AS-i Swedbank Liising hagi KT(end S) vastu võlgnevuse 94,72 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
181,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (reg kood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039) Hageja esindaja: Elis Vija (e-post: [email protected]) Kostja: KT(end S , isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja: EV(XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i Swedbank Liising hagi KT(end S) vastu võlgnevuse 94,72 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta AS-i Swedbank Liising kanda ja välja mõista AS-ilt Swedbank Liising KT(end S) kasuks õigusabikulud summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot.
3.Välja mõista AS-ilt Swedbank Liising KT(end S) kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1(8)
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja E istamist.
MENETLUSE KÄIK
1.16.07.2012. a esitas AS Swedbank Liising kohtule hagi A OÜ ja KT(end S) vastu solidaarselt võlgnevuse 94,72 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.22.08.2012. a määrusega keeldus kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest A OÜ osas. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 28.02.2007. a sõlmisid hageja ja A OÜ liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler Sebring 2.7, ehitusaasta 2006. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks A OÜ valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus A OÜ tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 ja viivise määr lepingu punktis 5.1. Lepingu punkti 11.1 kohaselt kohustus A OÜ hiljemalt järgmisel päeval pärast eseme enda valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja 1. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3.1 kohustus kostja 1 tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 järgi kohustus A OÜ tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus A OÜ hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. A OÜ rikkus lepingust, kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad kohustusliku liikluskindlustus- ja kaskokindlustusmaksed. A OÜ poolt on hagejale tasumata lepingu ja kindlustuslepete alusel A OÜ-le esitatud arved (debitoorne võlgnevus - kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 77.96 eurot. A OÜ jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja A OÜ eest Salva kindlustuse AS-ile liikluskindlustusmakse summas 16.76 eurot. Hagejal on Liisinguvõtja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud liikluskindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 455 lg-st 1. Seoses A OÜ poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja A OÜ-le 18.12.2009. a teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja A OÜ-t võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja A OÜ võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. A OÜ võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping E etähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui A OÜ on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. A OÜ võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu E etähtaegselt üles. 2(8)
2-12-27674 Hageja lepingust tulenev nõue A OÜ vastu on 94.72 eurot, mis koosneb debitoorsest võlgnevusest summas 77.96 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevus summas 16.76 eurot. 26.08.2011. a saadetud kirjas teatas hageja A OÜ-le lepingu ülesütlemisest, milles palus tasuda A OÜ-l kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole A OÜ võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. 28.02.2007. a sõlmisid hageja ja K S käenduslepingu nr XXX , mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt A OÜ-ga hageja ja A OÜ vahel 28.02.2007. a sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 18 806.58 eurot. Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub E etähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu p 4). Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 18.12.2009. a saatis hageja kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas Kostjale 2, et kuivõrd Kostja 1 ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. Hageja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. 26.08.2011. a saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest, milles palus tasuda kostjal kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 94,72 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,25 % päevas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista. Vastuses selgitab kostja, et hageja ütles liisingulepingu nr XXX üles 8.01.2010. a seisuga. Pärast lepingu ülesütlemist pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise üle. Kostja ei püüdnud kohustuse täitmisest kõrvale hoida, vaid tegi hagejale ettepaneku, et ta sõlmib liisingulepingu eseme suhtes liisinguvõtjana uue lepingu, millega võtab üle kõik liisingulepingust nr XXX tulenevad kohustused. Toimunud läbirääkimiste käigus avaldas hageja, et uue lepingu saabki sõlmida vaid tingimusel, et uus liisinguvõtja võtab üle kõik varasema liisingulepingu alusel arvestatud kohustused, sealhulgas jooksva kindlustuskohustuse kuni uue liisingulepingu sõlmimiseni. Uuele liisinguvõtjale ülekantava täpse summa pidi arvutama ja arvutaski hageja. Hageja ei nõustunud sellega, et uueks liisinguvõtjaks saab kostja. 25.03.2010. a ES saadetud e-kirjaga nõustus hageja sõlmima ES liisingueseme suhtes uue liisingulepingu. ES lepingu sõlmimise oluliseks tingimuseks oli, et toimub liisingu ülevõtt koos võlgnevusega kehtivast liisingulepingust. Seda, et E S nõustus liisingu üle võtma koos võlgnevusega varasemast liisingulepingust, tõendab 6.04.2010. a sõlmitud liisinguleping nr XXX. Liisingulepingu nr XXX p 5.1 kohaselt on E S kohustatud liisingulepingu kehtivuse ajal muuhulgas tasuma liisingueseme kohustusliku ja vabatahtliku kindlustuse maksed. Mõistetamatu on väide, et pärast 26.08.2011. a kirja saatmist ei ole kostja hagejale võlgnevusi tasunud ega hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Esmalt juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et 26.08.2011. a kostjale saadetud kirjas nõudis hageja kostjalt 178,49 euro tasumist ehk peaaegu kaks korda suuremat summat kui ta nõuab hagiavalduses. Nõutav summa ei ole praeguseks vähenenud tasumise tõttu, vaid arvatavasti üksnes seetõttu, et hageja on vähemalt osaliselt aru saanud kostja vastu esitatud nõude alusetusest. Kostja sai 26.08.2011. a saadetud võlanõude 3(8)
2-12-27674 kätte 30.08.2011. a ning reageeris sellele viivitamatult, nõudes hagejalt e-kirja teel selgitust, kuidas on võimalik mingi nõude ootamatu ilmsikstulek ligi poolteist aastat pärast seda, kui pooled on lepingust tuleneva kohustuse täielikuks täitmiseks pidanud läbirääkimisi ning need on lõppenud liisingu ülevõtmisega koos võlgnevusega varasemast liisingulepingust. Ajavahemikus 30.08.2010 – 13.09.2010 pidasid hageja ja kostja e-kirjavahetust, mille käigus jäi kostjale mulje, et hagejat ei huvita nõudega seotud faktiliste asjaolude ja nõude õigusliku aluse väljaselgitamine. Näiteks nõudis hageja kostjalt kindlustusmaksete tasumist kuni 31.08.2010. a, kuigi hageja ja E S vahel 6.04.2010. a sõlmitud liisingulepingu nr XXX p 5.1. kohaselt oli sama liisingueseme kindlustamise kohustus hoopis E S . 6.04.2010. a sõlmisid E S ja Swedbank Varakindlustus AS liikluskindlustusleppe nr XXX. Kostja andmetel on E S täitnud kõik oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt. Hageja õigustas liisingueseme uue liisinguvõtja kasutuses oleku aja eest kostjalt kindlustuskohustuse täitmise nõuet väitega, justkui oleks muudetud liiklusregistri kannet 19.04.2011. a. Kui hageja oleks tutvunud liiklusregistri andmetega, saanuks ta teada, et tegelikult kanti 27.04.2010. a liiklusregistrisse sõiduki vastutava kasutajana uus liisinguvõtja, E S. 13.09.2011. a saadetud kostja e-kirjale hageja enam ei vastanud. Kirjavahetus lõppes ilma, et hageja oleks kuidagi väljendanud arusaamist temapoolsest eksimusest. Hageja seadis liisingueseme E S üleandmise tingimuseks liisingu ülevõtmise koos võlgnevusega kehtivast liisingulepingust. Seda, et E S seatud tingimusega nõustus, kinnitab 6.04.2010. a liisingulepingu nr XXX sõlmimise fakt. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Liisingu üleandmisele eelnenud läbirääkimistes osalenud kostja sai ühemõtteliselt aru, et üle antakse kogu võlgnevus ning uue lepingu sõlmimisega on eelmise lepingu alusel tekkinud kohustus lõplikult ja täielikult täidetud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Ei hageja, kostja ega E S ei ole mitte kordagi mitte mingis vormis avaldanud tahet jätta osa liisingulepingust nr XXX tulenevast võlast uude liisingulepingusse üle kandmata. Asjaosalised tegutsesid teadmisega, et uue lepingu sõlmimine on vahend varasemast lepingust tulenevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Kostja arvates ei ole mõistlik väita, et võla osaline üleandmata jäämine oli mõne läbirääkija tegelik tahe. Seega on uue liisingulepingu sõlmimine käsitatav asjaosaliste kokkuleppena kõikide liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuse ülevõtmise kohta (VÕS § 175 lg 1). VÕS § 177 lg 1 kohaselt lähevad kohustuse ülevõtmisel uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Kui hageja ei suutnud kohustuse üleandmise ajal pidada arvet kohustuse suuruse üle kas tema ettevõtte halva töökorralduse, töötajate ebapädevuse või muu hageja mõjusfääri kuuluva asjaolu tõttu, ei tähenda see, et ta pärast kohustuse üleandmist võiks jätkuvalt esitada nõude kohustust enne selle üleandmist käendanud isiku vastu. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hagiavalduse lisaks nr 4 olev Salva Kindlustuse AS-i arve nr AA31325 on hagejale esitatud 26.03.2010. a ehk enne liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste üleandmist. Kuigi hagiavalduse lisaks nr 3 olevate arvete koostamise kuupäevaks on märgitud 16.04.2010. a, põhinesid need arved ilmselt varem sõlmitud lepingul. Seega ei saa väita, et hageja ei teadnud ega pidanudki kohustuse üleandmise ajal teadma kõikide liisingulepinguga nr XXX seotud kohustuste suurust. Hagejal ei olnud objektiivseid takistusi üleantava kohustuse suuruse õigesti arvutamiseks. Kostja käendas hageja ja OÜ A vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. VÕS § 177 lg 2 kohaselt kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. Ka VÕS § 153 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb käendus kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest. Kostja ei ole avaldanud nõusolekut vastutada uue liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Seega, kostja käenduskohustus on lõppenud. Hageja nõutava summa kostjalt väljamõistmiseks ei ole alust. 4(8)
2-12-27674 Siiski viitab kostja hagi rahuldamise korral TsMS §-le 162 lg 4 ja taotleb, et hagi rahuldamise korral jätaks kohus hageja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Hageja menetluskulu kostja kanda jätmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, arvestades hageja ebakorrektset käitumist, mis seisneb järgnevas: 1) võla E S üle kandmata jäämise ainsaks põhjuseks saab olla hageja suutmatus oma varaliste õiguste üle normaalsel tasemel arvet pidada; 2) hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist kordagi nõudnud sellise kohustuse täitmist, nagu ta nõuab hagiavalduses. Hageja nõudis kostjalt peaaegu poole suurema summa tasumist ega korrigeerinud nõuet ka pärast kostja vastuväidete esitamist. Sellega on hageja väljendanud ükskõiksust võla kujunemist puudutavate asjaolude ning kostja õiguste suhtes. Tuginedes VÕS § 113 lg 8 taotleb kostja, et hagi rahuldamise korral piiraks kohus kostjalt välja mõistetava viivise summat selliselt, et viivis kokku ei ületa põhinõude summat.
MENETLUSE KÄIK
5.27.09.2012. a seisukohas märgib hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liisingulepingust nr XXX tulenevad kohustused võttis 6.04.2010. a sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel üle E S. Arvestades, et liisingulepingu nr XXX maksegraafiku järgi oli 30.03.2010. a seisuga vara käibemaksuta jääkmaksumus 7 975,23 eurot ning ES sõlmitud liisingulepingu nr XXX järgi oli vara käibemaksuta summaks 8 606,48 eurot, siis pidi viimatinimetatud summa sisaldama ka eelmise liisinguvõtja ehk A OÜ võlgnevust. Pooltevaheline vaidlus seisnebki selles, kas hageja poolt nõutud summad sisaldusid liisingulepingu nr XXX kogusummas või mitte ehk kas kolmas isik E S on hagis nõutud summad tasunud. Hageja väidab, et E S ei ole hagis nõutud summasid hagejale tasunud, kuna liisingulepingus nr XXX kajastuv käibemaksuta summa 8 606,48 eurot ei sisaldanud hagiavaldusele lisatud arvete nr XXXja osaliselt arve XXX alusel nõutud summasid 94,72 euro ulatuses. Hagiavaldusele lisatud arve nr XXX summas 997 krooni, mis oli kaskokindlustusmakse perioodi 1.03.2010 – 30.03.2010. a eest, arve nr XXX summas 222,87 krooni, mis oli kaskokindlustuse makse perioodi 31.03.2010 – 6.04.2010. a eest ja liikluskindlustuse arve XXX summas 16,76 eurot, mis oli liikluskindlustuse makse perioodi 1.03.2010 – 1.04.2010. a eest jäid võlgnevuse arvestusest 6.04.2010. a välja, kuna kindlustusandjad ei olnud selleks hetkeks vastavaid arveid hagejale esitanud (kaskokindlustusmaksete tasumine toimus hageja kaudu). Hageja selgitab, et liisingulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmise kuupäeval 6.04.2010. a arvestas hageja kolmanda isiku poolt tasumisele kuuluva liisingulepingu käibemaksuta maksumuse hulka alljärgnevad kostjal poolt hagejale tasumata arved kogusummas 9 876,91 krooni (631,25 eurot): 1) arve nr XXX tasumata summas 3 806,56 krooni; 2) arve nr xxx summas 4971,97 krooni; 3) viivisearve nr xxx summas 114,22 krooni; 4) viivisearve nr xxx summas 264,78 krooni; 5) viivisearve nr xxx summas 371,73 krooni; 6) viivisearve nr xxx summas 347,65 krooni; Seega liitis hageja A OÜ-ga sõlmitud liisingulepingu maksegraafiku järgsele jääkmaksumusele seisuga 30.03.2010. a (7 975,23 eurot ülalmainitud tasumata arved (631,25 eurot) ja sai kokku lepingu maksumuseks 8 606,48 eurot nagu nähtub kostja poolt vastusele lisatud liisingulepingust nr XXX. Hiljem laekus hagejale kindlustusandjatelt veel kaskokindlustus- ja liikluskindlustusmaksete tasumise nõuded perioodist 1.03.2010 kuni 6.04.2010. a, mille oleks pidanud samuti tasuma esialgne liisinguvõtja ehk A OÜ. Kostja vastutas samuti nimetatud kohustuste eest liisingulepingu nr XXX käendajana vastavalt temaga sõlmitud käenduslepingule nr XXX. Asjaolu, et kindlustusandjad esitasid vastavad nõuded hagejale alles pärast lepingust tulenevate kohustuste ülevõtmist kolmanda isiku poolt, ei muuda neid kohustusi olematuks. Vastavalt A OÜ-ga sõlmitud liisingulepingu punktile 6.3 kohustus 5(8)
2-12-27674 kindlustusmakseid ja kindlustusega seotud muid kulutusi tasuma täielikult liisinguvõtja. Vaidlusalusel perioodil 1.03.2010 – 6.04.2010. a, mil kohustused ei olnud kolmandale isikule üle läinud, lasus kindlustusmaksete tasumise kohustus A OÜ. Järelikult oleks A OÜ pidanud tasuma kaskokindlustuse maksed summas 77,96 eurot ja liikluskindlustuse makse 16,76 eurot. A OÜ ei ole nimetatud summasid tasunud, mistõttu maksis need A OÜ eest hageja. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hagiavalduses nõutud summa on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Kohtule 5.03.2013. a esitatud seisukohas jäi kostja on eelmärgitud seisukohtade juurde, et nõue on üle läinud E S ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja, mis on edastatud hagejale.
9.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 28.02.2007. a sõlmisid hageja ja A OÜ liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler Sebring 2,7 (tl 8-19); • 28.02.2007. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja KT (end S) käenduslepingu nr XXX (tl 32-33); • 18.12.2009. a edastas hageja A OÜ-le ja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumisest (tl 27-28, 34); • 26.08.2011. a edastas hageja A OÜ-le ja kostjale teatise lepingu ülesütlemisest (tl 30, 36); • 6.04.2010. a sõlmiti hageja ja E S vahel liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler Sebring 2,7 (tl 64-68); • Liisingulepingust nr XXX tulenevad kohustused võttis 6.04.2010. a sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel üle E S. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • 8.04.2010. a esitas hageja A OÜ-le arve nr XXX liikluskindlustuse eest perioodil 1.03.2010-31.08.2010. a summas 1 573 krooni (s.o 100,53 eurot), millest on võlgnevus summas 16,76 eurot (tl 26 ); • 16.04.2010. a esitas hageja A OÜ-le arve nr XXX kindlustusmaksete eest perioodil 1.03.2010-30.03.2010. a summas 997 krooni (s.o 63,72 eurot) (tl 21); • 16.04.2010. a esitas hageja A OÜ-le arve nr XXX kindlustusmaksete eest perioodil 31.03.2010-6.04.2010. a summas 222,87 krooni (s.o 14,24 eurot) (tl 22).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama 6(8)
2-12-27674 liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud (VÕS 367 lg 4). Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
11.Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 9, et 28.02.2007. a sõlmisid hageja ja A OÜ liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler Sebring 2,7. Samal kuupäeval sõlmiti K Truuga (end S) käendusleping nr XXX liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tagamiseks. Tuvastatud on ka asjaolu, et 18.12.2009. a edastas hageja A OÜ-le ja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumisest. 6.04.2010. a sõlmiti hageja ja E S vahel liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler Sebring 2,7, milles E S võttis liisingulepingust nr XXX tulenevad kohustused üle alates 6.04.2010. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust. Kohus leiab, et kuna E S võttis 6.04.2010. a sõlmitud liisingulepinguga nr XXX liisingulepingust nr XXX tulenevad kohustused üle, ei vastuta kostja KT antud lepingust tulenevate kohustuse eest, sest need on kolmas isik, E T VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle võtnud. Kuivõrd hageja võlausaldajana on antud asjaolu kinnitanud, on olemas tema nõusolek VÕS § 175 lg 2 mõttes ka juhul, kui kohustused olnuks üle antud endise võlgniku poolt. Hageja väitel laekusid talle kindlustusandjatelt pärast vaidlusalusest liisingulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmist E S poolt veel kaskokindlustus- ja liikluskindlustusmakseid, mille kohta esitas hageja 8.04.2010. a OÜ-le A arve nr XXX liikluskindlustuse eest perioodil 1.03.2010-31.08.2010. a summas 1 573 krooni (s.o 100,53 eurot), millest on võlgnevus summas 16,76 eurot, 16.04.2010. a esitatud arve nr XXX kindlustusmaksete eest perioodil 1.03.2010-30.03.2010. a summas 997 krooni (s.o 63,72 eurot) ja 16.04.2010. a esitatud arve nr XXX kindlustusmaksete eest perioodil 31.03.2010-6.04.2010. a summas 222,87 krooni (s.o 14,24 eurot). Kuna nimetatud arved on esitatud pärast liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste üleminekut E S liisingulepingu nr XXX alusel, ei ole põhjendatud märgitud arvete alusel võlgnevuse väljamõistmine liisingulepingu nr XXX käendajalt st käesolevalt kostjalt, kuna vaidlusalusest liisingulepingust tulenevad kohustused olid arvete esitamise ajaks (kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg) üle võetud ning käendusleping vastavalt VÕS § 177 lg-le 2 lõppenud.
12.Kohus määrab TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohtulahendis kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista õigusabikulu summas 72 eurot, millele lisanduvad tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seadusjärgses määras kuni õigusabikulude nõude täieliku tasumiseni. Seega kuulub hagejalt väljamõistmiseks kostjale põhjendatud menetluskuludena õigusabikulu summas 72 eurot. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt kuulub hageja poolt kostja kasuks tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 7(8)