes märgitud aadressile Kadrina kalatsehhi 15. septembril 2006. Veose sihtkohas andis kostja autojuht veose üle isikule, kes esitles end kaubasaaja esindajana. Kauba saaja andis CMR saatelehele kauba vastuvõtmise kohta allkirja ja kinnitas allkirja kauba saaja pitsatiga, millel oli kujutatud hageja äriühingu rekvisiidid. Kostja on seisukohal, et kostja autojuht toimis kauba üleandmisel tavapärase hoolsusega. Kostja on seisukohal, et hageja allkirja ja pitsati võltsimine ei ole asjaolud, millest vedaja oleks saanud hoiduda või mille tagajärgi isegi kõrgendatud hoolsuse juures vältida. Kui hageja kaup on kaduma läinud, siis seda ei ole põhjustanud kostja. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kostjale oli CMR nr ...0004220 (t.l.-3, I kd, t.l.-17, I kd ja t.l.-11, II kd) alusel OOO Profit kui kauba saatja poolt antud vedamiseks 266 plastmasskasti koguväärtusega 3772,75 eurot (59 030,72 krooni). Kauba pealelaadimine toimus Vene Föderatsioonis ja kauba sihtpunktiks oli Kadrina tsehh Pala vald Eesti. Kauba saajaks oli hageja. Peamine vaidlus seisneb poolte vahel küsimuses, kas kostja on veolepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud ehk kas kostjale vedamiseks antud kaup, plastmasskastid, on saajale vastavalt veolepingus sätestatud tingimustele üle antud. 2(4)

2-06-39711 Vaidlust ei ole, et tegemist on rahvusvahelise kaubaveoga. Vastavalt CMR saatelehele nr ...0004220 (t.l.-3, I kd) asub kauba saatja Venemaal ja kauba saaja Eesti Vabariigis. Vastavalt rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Vabariigi Valitsuse 09. märtsi 1993 määruse nr 61 kohaselt on Eesti Vabariik konventsiooni üks osapooltest. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele CMR. Vastavalt CMR art 13 lg 1 on kauba saajal ehk hagejal õigus esitada oma nimel vedajale nõue, mis põhineb veolepingust tuleneval õigusel, s.o nõuda hagejalt hüvitist kauba kaotsimineku eest CMR art 17 lg 1 alusel, mille kohaselt vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Seega on hagejal õigus nõuda hüvitist, kui kostjale vedamiseks antud kaup on vedamise käigus, s.o kauba saatjalt vastuvõtmisest kuni saajale üleandmiseni kaotsi läinud. Kostja esitatud CMR saatelehe koopiast (t.l.-17, I kd ja t.l.-11, II kd) nähtub, et CMR saatelehe lahtris nr 24 on kauba kättesaamise kohta antud allkiri ning samas lahtris on kauba vastuvõtmise kohta templijäljend hageja ärinime ja äriregistri koodiga. Tunnistaja B. Sumnikovi ütlustest (t.l.33, II kd) selgub, kastid koos kalaga olid kohale toimetatud ja autolt maha laetud Kadrina kalatsehhis. Tunnistaja kinnitas, et tal oli volitus hageja kauba vastuvõtmiseks. Kohus loeb kostja poolt tõendatuks, et hageja kaup, plastmasskastid, oli toimetatud CMR saatelehel märgitud sihtpunkti ning üle antud saaja esindajale. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et hageja kaup on läinud kaduma vedaja ehk kostja poolt veolepingu rikkumise tagajärjel. Peale kauba saajale üleandmist ei vastuta kostja kui vedaja hageja kauba kaotsimineku eest. Hageja väitel kasutati kauba vastuvõtmisel võltsitud pitsatit ning ka CMR saatelehele antud allkiri kauba vastuvõtmise kohta on võltsitud. Kostja esitas vastuväite, et kostja autojuht toimis kauba üleandmisel tavapärase hoolsusega. Hageja allkirja ja pitsati võltsimine ei ole asjaolud, millest vedaja oleks saanud hoiduda või mille tagajärgi isegi kõrgendatud hoolsuse juures vältida. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kohus tuvastas, et kaup oli toimetatud CMR saatelehel märgitud aadressile Kadrina kalatsehhi Pala vallas. CMR saatelehel on selgelt märgitud saaja ärinimi OÜ Kimberli. Sama nimi on ka pitsati jäljendil saatelehel lahtris nr 24 kauba vastuvõtmise kohta. Seega ei saanud autojuhil tavapärase hoolsuse korral tekkida kahtlust, et tegemist võiks olla võltsinguga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kauba saatja või hageja oleks vedajale andnud korraldusi kaup üle anda saaja seaduslikule esindajale isiklikult, eraldi kohustusega kontrollida saaja isikut. Kohus järeldab, et hageja pitsati ja esindaja allkirja võimalik võltsimine ei mõjuta kostja vastutust. Kostja on tavapärase hoolsusega veendunud, et kauba vastu võtnud isik on OÜ Kimberli esindaja ning seega on kostja kauba üle andnud õigele isikule ehk CMR saatelehes märgitud kauba saajale. Kohus järeldab, et hageja kauba, plastmasskastide, kaotsiminekut kauba saatjalt vastuvõtmisest kuni kauba saajale üleandmiseni ei ole tuvastatud ning seega ei vastuta kostja kui vedaja kauba kaotsimineku eest. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kui vedajalt kauba kaotsimineku eest hüvitist CMR art 17 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 3(4)

2-06-39711

Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis 3772,75 eurot (59 030,72 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal 27. detsembril 2006 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 3772,75 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.