Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 29.10.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt (tl.46-48) oli hageja ja kostja vahel sõlmitud liisinguleping, mille alusel hageja omandas ning andis lepingu perioodiks kostja valdusse ning kasutusse sõiduauto Suzuki SX4 ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes tähtaegselt tasumata hageja poolt esitatud arvete alusel 1302,94 eurot. Nimetatud põhjusel ütles hageja 08.10.2010.a. lepingu üles. Sõiduk tagastati hagejale 19.10.2010.a. ning selle kohta koostati vara üleandmise-vastuvõtmise akt. 14.12.2010.a. müüdi sõiduk hinnaga 9586,75 eurot (käibemaksuta). Kui liisingulepingu ülesütlemise korral on vara võõrandamisel saadud hind väiksem, kui lepingujärgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja vastavalt liisingulepingu p.6.7 katma liisinguandjale hinnavahe ehk müügikahju. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 9804,20 eurot. Seega sai hageja vara müügist kahju 217,45 eurot (0804,20 – 9586,75 = 217,45 ). Liisingulepingu ülesütlemisega seoses on hageja kandnud lisakulusid – liikluskindlustuse kulu 4,95 eurot, kaskokindlustuse kulu 31,06 eurot, müügikulu (vahendustasu) 479,34 eurot, remondikulud (tehniline kontroll) 56,93 eurot ning müügiga kaasnevad kulud (puhastusteenus ja rehvid) 391,19 eurot. Hageja on esitanud kostjale nõude nimetatud kulude tasumiseks 24.01.2011 , andes tähtaja tasumiseks 31.01.2011. Kuna kostja hageja nõudeid ei täinud, on hageja arvestanud kostja poolt kohustuse rikkumisega seonduvalt viivist vastavalt lepingule 9,25 % aastas. Kuni hagi esitamiseni on viivis tasumata lepingujärgsetelt maksetelt (1302,94 eurot) 110,29 eurot ning muudelt kuludelt 68,83 eurot.

2 (10)

Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 76 lg 1 ja 3, 101 lg 1 p 1,4 ja 6 taotleb hageja kostjalt võla ja viivise väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel taotleb hageja kostjalt ka viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleks menetluskulud jätta kostja kanda ning menetluskuludelt välja mõista viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Poolte seisukohad kohtumenetluses Kostja on vastuses hagile (tl.65-69) võtnud tema vastu suunatud nõuded õigeks osaliselt, tunnistades nõuet liisingulepingu tasumata osamaksete – 757,81 eurot ning vara müügiga tekkinud kahju – 217,45 eurot väljamõistmiseks. Kostja on esitanud vastuväited hageja nõudele alljärgnevalt: 1) Kostja ei ole nõus tasuma hageja arvetel nr.10993898, 1116273, 11038019, 11060408, 11105905, 11152131 ja 11175473 näidatud I. J. , summas 161,66 eurot, kuna kostjal puudub lepinguline suhe nimetatud isikuga. Tasumata arvete hulka on arvestatud ka lepingu ülesütlemise tasu – 383,47 eurot, mida kostja ei ole nõus tasuma, kuna lepingus ei ole kokkulepet selle tasumiseks. Liisingulepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi, summas 319,56 eurot, kuid lepingu ülesütlemise tasu sisaldab ka käibemaksu. Leppetrahvi tasumist ei saa käsitleda käibena. 2) Kostja vaidlustab temalt liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse kulude, vastavalt 4,95 ja 31,06 eurot sissenõudmise õiguse, kuna kostjal oli sõiduki kindlustamise kohustus liisingulepingu kehtivuse ajal. Hageja poolt nõutavate summade näol on aga tegemist kindlustusmaksetega peale lepingu lõppemist. 3) Kostja leiab, et hagejal tekkinud sõiduki müügikulu, summas 479,34 eurot ei ole tõendatud ning on kaheldav vähem kui 2 kuud müügis olnud sõiduki puhul sellise kulu tekkimine. 4) Sõiduki remondikulude, s.o tehnilise kontrolli kulu, summas 56,93 eurot nõue on põhjendamatu, kuna VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvate lisakulude alla ei saa remondikulu liigitada. Remondiarve on esitatud 17.12.2010, s.o peale 14.12.2010 toimunud sõiduki müüki, kui sõiduki remont või tehniline kontroll ei oleks enam saanud mõjutada müügihinda. Nimetatud kulu oli ebavajalik ja selle hüvitamist ei saa kostjalt nõuda. 5) Lisakuludena ei saa käsitleda ka sõiduki puhastusteenuse ja rehvide kulu, summas 391,19 eurot. Koheselt peale sõiduki ülevõtmist koostatud hindamisaktis on selle hinnaks määratud 9533,49 eurot. Sõidukil olid all rehvid, millega kostja sõiduki tagastas, seega hinnati sõiduki turuväärtust koos rehvidega. Kui hageja soovis sõiduki parendamiseks teha lisakulutusi, ei saa neid sisse nõuda kostjalt. Kuna sõidukil olid tagastamise ajal all suverehvid, siis pidigi hageja tegema kulutusi talverehvide soetamiseks. Sõiduki pesemise kulu sissenõudmine kostjalt on põhjendamatu, kuna pesemine on toimunud peale müüki. 6) Viivis oli lepingus kokku lepitud vaid lepingust tulenevate maksete (põhimakse ja intress) tasumisega viivitamisel, muude nõuete puhul ei kuulu automaatselt kohaldamisele lepingujärgne viivise määr. Viivis on suurenenud muuhulgas seetõttu, et kostja pidas hagejaga läbirääkimisi võlgnetava summa üle ning esitas ka omapoolse kompromissiettepaneku, kuid hageja viivitas läbirääkimiste pidamisega. Kostja on taotlenud rakendada viivise arvestamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määra.

3 (10)

Hageja arvamuses kostja vastuse kohta (tl.86-88) leiab, et nõue on täies ulatuses põhjendatud. 1) Liisingulepingu tingimuste p.4.4. kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma liisinguandjale liisingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed ning kandma lepingus ning liisinguandja hinnakirjas sätestatud kulud. I. J. ja lepingu ülesütlemise tasu nõudmine on tingitud asjaolust, et kostja ei tasunud liisingumakseid. Seetõttu andis hageja nõude kohtuväliseks menetlemiseks I. J. -le, kes tegeleb igapäevaselt võlgade sissenõudmisega. Arvetel kajastatu on I. J. , mis on hageja poolt tasutud. Lepingu lõpetamise tasu – 5000 krooni + käibemaks on kajastatud liisinguandja hinnakirjas. Nimetatud tasu tuleb hinnakirja kohaselt tasuda lepingu rikkumisel liisingufirmale kuuluva vara võtmise eest liisingufirma valdusse. Kuivõrd kostja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ R. abi. 2) Kindlustusmaksete tasumise kohustus tuleneb liisingulepingu tingimuste p 5.1 ja 4, mille kohaselt oli liisinguvõtja kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu ning hüvitama liisinguandja poolt kindlustusseltsile tasutud sõidukikindlustuse maksed.Kindlustuse olemasolu oli vajalik kuni vara müügini. Kuivõrd lepingu ülesütlemine oli tingitud kostja süülisest käitmusest, on temal ka kohustus tasuda kindlustusega seotud kulud kuni auto müügini. 3) Müügikulu ehk vahendustasu tasumine 5 % ulatuses müügihinnast on tavapärane, selle tasu suurus ei sõltu müügiperioodi pikkusest. Ka juhul, kui liisinguandja müüks sõiduautosid ise, oleksid sellega seotud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, mis võivad olla isegi suuremad, kui müügiteenuse kasutamisel. 4) Sõiduki müügieelsesse seisukorda viimiseks on vajalik ka auto tehnoseisundi hindamine ning selle teenuse eest makstav tasu on vajalik kulu. Vastava arve esitamise kuupäev – 17.12.2010 ei tähenda, et nimetatud tööd tehti peale sõiduki müüki, vaid arve esitati pärast müügi toimumist. 5) Sõiduki müügikõlbulikku seisundisse viimiseks oli vajalik ka sõiduki puhastamine. Vastava teenuse mõistlike kulude arvamist VÕS § 367 lg 4 sätestatud lisakulude hulka võõrandamiskuludena on aktsepteerinud ka Riigikohus lahendis nr.3-2-1-112-06. Kostja on oma vastuses möönnud, et kaheaastase kasutusaja järel olid sõiduki rehvid kulunud, seega vajasid need väljavahetamist. Hageja leiab, et sellega ei ole kostja järginud liisingulepingu tingimuste p.3.1. ja 3.2. sätestatud heaperemeheliku kasutamise ja hooldamise nõuet, mistõttu oli hageja omal kulul tagastatud sõidukile uued rehvid ostma. 6) Hageja on seisukohal, et kostja pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, kui temale oli teatatud, et vara müügihind ei katnud liisinguandja lepingust tulenevaid nõudeid liisinguvõtja vastu ning andnud tähtaja võlgnevuse – 2483,86 eurot tasumiseks 31.01.2011. Hageja on arvestanud viivist tasumata lepingujärgsetelt maksetelt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ning muudelt kuludelt alates nende tasumiseks antu tähtajale järgnevast päevast. Viivise vähendamiseks selle ebamõistliku suuruse tõttu ei ole alust. Lepingujärgne viivisemäär - 9,25 % on ligilähedane seaduses sätestatud viivisemääraga ning kostjal oli võimalus võla osa tasumisega, mida ta tunnistas sissenõutava viivise osa vähendada.

4 (10)

Kompromissina on hageja nõustunud nõuet vähendama 2447,85 euroni võimalusega tasuda võlg 3 aasta jooksul intressiga 8 % aastas. Kostja on täiendavalt hagi vastuses esitatud seisukohtadele märkinud, et I. J. arved ei tõenda nendel näidatud kulutuste seost kostjaga. Kostja möönab, et nimetatud isik on teinud temale mõned telefonikõned, mille maksumus ei saa olla üle 15 euro kuus. Hageja ei ole tõendanud lepingu lõpetamise tasu nõude esitamiseks aluse esinemist. Kostjale on koostatud liisingulepingu ülesütlemise teade 13.10.2010. Teade edastati kostjale lihtkirjaga ning selles kohustati kostjat sõiduki üle andma 5 päeva jooksul arvates teate saamisest. Sõidukile tuldi järele juba 19.10.2010, mistõttu ei olnud kostjal võimalus vabatahtlikult sõidukit tagastada. Ülesütlemisteates on märgitud, et liisinguvõtjal on õigus taotleda lepingu ennistamist, kui ta tasub 7 päeva jooksul alates teate saamisest võlgnevuse ja ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud. Ajal, kui hageja kostjalt sõiduki oma valdusse võttis, ei olnud nimetatud 7 päevane tähtaeg veel möödunud. Seega kiirustas hageja sõiduki oma valdusse võtmisega, mistõttu ei kuulu sellega seotud kulud kostjalt sissenõudmisega. 20.10.2010.a. koostatud auto hindamisaktist nähtub, et sõiduk oli puhas nii seest kui väljast ning rehvid olid normaalses seisukorras (tl.108). Pärast kohtu poolt asja läbivaatamise määramist kirjalikus menetluses ei ole hageja ega kostja täiendavaid taotlusi ega tõendeid esitanud Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hagi hind ei ületa 3200 eurot ja poolte kohtusse ilmumine ei ole otstarbekas suure vahemaa tõttu. TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole vaidlustanud võlasuhte tekkimist 04.07.2008.a. sõlmitud liisingulepingu nr.520084917 alusel (tl.5-7). Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja on omaks võtnud ka asjaolu, et ta on jätnud alates 2009.a. juulikuust tasumata sõiduauto Suzuki SX4 liisingumakseid. Maksete suurused ja tasumise tähtajad tulenevad lepingu nr.520084917 maksegraafikust (tl.89). Kostjale ajavahemikul 05.06.2009 – 06.10. 2010 esitatud arvetelt (tl.11-27) nähtub, et 06.10.2010.a. oli kostja võlg hageja ees 929,59 eurot, millele lisandus 06.10.2010.a. arve järgi tasumisele kuuluv 245,51 eurot. Alates 04.02.2010 kajastub arvetel I. J. . 13.10.2010.a. on koostatud liisingulepingu nr. 520084917 ülesütlemise teade (tl.28-29), milles teatatakse lepingu ülesütlemisest seisuga 08.10.2010.a. Lepingumaksete võlgnevus ülesütlemisteate esitamise ajal on olnud 20 386,52 krooni (1302,94 eurot), mis sisaldab endas ka lepingu ülesütlemise tasu 383,47 eurot (koos käibemaksuga), milline on kajastatud arvel 13.10.2010 (tl.10). Pooltel ei ole vaidlust lepingu ülesütlemise õiguspärasuse üle, seega on lepinguline suhe poolte vahel lõppenud. Kostja on õigeks võtnud nõude lepingust tulenevate maksete tasumiseks osaliselt – 757,81 euro ulatuses, mis on tasumata lepingujärgsed maksed.

5 (10)

Kostja ei tunnista nõuet arvetel kajastatud I. J. hüvitamiseks kokku summas 161,66 eurot. Nimetatud teenustasude maksmist hageja poolt tõendavad väljavõtted I. J. arvetest N. F. E. le (tl.90-96) millest nähtub, et ajavahemikul 12.03.- 27.10.2010 on esitatud kokku 7 teenustasu nõuet seoses A. T. , teenuse kirjeldusest saab teha järelduse, et teenustasu on 6 % nõudest. Arvete tasumist hageja poolt tõendavad maksekorraldused (tl.97-103). Tõendamaks õigust nõuda tasu lepingu rikkumisel liisinguandjale kuuluva vara võtmise eest liisinguandja valdusse on hageja esitanud väljatrüki liisingu hinnakirjast (tl.104-106), millest nähtub, et nimetatud tasu suurus on 319,56 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu ülesütlemise teates on viidatud õigusele taotleda liisingulepingu ennistamist , kui liisinguvõtja tasub seitsme päeva jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise kulu arve. Samuti on volitatud OÜ R. sõiduki Suzuki SX4 äravõtmiseks A. T. kolmandate isikute valdusest. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist 19.10.2010.a. (tl.30) nähtub, et A.Treier on OÜ R. esindajale sõiduki üle andnud, sõidukil on olnud all suverehvid visuaalsete puudustena on märgitud esistange defekt. Tl.31 on sõiduki Suzuki SX4 müügiarve 14.12.2010.a. selle müümise kohta U. M. -le hinnaga 150 000 krooni (9586,75 eurot, käibemaksuta). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et sõiduki müügihind on väiksem kui vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemise ajal – 9804.20 eurot ning on omaks võtnud nõude hinnavahe ehk müügikahju hüvitamiseks 217,45 euro ulatuses. 17.12.2010.a. on U. M. N. F. E. -le arve automüügi vahenduse eest 479,34 euro , pesu eest 90,81 euro ja tehnilise kontrolli eest 56,93 euro tasumiseks (tl.32). Tl.33 on R. O. , mille kohaselt 4 sõiduauto rehvi 205/60R16 eest ning 4 rehvi utiliseerimistasuna tasumisele 300,38 eurot. 24.01.2011.a. on hageja esitanud kostjale nõude liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud kulude hüvitamiseks summas 2483,86 eurot, andes selleks tähtaja kuni 31.01.2011.a. (tl.94). Tl.73-83 on poolte kohtueelne kirjavahetus seoses liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamisega ajavahemikus märts – august 2011. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kui kohustuse tätimise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 82 lg 1 täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Liisingulepingu tingimuste kasutusrendi tingimustel (edaspidi Tingimused) (tl.6-7 ) punkti 4.4 kohaselt liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma liisinguandjale lepingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed ning kandma lepingus ja liisinguandja hinnakirjas sätestatud kulud. Liisinguvõtja kannab kõik kulud seoses lepingu sõlmimise ja täitmisega. Tingimuste p.4.5 järgi tasub liisinguvõtja kõik lepingumaksed liisinguandja poolt esitatud arvete alusel. Tingimuste p.5.3. sätestab, et kui liisinguvõtja on kindlustusvõtja, on tema kohustus tasuda vara vabatahtliku kindlustuse makseid ning kanda kindlustusega seotud

6 (10)

kulud. Tulenevalt Tingimuste p.6.4. on liisinguandjal õigus leping üles öelda muuhulgas juhul, kui liisinguvõtja jätab lepingumaksed tasumata. Kuna pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise õiguspärasuse üle, ei pea kohus vajalikuks nimetatud asjaolule hinnangu andmist. Liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed on sätestatud VÕS § 367. Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. tuleb lõikes , et Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hinnates kohtule esitatud tõendeid ja kohaldades pooltevahelisele õigussuhtele VÕS § 367 sätteid ning liisingulepingu tingimusi, leiab kohus, et hagi on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 367 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, ehk kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata liisingumaksed (sealhulgas kindlustusmakse) summas 757,81 eurot. Liisingueseme jääkväärtuse ja müügihinna vahe, summas 217,45 eurot kuulub väljamõistmisele VÕS § 367 lg 3 alusel. Nimetatud nõuetele – kokku 975,26 eurot ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Järgnevalt tuleb anda hinnang, kas hagejal on alust nõuda kostjalt liisingulepingust tulenevate kuludena võla sissenõudmisega seotud kulude – I. J. teenustasude, summas 161, 66 eurot hüvitamist , samuti VÕS § 367 lg 4 alusel liisingulepingu ülesütlemisest tulenevate lisakuludena lepingu ülesütlemise tasu, 383,47 eurot, liikluskindlustuse kulu, 4,95 eurot, vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) kulu, 31,06 eurot, müügikulu (vahendustasu), 479,34 eurot, remondikulu (tehnilise kontrolli kulu), 56,93 eurot, kulu puhastusteenusele, 90,81 eurot ning kulu sõidukile uute rehvide ostmiseks, summas 300,38 eurot väljamõistmist. Võla sissenõudmisega seotud kulude kandmine hageja poolt on tõendatud I. J. ja maksekorraldustega ning kohus peab nimetatud kulude kandmist ja kostjalt sissenõudmist põhjendatuks. Võla sissenõudmisteenust osutava isiku poole pöördus hageja 2010.a., pärast seda, kui kostja ei olnud alates 2009.a. juulikuust oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3 õigus nõuda ka kahju hüvitamist. Hageja on seoses kostja poolt kohustuse mittenõuetekohase täitmisega saanud kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud kulu oli kajastatud kostjale esitatud arvetel, seega oli ta kulu tekkimisest

7 (10)

informeeritud juba lepingu kehtivuse ajal. Kohtu hinnangul ei ületa Intrum Justitiale makstud teenustasud - kokku 161,66 eurot kaheksa kuu eest mõistliku kulu piiri. Lepingu ülesütlemise tasu nõuet esitades toetub hageja hinnakirjale (tl.104-106), mille kohaselt kuulub 319,56 eurot tasumisele lepingu rikkumisel liisingfirmale kuuluva vara võtmise eest liisingfirma valdusse. Summale lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hinnakirjas nimetatud tasu ei saa automaatselt käsitleda lepingu ülesütlemise tasuna, vaid sellist tasu saab nõuda juhul, kui lepingu rikkumise tagajärjel on liisinguandjal olnud vajalik reaalselt vara valduse taastamiseks teha kulutusi. Hageja ongi põhjendanud antud juhul selle tasu nõuet vajadusega kasutada OÜ R. abi vara oma valdusse saamiseks. Kuid kohus leiab, et see ei olnud vajalik. Kohus nõustub kostjaga, et ajal, kui hageja vara enda valdusse võttis, ei olnud selle vabatahtlikuks üleandmiseks antud tähtaeg veel möödunud. Liisingulepingu ülesütlemise teade on dateeritud 13.10.2010, selles on antud tähtaeg vara üleandmiseks 5 päeva alates teate saamisest. Vara üleandmise aktist nähtub, et OÜ R. on selle vastu võtnud 19.10.2010, s.o. 6 päeva möödumisel teate koostamisest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai teate kätte samal päeval, kui see koostati. Seega nimetatud tasu sissenõudmiseks puuduvad alused. Hageja ei ole tõendanud ka liikluskindlustuse ja vabatahtliku sõidukikindlustuse kulude kandmist perioodil, kui liisinguese oli liisinguvõtjalt üle antud liisinguandja valdusse, kuid ei olnud veel müüdud. 06.10.2010.a. arvel (tl.11) on näidatud muuhulgas ka tasumisele kuuluv kindlustusmakse summas 31,77 eurot. Kuna kostja ei ole arvel sisalduvale kindlustusmaksele vastuväiteid esitanud, sisaldub see summa kostja poolt õigeksvõetud tasumata liisingumaksete nõudes. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, millist kindlustusperioodi nimetatud arvel märgitud makse hõlmas. Kuna kindlustuskulude kandmine hageja poolt summas 36,01 eurot ei ole tõendatud, jätab kohus selle kostjalt välja mõistmata. Liisingueseme müügikulu, tehnilise kontrolli kulu ja kulu puhastusteenusele (pesu) , millised kulud on kajastatud arvel 17.12.2010.a. on kohtu arvetes lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, sest müügiga seotud kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide nimetatud kuludele, mis seisneb selles, et kulud on tehtud pärast sõiduki müüki 14.12.2010, ei ole asjakohane. Arve esitamise kuupäev ei näita kohtu hinnangul arve aluseks oleva toimingu tegemise aega. Seega tuleb arvel nr 1309121 (tl.32) märgitud kulud – 627,08 eurot kostjalt hageja kasuks välja nõuda. Kohus leiab, et põhjendud ei ole hageja poolt sõiduki talverehvide ostmiseks tehtud kulutuste arvamine lisakulude hulka. Vara üleandmise- vastuvõtmise aktis (tl.30) on märgitud ainsaks puuduseks sõidukil esistange defekt. Lisaseadmetena on märgitud suverehvid. Puudusi rehvide osas ei ole aktis kirjeldatud. Seetõttu ei saa uute talverehvide ostmist pidada liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakuluks, mille hüvitamist on liisinguandjal alus liisinguvõtjalt nõuda VÕS § 367 lg 4 alusel.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1764 eurot, sealhulgas 757,81 eurot tasumata lepingujärgsete maksete katteks, 161,66 eurot lepingu rikkumisega seotud kahju katteks, 217,45 eurot vara lepingujärgse jääkväärtuse ja turuväärtuse vahe katteks, 627,08 eurot vara müügikulude katteks. Rahuldmata jääb hageja nõue 719,86 euro ulatuses, sealhulgas vara liisingufirma valdusse võtmise kulud 383,47 eurot, kindlustuskulud 36,01 eurot ning rehvide ostmise kulud 300,38 eurot.

8 (10)

Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist tasumata lepingumaksetelt 9,25 % aastas kuni hagi esitamiseni summas 110,29 eurot ning lepingu ülesütlemisega seotud lisakuludelt 9,25 % aastas kuni hagi esitamiseni summas 68,83 eurot, samuti TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmnist, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS §-dest 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS §-st 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on õiguslikult põhjendatud, kuid viivise summad tuleb ümber arvestada, arvestades kohtu poolt põhjendatuks tunnistatud nõuete ulatust. Kohus on tuvastanud, et enne lepingu ülesütlemist oli kostja võlg hageja ees 919,47 eurot. Viivis nimetatud summalt ajavahemiku 20.10.2010 – 29.10.2012 eest on 169,97 eurot (919,47 x 0,025% x 739). Lepingu erakorralise ülesütlemise tagajärjel tekkinud lisakuludena on kohtu poolt tuvastatud 844,53 eurot. Nimetatud summalt tuleb arvestada viivist alates 1.02.2011. Kuni kohtuotsuse tegemiseni on viivitatud päevi 636, seega viivis moodustab 133,56 eurot (844,53 x 0,025 % x 636). Kohus ei pea viivise määra 9,25 % aastas ehk 0,025 % päevas ülemäära kõrgeks, arvestades, et seadusjärgne viivise määr on käesoleval ajal 0,022 % päevas. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivisena kuni kohtuotsuse tegemiseni 303,53 eurot ning edasiselt kuni põhinõuete rahuldamiseni 0.025 % päevas tasumata summalt. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatud osa võrreldes rahuldamata jäetud osaga on tunduvalt suurem, peab kohus põhjendatuks menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue lepingumaksete võlgnevuse ning lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõudes on rahuldatud 71 % ulatuses (1764: 2483,86 x 100) . Seetõttu jätab kohus 71 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 29 % hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Avaldusele lisatakse menetluskulude 9 (10)

nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Epp Tombak Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.