Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Swedbank Liising Aktsiaseltsi

kasuks.

solidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks

menetluskuludena välja hagimenetluses tasutud riigilõivust (798,89 eurost) ja kohtutäituri tasust (15,30 eurost) 29%, s.o 236,12 eurot.

tasuda

Swedbank Liising Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXX

Swedbank

AS-is

selgitusega

„enamtasutud riigilõiv hagis T OÜ vastu“. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

2-12-11257 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja ja kostja I vahel 06.02.2007 sõlmitud liisinguleping nr XXX ja selle teenuste lisa ning kindlustuslepe nr XXX; hageja ja kostja I vahel 19.07.2007 sõlmitud liisinguleping nr XXX, kindlustuslepe nr XXX ja liikluskindlustuslepe nr XXX ning liisingulepingust XXX ja selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks hageja ja kostja II vahel 19.07.2007 sõlmitud käendusleping nr XXX. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 165 lg-te 1 ja 3 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna 71% hagiavalduses esitatud nõudelt kuulub vastavalt hagiavaldusele väljamõistmiseks kostjalt I ning 29% solidaarselt mõlemalt kostjalt, võtab kohus menetluskulude väljamõistmisel aluseks samasuguse jaotuse. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses kantud riigilõiv summas 798,89 eurot ja kohtutäituri tasu 15,30 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja on 11.04.2012 taotlenud enamtasutud riigilõivu 319,56 euro tagastamist. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p-st 1, tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel 22.12.2011 riigilõivu 1 118,45 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072123. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt oli riigilõivu täismäär tsiviilasja hinna 7 600,39 euro korral 798,89 eurot. Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust enam, kuulub enamtasutud osas riigilõiv summas 319,56 eurot tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega „enamtasutud riigilõiv hagis T OÜ vastu“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.