Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamine

Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Tagaseljaotsuse tegemise aluseks on tulenevalt TsMS § 404 lg 1-3 asjaolu, et kostja, kellele kohus oli määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole hagile vastanud. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 13.12.2012.a., need on vastu võtnud kostja elukohas tema elukaaslane Viivika Valvik (tl.45). Vastavalt TsMS § 322 lg 1 sätestatule loetakse sellega dokumendid saajale kättetoimetatuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2 (3)

Hageja on hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, summas 45 eurot ja õigusabikulude , summas 191,73 eurot, kokku menetluskuludena 336,73 euro väljamõistmist . Riigilõivu, summas 100 eurot tasumist tõendab maksekorraldus (tl.7). Kohtumäärus avalduse rahuldamata jätmise kohta maksekäsu kiirmenetluses (tl.26) tõendab, et tsiviilasjas nr. 2-12335000 on maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldus jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel (makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluses on J. I. O. riigilõivu 45 eurot. Tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2.lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 ja 7 on menetlusosaliste esindajate kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kostjalt taotletud suuruses. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 95 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 450 eurot. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lgtes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.