Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2013 , Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-11-44212
Tsiviilasi
N. F. E. A. S. A. T. 2483,86 euro ja viiviste nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. F. E. A. S. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xx/xxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: D. N. xxxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: A. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxx e-post: Lepinguline esindaja: T. R. . , asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: [email protected]
Kirjalik menetlus
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu.
Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega rahuldas kohus N. F. E. A. S. A. T. . Kohus mõistis A. T. . F. E. A. S. 2067,53 eurot, sealhulgas 1764 eurot liisingulepingust ja selle ülesütlemisest tekkinud võla katteks ja 303,53 eurot viivise katteks kuni 29.10.20012. Võlgnevuse maksmisega viivitamise korral on A. T. tasuma N. F. E. A. S. -ile viivist 9,25% päevas alates 30.10.2012 tasumisele kuuluvalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 71% ulatuses A. T. ja 29% ulatuses N. F. E. A. S. -i kanda. Kohtuotsus jõustus 29.11.2012.a. Vastavalt lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja – N. F. E. A. S. esitanud kohtule 22.11.2012 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (tl. 123). Hageja menetluskuludeks on avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja esindajakulud summas 350 eurot. Kostja ei ole avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. Kohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on kostja esindajale kätte toimetatud 11.12.2012 (tl 130). Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldusele. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahend jõustus 29.11.2012.a., hageja poolt esitatud avaldus saabus kohtusse 22.11.2012, seega lg 1 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. Tulenevalt lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja poolt on hagi esitamisel 19.09.2011 tasutud riigilõivu 479,33 eurot (maksekorraldus tl. 35). lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja
2 (3)
vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja I. J. A. S. kaudu. Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud I. J. A. S. .07.2012.a. arve nr 12-0801 (tl.124) summas 240 eurot (s.h 40 eurot käibemaks) ja 28.09.2011 arve nr 11-1155 (tl 125) summas 180 eurot (s.h 30 eurot käibemaks). Seega on hageja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu näol 350 eurot (käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohuslane, seega saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011.a.). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2483,86 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Arvestades menetluskulude jaotust kohtuotsuses, mille kohaselt menetluskulud on jäetud 71% ulatuses A. T. ja 29% ulatuses N. F. E. A. S. -i kanda, on kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 588,82 eurot (479,33+350 x 71%) eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 588,82 eurot ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.