Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (2)

2-12-5174 Pank arve nr 10220034796011, AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057277 ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (esitama kaja v. kaebuse). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid isiklikult 20.03.2012.a. kätte toimetatud. Kostja on hagile vastanud 20.03.2012.a., kuid vastus pole arusaadav. Kohus määrusega 12.05.2012.a. jättis kostja vastuse hagile käiguta ja andis tähtaja vastuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hoiatades, et kui puudusi ei kõrvaldata jätab kohus vastuse hagile tähelepanuta ja rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 12.05.2012 määrus on kostjale saadetud lihtkirjaga 19.10.2012.a. ja vastavalt sel ajal kehtinud TsMS § 314 lg.8 loetud kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul postitamisest. Kostja nõuetekohast vastust hagile ei esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei täitnud AS-iga Balti Investeeringute Grupi Pank 03.09.2008.a sõlmitud lepingust nr 0849812/96rk tulenevaid rahalisi kohustusi, nõue on loovutatud ja hagejal on õigus nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist lepinguga sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja H V kanda. TsMS § 173, § 174’ alusel vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna tasutud riigilõivu summas 89.47 eurot. Arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja vähest keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et TsMS § 175 lg.1 alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista õigusabikulud summas 140.00 eurot, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalse piirmäära. Võla sissenõudmise kulude 110 € puhul ei ole tegemist menetluskuludega TsMS § 138 mõttes ja nõuet ei ole õiguslikult põhistatud, mistõttu kohus nimetatud nõuet ei rahulda. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.