Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-12-43591
Tsiviilasi
J.H. hagi M.E. vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste nõudes Hagi hind 847,16 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Hageja: J.H. isikukood x elukoht x e-post x hageja lepinguline esindaja: Õigusabi OÜ Jurist Indrek Kukk isikukood: x asukoht Delta Plaza 11. korrus Pärnu mnt 141 postkast nr 5 Tallinn 11314 tel. 528 44 22 e-post [email protected] Kostja: M.E. isikukood: x elukoht x e-post x Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes AÕS § 36 lg. 1, § 39 lg.1, VÕS § 76 lg. 1, § 271 lg. 1, § 292 lg. 1, § 335 ning TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452453 ja § 630-632 kohus otsustas. Jätta täielikult rahuldamata J.H. hagi M.E. vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste nõudes. Menetluskulud jätta hageja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue. Hagiavaldus põhivõla summas 847 eurot ja 16 senti ning kogunenud viiviste ja tulevikus tekkivate viiviste nõudes (protsendina).
2-12-43591 Hagi hind on 847 eurot ja 16 senti põhinõudena millele lisandub 26.10.2012 seisuga 59 eurot ja 23 senti viivisintresse. Kohtualluvus: Käesolev hagi allub Pärnu Maakohtule tulenevalt TsMS § 79 lg 1 ja § 89 lg 1 ja § 99 lg 1 p 6. Riigilõiv: Käesoleva hagi pealt on tasutud riigilõiv summas 125 eurot kooskõlas RLS Lisa 1. Asjaolud: Pooled sõlmisid 16.09.2011 Ober Hausi Kinnisvara AS maakleri K.L. vahendusel tähtajalise (1 aasta) eluruumi üürilepingu (Lisa 1), mille kohaselt hageja andis ja kostja võttis üürile eluruumina maja koos osalise sisustusega ja olmeelektroonikaga aadressil x. Samal kuupäeval toimus ka lepingu eseme valduse üleandmine kostjale (Lisa 2). Hoone olukord ja sisustus olid lepingujärgseks kasutuseks sobivas seisukorras, mis on fikseertud lepingu lisas 1 vastavalt lepingu punktile 1.3 (Lisa 2). Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri summas 260 eurot kalendrikuu kohta, lisaks kohustus üürnik kandma ka kõik lepingu esemega seonduvad kõrvalkulud (lepingu p 2.2). Lepingu punkt 2.7 sätestab üürileandja õiguse nõuda tasumisega viivitamise korral seadusejärgset viivist. Lepingu punkt 4.3 määratleb üürniku õiguse leping üles öelda etteteatamise tähtajaga 1 kuu. Muus osas ei erine leping võlaõigusseaduses sätestatust. 22.11.2011 teavitas kostja hagejat, et lõpetab üürilepingu viidates põhjendamatult lepingu punktidele 1.3 ja 6.4 alates 30.11.2011 (Lisa 3). Faktiliselt leidis valduse (võtmete) üleandmine aset alles 22.12.2011 kui nimetatud võtmed jõudsid hagejani ümbrikus posti teel. Võttes arvesse, et kostja ei andnud lepingu objekti hagejale üle kokku lepitud ajal ning et hageja elab ja töötab x, teostas ta lepinguobjekti ülevaatuse alles 26.12.2011. 22.12.2011 seisuga jäi kostjal hagejale tasumata üür summas 184 ,51 eurot perioodi Detsember 2011 eest. 22.12.2011 seisuga jäi kostjal hagejale tasumata lepingu eseme kasutamisega seonduvaid kõrvalnõudeid summas 165,31 eurot, ms koosneb alljärgnevatest arvetest (Lisa 4):
2 (8)
2-12-43591
MTÜ Aasametsa Arve nr 667 MTÜ Aasametsa arve nr 759 (proportsionaalselt vastavalt detsembri 22 päevale) Ragn-Sells AS arve nr 1403870088 Ragn-Sells AS arve nr 1403882394 Ragn-Sells AS arve nr 1403934150 (proportsionaalselt vastavalt detsembri 22 päevale)
Valduse üleandmise järgselt tuvastas hageja, et kostja on lepingu objekti kahjustanud: Kamina ukse klaas, lõhutud. Maksumus 410,72 eurot. (Lisa5) Tõendid: Leease OÜ Arved nr 4 ja nr 8 Pilt 003 august 2011 Pilt 26.12.2011 Pliidi transport, remont ja paigaldus. Maksumus 86,64 Eurot. (Lisa 6)Tõendid. Kent&Co Arve nr 40. Läbirääkimiste kulg: Hageja üritas kostjaga jõuda kohtuvälisele lahendile, kuid kostja ei soovinud mõistlikule kokkuleppele jõuda (Lisa 3). 30.01.2012 sõlmis hageja küsimuse lahendamiseks käsunduslepingu võlgade kohtuvälise sissenõudmisega tegeleva ettevõttega Five Baltic Management OÜ. Kahjuks ei jõudnud ka nimetatud ettevõte kostjaga kompromissile. Seega on hageja ammendanud kõik võimalused nõude rahuldamiseks kohtuväliselt ning on sunnitud pöörduma Pärnu maakohtu poole. Juriidiline põhistus: Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürileandja üürilepinguga andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 309 lg 1 järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulutusi, kui selles on kokku lepitud. Pooled on selles kokku leppinud (lepingu p 2.2). VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda kahjuhüvitisena muuhulgas üürilepingus kokkulepitud üüri (Lepingu p 5.2). Lepingu p 5.1 kohaselt on kostja kohustatud eluruumide kasutamise lõppemisel üüritava pinna vabastama üle andma.
3 (8)
2-12-43591 AÕS § 36 lg 1 järgi on maja võtmete üleandmine abinõu, mis võimaldab tegelikku võimu asja üle. Isik, kes, hoiab enda valduses maja võtmeid, säilitab tegeliku võimu asja üle ka AÕS § 39 lg 1 mõttes. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Lepingu p 3.4.2 ja 3.4.19 kohaselt kohustus kostja hoidma eluruume heas korras, st sellises korras, nagu need olid kostjale üleandmise hetkel, või sellest paremas korras, ning tegema kõik nende säilimiseks ja puuduste likvideerimiseks vajalikud toimingud. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ning § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõue kuni võlgnevuse likvideerimiseni: VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Antud juhul on üheselt selge, et kostja on kohustust rikkunud, mistõttu tal on kohustus tasuda viivist. 01.07.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud Eesti Panga teate kohaselt oli VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,25% enne 2011.a. juulit. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi hind on 847 eurot ja 16 senti. Johtuvalt eeltoodust on 26.10.2012 seisuga kogunenud viivis summas 59,23 eurot. Viivisearvestus päeva kohta: võlgnetav summa x 0,023% x viivitatud päevade arv = viivis Maksetähtpäev Summa (EUR) Viiviseprotsent/päev Viivise arvestamise kuupäev Viivis/päev (EUR) Viivitatud päevade arv
27.12.2011 847,16 0,023% 26.10.2012 0,19
4 (8)
2-12-43591 Viivise summa (EUR)
59,23
VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on seaduseandja tahe suunatud üheselt sellele, et viivist arvestatakse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selline regulatsioon on põhjendatud kuivõrd viivis on eelkõige kohustuse täitmise instrument. Samas TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostjad ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada vaid hoopis nõudele vastu vaielnud, peab hageja kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada TsMS § 367 sätestatud võimalust ning taotleda kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluslikud küsimused: Hagejad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 403 lg 1. Hagejate hinnangul on võimalik vaidlus kompromissiga lahendada, kuid kostja senine käitumine ei anna alust eeldada kostja poolset soovi vaidlus kompromissiga lahendada. Kõik menetlusdokumendid palun edastada hagejate lepingulisele esindajale. Juhul, kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata, palun kohaldada TsMS § 407 lg 1 ja teha kostja suhtes tagaseljaotsus, millega hagi rahuldada. Juhindudes eeltoodust palume:
5 (8)
2-12-43591 lahendamisel. Arvetel olevate kuupäevade osas märgib hageja, et kostja poolt tekitatud kahjustuste likvideerimine võttis märkimisväärselt kaua aega, kuna nt kostja poolt lõhutud kamina klaas tuli valmistada eritellimusel. Kokkuvõtteks märgib hageja, et kostja vastuväited on paljasõnalised ning hageja jääb varem avaldatu juurde ning ei hakka seda täiendavalt üle kordama. Kostja vastuväited hageja nõudele. Tuginedes hageja poolt kohtule esitatud dokumentidele ja nende koopiatele pole kostjale üheselt arusaadav nõude alus ja sisu. Kostja kinnitab, et on lõpetanud hagejaga üürilepingu ühepoolselt, kuna üürile antud eluruum asukohaga x ei vasta poolte vahel sõlmitud üürilepingu tingimustele. Läbirääkimistel hageja ei näidanud üles huvi puuduste kõrvaldamiseks, vaid ähvardas kostjat lepingu lõpetamisega. Kostjal oli hagejaga vestlus juba 6-7 päeval peale üürilepingu sõlmimist vee halva lõhna teemal. Sellele hageja ei reageerinud vähemalgi määral. Kostjal ei olnud võimalik koheselt tuvastada küttesüsteemi puudustest, kuna üürilepingu sõlmimise ajal polnud ilmastikust tulenevalt vajalik hoone kütmine. Kostja lõpetas üürilepingu eluruumis elamist takistavate puuduste tõttu. Samuti kandis kostja eluruumi puuduste tõttu lisakulusid (vastuse lisad nr. 3-6). Lisaks kostja leiab, et hageja andis kostjale eluruumi kohta valet informatsiooni üürilepingu sõlmimisel ja kostja eluruumis elamise ajal. Kostja kinnitab, et vabastas eluruumi 30.11.11 ja soovis eluruumi võtmed hagejale üle anda. Kostja väitel hageja võtmete vastu võtmisest ja eluruumi ülevaatamisest ei huvitunud. Kostja saatis eluruumi võtmed hagejale kirjaga. Kostja loeb poolte vahelise üürilepingu lepingu lõppenuks 30.11.11. Kostja osundab asjaolule, et kuna ta lahkus eluruumist 30.11.11 jääb kostjale arusaamatuks hageja nõue alates 01.12.11. Kostja kinnitab, et ta üüritud eluruumides antud ajal ei elanud ja teenuseid ei kasutanud. Toodud alusel kostja antud nõuet ei tunnista. Hagis on kostja arvates mitmesuguseid puudusi nõude põhisumma ja intresside osas, samuti tegelike kulutuste ja kostja pool tasutud tagatisraha osas. Kostja viitab veel asjaolule, et hageja pole kohtule edastanud käesolevas asjas olulist informatsiooni meilivestlustest poolte vahel (vastuse lisad nr. 1-20). Hageja pole tagastanud kostjale tagatisraha 260 €. Kostja väidab, et on kandnud kahju hagejalt eluruumide üürimisel maakleritasu 260 €, antud summa peaks hageja seoses üürilepingu lõppemisega üüritud eluruumi puuduste tõttu kostjale tagastama. Kostja on seisukohal, et hageja pool esitatud arved erinevate tööde ja remontidekohta pole seotud üürilepinguga ja kostja elamisega eluruumis. Eluruumi suurematele ja väiksematele puudustele on kostja viidanud mitmel suulisel vestlusel hagejaga telefoni teel. Sarnastele asjaoludele on kostja tuginenud hagejaga e-kirja teel vesteldes. Kostja väitel pole hageja poolte vahelist lepingut täitnud. Kostja arvates seisnes lepingu mittetäitmine selles, et hageja pole eluruumis esinevate puudustega kohapeal tutvunud ega leidnud lahendusi puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul. Kostja igapäevane eluruumides muutus seetõttu võimatuks ja kostja oli sunnitud eluruumist välja kolima. Kostja väidab, et pöördus hageja poole ettepanekuga oktoobri ja novembrikuu 2011 kommunaaltasude tasaarveldamiseks tagatisraha arvelt ja ülejäänud raha tagastamiseks kostja
6 (8)
2-12-43591 kontole. Hageja jättis kostja ettepaneku tähelepanuta. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks mida hageja kostjalt nõuab. Kostjale jääb arusaamatuks, mida käsitlevad hagile lisatud arved ja nende koopiad erinevates summades. Kostja väidab, et arvetel toodud kahjustusi eluruumidele pole kostja tekitanud. Kostja arvates on nimetatud kahjud hagejale tekitanud keegi kolmas osapool või kahjud tekkisid eluruumi mitte kütmisest, kuna kostja teada eeldatavasti külmadel talvekuudel eluruumis keegi ei elanud. Kostja väitel on hageja nõudnud erinevatel aegadel (lisad nr. 1420) mitmesuguseid summasid. Kostja arvates on tegemist mitte reaalsete summadega seetõttu jääb kostjale arusaamatuks hageja hüvitusenõue. Kostja väidab, et hageja võlgneb temale 100 €. Kostja kinnitab, et on mõistlik inimene ja ei nõue hagejalt tagasi maakleritasu ja makstud üüritasu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul jätta hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, kohtu poolt kohaldatud seadus. Kohus, analüüsinud poolte väiteid, põhjendusi ja põhistusi ning esitatud tõendeid ja lähtudes kohaldatud seadustest, on jõudnud järeldusele, et esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele kuna hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostja nõuet põhjendatult ei tunnista. Hageja nõue koosneb väidetavalt tasumata üürist summas 184,51 €, tasumata kommunaalmaksetest summas 165,31 € ja kostja poolt lõhutud kamina ukseklaasist summas 410,72 €. Kostja poolt tasumata üür summas 184,51 € on hõlmatud kostja poolt lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahaga 260 €, mille saamist hageja ei vaidlusta. Hageja väitel kostja poolt tasumata kommunaalkulud summas 165,31 € on vastavalt hageja esitatud tõenditele kosta poolt tasutud. Hageja on nõudeks liitnud kommunaalkulude arvetes toodud summad, arvestamata, et arvetes nähtub, et nimetatud summad on tasutud. Näiteks elektri eest jäi peale detsembri arve tasumist ettemaksu 5.13 €, prügiveo ning vee ja kanalisatsiooni arveteskostja võlgnevust ei nähtu. Tõendamata on, et kostja süül oleks purunenud kamina ukseklaas. Hageja pole esitanud tõendeid, et ta oleks kandnud hagis toodud kulutusi. Hagis osundatud Leaase OÜ arved puuduvad, transpordiarved käsitlevad pesumasina ja pliidi transporti ja paigaldamist, seega pole asjakohased. Hageja on esitanud ka kaminast kaks pilti, kuid need ei tõenda, et kostjal nende alusel hageja ees kohustus tekiks. AÕS § 36 lg 1 järgi on maja võtmete üleandmine abinõu, mis võimaldab tegelikku võimu asja üle. Isik, kes, hoiab enda valduses maja võtmeid, säilitab tegeliku võimu asja üle ka AÕS § 39 lg 1 mõttes. Poolte vahel puudub vaidlus, et et kostja pole võtmeid üle andnud. Tuvastatud, et kostja kohustused kuni võtmete üleandmiseni on täidetud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus on tuvastanud ja tuvastatust teinud järelduse, et kostja on oma seadusest tulenevad kohustused hageja ees vastavalt lepingule täitnud.
7 (8)
2-12-43591 Kohaldamisel kuulub ka VÕS § 271, § 292 lg. 1, § 443 lg. 1-2 ja § 335, millised sätted reguleerivad poolte vahelisi suhteid. Kohaldamisel ei kuulu VÕS § 94 lg. 1, § 100, § 101 lg. 1 p. 6 ja § 113 lg1, kuna hagejal puudub nõue, millelt viiviseid arvestada. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.