Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

03.07.2012. a esitas E. P. riigi õigusabi korras määratud esindaja Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse kommunaalmaksete võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. 04.07.2012. a saabus kohtule hageja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. 30.07.2012. a määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja riigilõivu maksmisest 75 euro ulatuses. Samal päeval võttis kohus eelnimetatud hagi menetlusse ning toimetas kostjale kätte hagimaterjalid. Hageja nõue ja põhjendused /tl 2-7, lisad 13-65/ Hagejal on olnud alates 2010. a KÜ xxxxxxxxxxx ees kommunaalmaksete võlgnevus. Vastavalt võimalusele on hageja tasunud igakuisest kommunaalmaksete summast suuremat summat, et kustutada varasemat võlgnevust. Mitmekuulise võlgnevuse tõttu pöördus KÜ 2010. a mai lõpus võla sissenõudmiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ poole. Hageja tasub arveid käesoleva hetkeni ajutise hilinemisega (tasub arve esitamisele järgmise kuu alguses, mitte arve esitamise kuu lõpus). Hageja on seisukohal, et tulenevalt kostja poolsest viiviste arvestamise valest metoodikast on viiviste summa tegelikkusest mitmeid kordi suurem. Arvetelt nähtub igakuine viivise suurus, kuid täpne arvestuskäik ei ole nähtav. Viivisearvetus on toimunud alates 2011. algusest järgnevalt – kommunaalmaksete arvel maksmisele kuuluvast kogusummast on maha lahutatud samas kuus tasutud summa ning saadud tulemus on võetud võlgnevuseks, võlgnetavalt summalt on arvestatud viiviseid kuni järgmise makseni hageja poolt. Sellise viiviste arvestamise juures on jäetud arvestamata asjaolu, et esitatud arvel kajastatud eelmise kuu kommunaalmaksete tasumise nõudeõigus tekib alles arve esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Hageja leiab, et viiviste arvestamine peab toimuma järgmiselt – kuni iga kuu esimese kuupäevani eelmisel kuul esitatud arve eest viivist ei nõuta ning viivist saab nõuda üksnes vanalt võlgnevuselt. Tulemuseks on kordades väiksem viivis ning sellest tulenevalt väheneb tunduvalt ka võlgnetav summa. Samuti ei ole hagejale esitatud otsust, mille alusel KÜ xxxxxxxxxxx pöördus hageja nõude sissenõudmiseks inkassofirma poole. KÜ põhikirja kohaselt liikme maksete võlgnevus nõutakse sisse kohtu korras. Kuna põhikiri ei anna juhatuse liikmetele õigust võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirmasse pöörduda, siis ilma vastava otsuse vastuvõtmiseta on vastav pöördumine õigusliku aluseta ning tühine. Hageja viitab, et sellist otsust ei ole üleüldse vastu võetud. Seega puudub kostjal alus hagejalt inkassotasude sissenõudmiseks. Hageja on seisukohal, et juhul kui inkassotasu sissenõudmine hagejalt on põhjendatud, peab inkassotasu olema 12% asemel 10% esitatud nõudelt + käibemaks, kuna arvel on välja toodud teine võlglane, kelle nõude puhul on inkassotasu 10%. Juhul kui inkassotasude sissenõudmine on õigustatud, on õigus nõuda üksnes kahte esimest arvetel kajastatud inkassotasu. Inkassotasude maksmise kohustust arvestades suutis hageja vana võlgnevuse kustutada 5.04.2011. a ülekandega ning alates 1.05.2011. a on hageja olnud paaripäevases viivituses üksnes eelneva kuu maksete tasumisega, mille maksetähtaeg on arve esitamise kuu viimane kuupäev. Seega ei ole alates 5.04.2011. a inkassotasude sissenõudmine

õigustatud, kuna sellest ajast alates sai püsiv võlgnevus kustutatud. Õigustatud ei ole seega tasud, mis on kajastatud august 2011, jaanuar 2012, veebruar 2012 ja juuni 2012 arvetel. Tulenevalt viiviste valest arvutamisest, kohati arvestamata jättes, et arve on tasutud kahelt erinevalt pangakontolt paralleelselt ning inkassotasude sissenõudeõiguse puudumise tõttu on hageja arvutuste kohaselt korter nr xx kommunaalteenuste maksete osas seisuga 20.06.2012. a ettemaks summas 92,22 eurot. Juhul kui inkassotasude sissenõudmine on õigustatud, leiab hageja, et õigus on nõuda üksnes kahte esimest arvetel kajastatud inkassotasu. Seda arvestades oleks korteri nr xx kommunaalteenuste maksete osas seisuga 20.06.2012. a ettemaks suuruses 46,16 eurot. Hageja palub tuvastada, et tal puudub KÜ xxxxxxxxxxx ees kommunaalmaksete võlgnevus 01.06.2012. a seisuga summas 279,71 eurot ning hagejal on 20.06.2012. a seisuga ettemaks summas 92,22 eurot või kui kohus loeb inkassotasude sissenõudmise õigustatuks, siis ettemaks summas 46,16 eurot. Kostja vastuväited /76-77, lisad 78-88/ Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja on omapoolsete seisukohtade kujundamisel ja võlgnevuse arvestusel lähtunud ekslikust õigustõlgendusest ja ebaõigetest arvestuslikest lähtealustest. Kostja on hagejale igakuiselt väljastanud arveid hiljemalt jooksva kuu 10ndaks kuupäevaks eelmise kuu majandamis- ja haldamiskulude kohta. Paraku ei ole hageja pikema perioodi vältel täitnud oma maksekohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt, olles korduvalt/kestvalt makseviivituses või jättes kostja poolt esitatud jooksva kuu arved üldse tasumata. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et KÜ põhikirjast tulenevalt saab korteriühistu realiseerida liikmetelt võlgade sissenõudmist üksnes KÜ üldkoosoleku sellekohase otsuse alusel ja kohtu kaudu ning seeläbi puudub kostjal alus nõuda hagejalt võla sissenõudmisega kaasnenud kulutuste (inkassoteenuse tasu) hüvitamist. Kostja peab vajalikuks märkida, et nii kehtiv seadusandlus kui ka väljakujunenud kohtupraktika eeldavad nõude kohtueelset lahendamist. Kostja on juba pikema aja vältel püüdnud suunata hagejat kohustuste täitmisele, seega on KÜ teinud kõik endast oleneva asja kohtuväliseks lahendamiseks. Seega leiab kostja, et hageja vastu suunatud võlanõude inkassofirmale menetlemiseks andmisega on korteriühistu käitunud oma õiguste teostamisel õiguspäraselt ning ühistul endal puudusid juriidilised oskused ja ajaline/rahaline ressurss võlgnevuse sissenõudmiseks. Ebaõigeks peab kostja hageja hinnangut selles, et võlanõude inkassofirmale menetleda andmiseks oli vajalik KÜ üldkoosoleku eelnev nõusolek/otsustus. KÜ esindusorganiks on aga juhatus ning selle pädevust reguleerivad õigusnormid ja põhjakirja sätted ei piira juhatuse õigust sõlmida KÜ nimel ühistu haldamiseks ja majandamiseks vajalikke lepinguid, sh teenuse tellimist võlgade sissenõudmiseks. Kostja lisab, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.2009. a üldkoosolekul. Antud juhul on kostja 23.04.2010. a sõlminud sellekohase käsunduslepingu xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-ga. Kostja peab eksitavaks hageja viiteid inkassoteenuste tasu erinevuse ja seeläbi KÜ liikmetest võlgnike ebavõrdse kohtlemise kohta. Kostja selgitab, et lepingutingimuste kohaselt sõltub teenustasu määr sissenõutava võlasumma suurusest ja võlgnevuse vanusest. Seega on kostja sellekohane kuluhüvitisnõue hageja vastu põhjendatud ja õiguspärane. Samuti ei nõustu kostja hageja väidetega selle kohta, et KÜ on arvestanud viivist ebaõigesti põhivõlasummast ja –arvestusperioodist lähtudes ning seeläbi on hagejal kujunenud majandamiskulude ettemaks. Kostja märgib, et poolte vahel 03.10.2007. a sõlmitud lepingu (hooldusleping) kohaselt pidi hageja tasuma KÜ poolt esitatud arved hiljemalt jooksva kuu 25ndaks kuupäevaks ning maksma maksekohustuse rikkumisel viivist 0,07% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Nimetatud lepingu maksetingimusi ja hagejapoolset kohustuse täitmise ulatust/tähtaegu arvestades moodustuks viivisenõue oluliselt suuremas summas, kui hagejale väljastatud arvetel kirjendatu. Samas on kostja märkinud arvetel maksetähtpäevana jooksva (arvestusperioodile järgneva) kuu viimase daatumi ning lähtunud viivisenõude arvu3

tamisel seadusega ettenähtud korrast ja –tingimustest. Seadusjärgseks viivisemääraks on 0,07% ning viivisenõude sissenõutavaks muutumise algustärminiks majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimene kuupäev. Nagu ülalviidatud (ning hageja poolt ka sellekohase faktilise asjaolu omaksvõtuga), tasus hageja kostja poolt esitatud arveid oluliselt hiljem arvel märgitud maksepäevast või jättis arve üldse tasumata, mille tagajärjel tekkis olukord, kus järgmise arve esitamise hetkeks oli kostjal veel tasumata varasem arve. Seadus reguleerib (VÕS § 88) täitmist erinevate kohustuste katteks, andes võlausaldajale õiguse lugeda täitmine toimunuks esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei saa määrata võlausaldaja nõusolekuta eelnimetatust erinevat täitmisjärjekorda. Seega on ekslik ka hageja poolt hagiavalduses märgitud viivise arvestamise metoodika. Seega on kostja poolt hagejale esitatud viivisenõuded põhjendatud ja õiguspärased. Hageja seisukoht /tl 93-96/ Hageja on endiselt seisukohal, et tulenevalt kostja poolsest põhinõude ja viiviste arvestamise valest metoodikast ei ole hagejal võlgnevust korteriühistu ees või on isegi tegemist ettemaksuga. Hagejale jääb endiselt arusaamatuks see, kuidas on kostja arvutanud põhinõuet ja viiviseid, mis alusel on kostja pöördunud inkassofirma poole ning mismoodi kujunevad inkassotasud. Esiteks vaidleb hageja vastu kostja poolt põhinõude ja viiviste arvestusele. Kostja vastusele lisatud võlgnevuse/viiviste arvestuse järgi pole võimalik aru saada, kelle poolt ja mismoodi on need summad arvutatud. Lisatud arvestuses toodud summad on hagejale ebaselged ning sellise arvestuskäiguga ei saa ta kuidagi nõustuda. Käesoleval juhul on hageja nõus kostjaga selles, et kehtiv seadusandlus kui ka väljakujunenud kohtupraktika eeldavad nõude kohtueelset lahendamist. Hageja on endiselt seisukohal, et KÜ saab realiseerida liikmetelt võlgade sissenõudmist üksnes KÜ üldkoosoleku sellekohase otsuse alusel, mida hageja pole siiamaani kostjalt saanud. Kostja küll väidab oma vastuses, et peab ebaõigeks hageja sellist seisukohta, samas püüab kostja tõendada seda, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.2009. a üldkoosolekul. Hageja leiab, et kostja räägib iseendale vastu. Kostja väitis, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.2009. a üldkoosolekul. Kostja on vastusele lisanud mingi otsuse, kuid lisatud paberil puuduvad allkirjad. Lisamata on üldkoosolekust osavõtnud ühistu liikmete allkirjaleht. Seega eelnimetatud paber ei oma mingisugust juriidilist jõudu. Samuti jääb lahtiseks küsimus, kas KÜ on üldse teavitanud hagejat sellest, et teatud ajast alates tema võlgnevusega hakkab tegelema inkassofirma. Hageja ei vaidle vastu sellele, et inkassofirmal on õigus saada oma teenuse eest tasu, kuid hagejale jääb arusaamatuks see, kuidas ning mis alusel kujunevad xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ inkassotasude määrad. Kostja on vastusele lisanud küll arved, kuid pole teada, mis aja eest need nõuded täpsemalt on, ning kuidas need nõuded tulenevad.

MENETLUSE KÄIK

06.12.2012. a saatis kohus kostjale kirja, millega nõudis kostjalt 03.07.2009. üldkoosoleku protokolli kinnitatud koopia ja üldkoosolekul osalejate nimekirja koos nende allkirjadega esitamist. Kostja kohtunõuet ei täitnud. 03.01.2013. a saatis kohus menetlusosalistele kirja, kus selgitas, et tulenevalt TsMS § 404 määrab kohus asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele viimase tähtaja oma lõppseisukohtade esitamiseks. Hageja lõppseisukoht /tl 107-109/ Kostja on 23.04.2010. a sõlminud OÜ-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxx lepingu, kust nähtub, et lepingu objektiks on võla sissenõudmise teenus, sealjuures nõuet ennast loovutamata. Seega on

tegemist teenusega, kus inkassofirma abistab nõude pidajat nõude sissenõudmisel ning seetõttu saab rääkida tavalise teenuse osutamisest, mis on mõnes mõttes võrreldav võlgade sissenõudmisel toimuva õigusalase nõustamisega. Seega on hageja seisukohal, et kostja peab tasuma inkassofirmale tema poolt tellitud teenuse eest. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja kohaselt nõutakse liikmete maksete võlgnevus sisse kohtu korras. Üldkoosolekul (03.07.2009. a) otsustati, et majandamiskulude viivisvõlgnevuste menetlemiseks sõlmitakse inkasso teenust pakkuva firmaga leping. Seega on üldkoosoleku otsus vastuoluline põhikirjaga ning KÜ peab muutma üldkoosoleku otsuse täitmiseks põhikirja. Hageja jätkuvalt seisukohal, et 20.06.2012. a seisuga on tal kommunaalteenuste maksete osas ettemaks summas 92,22 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) Hagejale kuulub korteriomand Valgas xxxxxxxxxxx ning reaalosana korter nr xx; 2) xxxxxxxxxxx elamus on loodud korteriühistu xxxxxxxxxxx (tl 54-63); 3) Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 03.10.2007 hooldusleping nr xx (tl 78); 4) hageja tunnistab, et alates 2010. a on tal olnud KÜ xxxxxxxxxxx ees kommunaalmaksete võlgnevus (tasub jätkuvalt arveid hilinemisega); 5) KÜ xxxxxxxxxxx on võlgnevuse sissenõudmiseks kasutanud inkassofirma teenust. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel. Poolte vahel on vaidlus selles: 1) kas KÜ-l oli õigus kasutada inkassofirma teenuseid (kas selleks oli vajalik KÜ üldkoosoleku otsus, ning kui siis, kas selline otsus on olemas), kui jah, siis: - kas inkassofirma teenuse eest tuleb maksta hagejal või kostjal; - kas inkassofirma teenuste arvete kujunemine on arusaadav (kui suur on maksumus ja milliste kuude eest võetud); 2) kas hagejal on kostja ees võlgnevus või hoopiski ettemaks, ehk kas kostja poolt esitatud arved on õiguspärased (milliste kohustuste katteks on kostjal õigus arvestada hageja poolt tehtud makseid, kas viivisearvestus on korrektne, kas tuleb tasuda inkassotasusid ning kui, siis millistes summades ja milliste kuude eest).

lutusi. KÜS § 151 lg 1 kohaselt loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja p 20 lg 4 ja 5 näevad ette ühistu liikme kohustuse tasuda elamu majandamise kulude katteks sihtotstarbelisi makseid proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga; samuti liikme kohustuse maksta viivist maksete mittetähtaegsel tasumisel. Seega on hageja korteriomandi omanikuna ja korteriühistu liikmena kohustatud täitma nii seaduse kui ka korteriühistu juhtorganite otsustega kehtestatud ühistu majandamisele ja haldamisele suunatud maksekoormisi. Hageja on omaksvõtnud asjaolu (TsMS §231 lg 2), et ta ei täitnud oma maksekohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt (jäi korduvalt/kestvalt makseviivitusse). Hageja leiab, et kostjal ei olnud õiguslikku alust inkassofirma teenuste kasutamiseks. Kostja on oma vastuses märkinud, et inkassofirma teenuse kasutamiseks ei ole vajalik üldkoosoleku otsus, kuna ei seadus ega põhikiri ei piira juhatusel otsustada sellise lepingu sõlmimise üle. MTÜS § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja p 48 lg 6 kohaselt on juhatus ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub elamu haldamine ja majandamine. Põhikirja p 32 sätestab, et ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega. MTÜS § 27 lg 1 järgi juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 järgi juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosolekul või juhatuse kehtestatud piiranguid. Kohus asub seisukohale, et põhikirja p-s 29 sätestatu, et liikme maksete võlgnevus nõutakse sisse kohtu korras, ei piira korteriühistu õigust kasutada võlgade sissenõudmisel inkassofirma abi. Samuti ei piira juhatuse pädevust reguleerivad õigusnormid (MTÜS § 26 ja § 27) ning põhikirja sätted (p 49-60) juhatuse õigust sõlmida KÜ nimel ühistu haldamiseks ja majandamiseks vajalikke lepinguid, sealhulgas teenuse tellimist võlgade sissenõudmiseks. Hindamisele kuulub, kas nimetatud tegevus (käsunduslepingu sõlmimine) on käsitletav igapäevase majandustegevuse raames tehtud otsusega. Kohus on seisukohale, et kuna korteriühistu on asutatud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ning juhatuse pädevusse kuulub õigus sõlmida KÜ nimel igapäevase majandustegevuse raames teenuse osutamise lepinguid nt prügiveo-, vee- ja kütteteenuste osutamiseks, siis kuulub igapäevase majandustegevuse raamesse (ühistu haldamiseks ja majandamiseks) ka liikmetelt võlgnevuse sissenõudmisega seonduv tegevus sh käsunduslepingu sõlmimine inkassofirmaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 23.04.2010 käsunduslepingu sõlmimine xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-ga kuulus juhatuse pädevusse ja võlgade sissenõudmiseks inkassofirmalt teenuse tellimine oli põhjendatud ja õiguspärane. VÕS § 90 sätestab, et võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Käenduslepingu nr 21523/10 (tl 80-81) tingimuste kohaselt sõltub teenustasu määr sissenõutava võlasumma suurusest ja võlgnevuse vanusest (sissenõutavaks muutumise ajast). Hageja puhul on inkassotasuks arvestatud 12% nõudelt pluss käibemaks. Kuna kostja oli sunnitud võlgade sissenõudmiseks pöörduma inkassofirma poole, on kostja sellekohane kuluhüvitisnõue hageja vastu põhjendatud. Samas nõustub kohus hagejaga, et põhjendatud ei ole inkasso6

tasude sissenõudmine, mis on kajastatud augusti 2011, jaanuari 2012, veebruari 2012 ja juuni 2012 kommunaalmaksete arvetel, kuna hageja likvideeris varasemate kuude eest tekkinud võlgnevuse 5.aprillil 2011. a.

belist /tl 65/ – nt 2010 maikuu arve: 08.05.2010 tasutud summa 1 700 krooni läks viiviste ja võlgnevuse katteks (57,90+2758-1700) ja sellest ülejäänud summat 1115,90 krooni loeb hageja võlgnevuseks eelmise kuu eest. Samas on kostja siinjuures jätnud tähelepanuta, et võlgnevuselt saab võtta viiviseid 31 päeva eest, kuid mai 2010. a arvel kajastatud kommunaalteenuste summa 1450,30 krooni eest saab viivised arvestada alles järgmise kuu 1.st kuupäevast (01.06). Hageja on omapoolse arvutuse osas nimetatud asjaolu arvestanud, millest tulenevalt loeb kohus hageja esitatud viivise arvestusmetoodika õigeks. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tuvastamist, et seisuga 01.06.2012 puudub hagejal võlgnevus kostja ees summas 279.71 eurot ning hagejal on seisuga 20.06.2012 kostja ees kommunaalmaksete ettemaks summas 46,16 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus rahuldab hagi suures ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.