Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue OÜ Venus Kinnisvara esitas 29.09.2009 Harju Maakohtule AS Bramham Trade vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 176 353 krooni ning alates 17.07.2009 kuni kohtuotsuse täitmiseni viivise, mille määraks on 0,5% põhivõlast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud äriruumide üürileping, mille esemeks olid Tallinnas Ehitajate tee 110 ja 110 b asuvad ruumid. Kostja ütles üürilepingu üles alates 15.06.2009. Hageja teavitas kostjat enne üürilepingu lõppemist üüritud ruumide puudustest ja palus need kõrvaldada. Kostja seda ei teinud. Kuna ruumide seisund ei vastanud lepingujärgsele kasutamisele, keeldus hageja ruume vastu võtmast. Üürilepingu p 7.2.2 kohaselt pidi üürnik hoidma lepingu eseme heas korras. Samuti pidi ta üürilepingu p 7.2.5 kohaselt vajadusel tegema sanitaarremondi. Üürilepingu p 7.2.13 järgi tuli ruumid tagastada heas seisundis, arvestades kulumit. Üüritud ruumide puudusteks olid hooldamatusest tingitud sissesööbinud mustus põrandal, tüübliaugud seintes, määrdunud ja kulunud PVC-põrandakatted, kõveraks sõidetud kaablirenn, kõveraks sõidetud siini tõttu mittetöötav liugvärav, puuduvad aknasulused, laevalgustid, lukusüdamik, aken ja uks. Nende puuduste kõrvaldamine maksab kokku 126 048 krooni. Kuna kostja on viivitanud ruumide tagastamisega, siis peab ta VÕS § 335 järgi tasuma kahjuhüvitise 50 305 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja andis hagejale üle puudusteta ruumid. Hageja ei ole tõendanud, et hagis nimetatud puudusi ei olnud juba ruumide üleandmisel kostjale või et tegemist ei ole lepingujärgsel kasutamisel tavapärase kulumisega. Kostja ei pidanud hagejale ruume üle andma paremas seisukorras, kui hageja need üürilepingu sõlmimisel kostjale üle andis. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8055,94 eurot ja alates 09.07.2009 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8055, 94 eurot. Maakohus leidis, et VÕS § 276 lg-test 1 ja 2 ning § 334 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et üürnik vastutab üldjuhul asja hävimise, kahjustamise ja kaotsimineku eest. Kahjustuste ja kulumise eest, mis on asja kasutamisel tavaline, üürnik ei vastuta. Pooled on üürilepingu p-des 7.2.2 ja 7.2.5 kokku leppinud, et pikaajalise üüriperioodi jooksul on üürnik kohustatud tegema omal kulul sanitaarremonti ning tegema vara säilitamiseks kõik toimingud omal kulul. On üldtuntud asjaolu, et pikaajalise üürilepingu alusel intensiivselt kasutatavate laoruumide heas korras hoidmiseks on vaja teha sanitaarremonti vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Kostja on endale lepinguga sellise kohustuse

võtnud. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks üürilepingu kehtivuse ajal või selle lõppedes teinud üürilepingu p 7.2.5 kohaselt sanitaarremonti, ei ole kohtule esitatud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hageja vara säilitamiseks teinud omal kulul toiminguid lepingu p 7.2.2 kohaselt. Asjas tehtud ekspertiisis on ekspert asunud seisukohale, et on vaja teha järgmised ehitustööd: Kadaka tee poolsetes kontoriruumides seinte maalritööd, vahetada põrandakate, vahetada laevalgustid; kontori lisaruumis akna paigaldamine, uued laevalgustid, maalritööd; loomaaiapoolses kontoris maalritööd, uue vaipkatte paigaldus koos vana eemaldamisega; laos põranda uuendus, kaablirenni vahetus, lükandväravate remont, laevalgustite vahetus, seina puitvooderdise remont ning II korruse kontoris maalritööd, aknasulused, uste korrastamine, seinas oleva ava sulgemine. Tööde kogumaksumus on 10 409 eurot. Ei ole alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses. Asjaolu, et kostja ei ole sanitaarremonti teinud, nähtub ka kohtule esitatud fotodelt. Hageja on palunud kostjalt puuduste kõrvaldamiseks välja mõista eksperdihinnangus toodust väiksema summa. Kuivõrd ei ole tõendatud, et kostja oleks üüritud ruume regulaarselt hooldanud või teinud sanitaarremonti kooskõlas lepingu p-dega 7.2.2 ja 7.2.5, siis tuleb kostjalt 8055 eurot 94 senti hageja kasuks välja mõista. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Viivise määr 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning viivis ületab põhinõuet. Seega on kostja taotlus põhjendatud ning viivis tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjalt VÕS § 335 alusel kahjuhüvitise väljamõistmiseks ei ole alust, kuna asja vastuvõtmisest on keeldunud hageja. Asjaolu, et hageja ei olnud rahul ruumide seisukorraga, ei saa olla aluseks ruumide üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamisest keelduda. See asjaolu on aluseks nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 334 lg-te 1 ja 2 järgi, mida hageja on ka teinud. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb üldtuntuks, et pikaajalise üürilepingu alusel intensiivselt kasutatavate laoruumide heas korras hoidmiseks on vajalik teha sanitaarremonti vähemalt korra viie aasta jooksul. Kohus ei ole põhjendanud, miks kostjale etteheidetud ruumide kulumine, halvenemine ja muudatused ei kaasnenud asja lepingujärgse kasutamisega, vaid väljusid asja lepingujärgse kasutuse raamidest. Kohus on sellisele järeldusele jõudmisel viidanud üksnes ehituseksperdi arvamusele ning märkinud, et puudub alus kahelda ekspertiisi järeldustes. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja esitatud õiguslike põhjenduste ja faktiväidete suhtes seoses ruumide sihtotstarbelise kasutamisega. Kostjale üleantud ruumid olid vaid ekspluatatsioonikõlbulikud ning kostja ei saanud ega pidanudki andma hagejale lepingu lõppedes üle vaidlusaluseid ruume samas või paremas seisukorras, kui kostja need sai, vaid üksnes selles seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele laoruumina. Kõikide nende kahjustuste ja kulumise eest, mis on vastava asja kasutamise puhul tavaline, üürnik ei vastuta. Lepingu p-s 4.21 olid pooled kokku leppinud, et sanitaarremondi/jooksva remondi all mõistetakse hädavajalikke remonditöid üüripinna normaalsesse, tavapärasesse seisukorda viimiseks. Kostja on kasutanud lepingueset lepingus kokkulepitud sihtotstarbele laoruumidena ning teostanud remonditöid vastavalt lepingu p-le 4.21. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud tunnistajate ütlustega, mis tõendavad, et kostja hooldas ruume regulaarselt ja teostas sanitaarremonti. Ka ei ole kohus

põhjendanud, miks hageja poolt kostjale etteheidetavad puudused oleks tulnud kõrvaldada, kui hädavajalikud remonditööd üürilepingu p 4.21 mõttes. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta asub seisukohale, et kostjale etteheidetud puudused on sellised, mis ei ole laoruumi kasutamise puhul tavalised, vaid väljuvad laoruumide sihtotstarbelise kasutamise raamidest. Üürileandja, kes üürib välja laoruumid, peab arvestama, et neid kasutatakse vastavalt sihtotstarbele intensiivselt (muuhulgas tõstukitega) ning peab üürihinnas arvestama võimalike kuludega, mis tuleb kanda seoses üüripinna kulumisega kooskõlas sihtotstarbelise kasutamisega. Kohus jättis läbi viimata kordusekspertiisi. Pärast seda, kui ekspert vastas kirjalikult kostja küsimustele, esitas kostja kooskõlas TsMS § 304 taotluse kordusekspertiisi määramiseks, sest eksperdi vastused kostja küsimustele olid ebaselged, vasturääkivad ja puudulikud.. Apellant palus määrata ringkonnakohtul kordusekspertiis. Kohus ei ole põhjendanud, milliste konkreetsete tõenditega ta loeb tekitatud kahju 8055,94 eurot tõendatuks ja miks ta ei arvesta tunnistajate ütlustega, mis lükkavad ümber väited, et etteheidetu näol on tegemist puudustega TsMS § 334 lg 2 mõttes. Kohus ei ole arvestanud tunnistaja A. R-i ning K. A-a ütlustega, mille kohaselt ilmnesid probleemid põrandakattega ruumide üleandmisel pärast selle paigaldamist hageja tellimusel, mistõttu puuduste näol oli tegemist töövõtja poolt ebakvaliteetselt teostatud töödega, mitte hooldamatusega või kohustuste rikkumisega kostja poolt TsMS § 334 lg 2 (ilmselt mõeldud VÕS § 334 lg 2) mõttes. Kohus ei ole hinnanud kostja esitatud OÜ Savekate tõendit, mis kinnitab, et tegemist on nende süül tekkinud puudusega, mitte kostja väidetavast põranda hooldamatusest tuleneva puudusega. Kohus on leidnud valesti, et OÜ Savekate kiri käsitab vaid auke põrandas, mitte põrandat üldiselt. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei vastuta kostja viidatud puuduse eest, kuna need on tingitud hageja enda käitumisest (tööd telliti äriühingult, kes teostas tööd puudulikult). Sellele õiguslikule väitele ei ole kohus hinnangut andnud. Seetõttu on selles osas hageja nõue alusetu. Kohus ei ole arvestanud tunnistaja A. R-i ning K. A-a ütlustega, mille kohaselt vaidlusalused ruumid anti kostjale üle remontimata ning kostja tegi ruumides ise remondi, PVC kate paigaldati kostja enda poolt. Seetõttu on alusetu nõuda selle vahetamist, liugvärav töötas üleandmise ajal ning Saku Metall käis seda enne üleandmist mitu korda hooldamas. Kohus ei ole arvestanud tunnistaja K. A-a ütlustega, mille kohaselt kaablirenn oli juba ruumide vastuvõtmisel katki, ruumide saamisel olid aknad ja uksed puudustega. Kohus ei ole arvestanud tunnistaja A. R-i ütlustega, mille kohaselt ehitas kostja ise hageja esindaja nõusolekul kontoriruumi. Väidetavate puuduste näol on tegemist laoruumide tavapärase kasutamisega kaasneva puudusega, mille eest kostja VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta. Kohus ei ole arvestanud tunnistaja A. R-i ütlustega, mille kohaselt seal valgusteid ei olnudki, vaidlusaluses ruumil ei olnud akent ega ust, vaid seal olid lahtised telliskivid akna kohal ja seal oli külm. Hageja ei saa kostjalt nõuda millegi parandamist, mida hageja ei ole kostjale üle andnudki. Kostja on tõendanud iga väidetava puuduse osas, et tegemist on asjaoludega, mille eest kostja ei vastuta või et etteheidetu näol ei ole tegemist puudustega TsMS § 334 lg 2 (ilmselt mõeldud VÕS § 334 lg 2) mõttes. Kohus on motiveerinud hagiavaldust pelgalt enda usaldusega riiklikult tunnustatud eksperdi vastu, kelle eksperdiarvamus on tema enda poolt väljendatud seisukohtadega vastukäiv ning kelle ekspertarvamuse suhtes on kostja taotlenud kordusekspertiisi läbiviimist. Sellises olukorras, kus kohus rajab kohtuotsuse vaid ühele vastukäivale tõendile, märkides kohtuotsuses, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid, sh tunnistaja L. L ütlused, hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle, on kohtupidamine kaugel kõigi tõendite igakülgsest, täielikust ja objektiivsest hindamisest.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.02.2012 maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 26.09.2012 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus jättis rahuldamata hageja kahjuhüvitise nõude 3 215,08 euro osas, millises osas ei ole otsust vaidlustatud. Lepingujärgse viivise suurust 0,5 % päevas luges kohus ebamõistlikult suureks ning vähendas viivise määra, kohaldades seadusjärgset viivise määra VÕS § 113 lg 1 ja 2 järgi. Ka viivise vähendamist ei ole vaidlustatud. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kohus ei kontrolli otsust eelnimetatud nõuete osas. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus vaidlustatud osas kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Kolleegium nõustub apellandiga, et otsuses puudub põhjendus, miks on hagi rahuldatud nimelt 8055, 94 euro ulatuses, kuid seda puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 26.09.2012 otsuses nr 3-2-1-98-12 asunud seisukohale, et kordusekspertiisi määramisest keeldumine kohtute poolt oli põhjendatud ning uuel apellatsioonkaebuse läbivaatamisel apellant kordusekspertiisi ei taotlenud. Maakohtule on hageja esitanud üürisuhte ja üürnikule üle antud ruumide seisukorra tõestamiseks alljärgnevad tõendid: ● 09.01.2008 OÜ Venus Kinnisvara ja AS Bramham Trade vahel sõlmitud äriruumide üürilepingu, mille kohaselt hageja üürileandjana andis kostja kui üürniku valdusesse Tallinnas Ehitajate tee 110 kontoriruumid suuruses 78 m2 ja Ehitajate tee 110 B asuvad laoruumid suuruses 1292 m2 ja kontoriruumid suuruses 53 m2. ● Äriruumide üleandmis-vastuvõtmisaktid:

kohta ei koostatud. Üürieseme üleandmisel äriruumide üleandmis-vastuvõtmisaktid ei sisalda märkust, et üüriese sisaldaks defekte, s.o et kaablirenn oli kõver, liuguks ei töötanud või et ruumide seintel olid tüübliaugud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et VÕS § 276 lg-test 1 ja 2 ning § 334 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et üürnik vastutab üldjuhul asja hävimise, kahjustamise ja kaotsimineku eest. Kahjustuste ja kulumise eest, mis on asja kasutamisel tavaline, üürnik ei vastuta. Maakohus tuvastas, et pooled on üürilepingu p-des 7.2.2 ja 7.2.5 kokku leppinud, et pikaajalise üüriperioodi jooksul on üürnik kohustatud tegema omal kulul sanitaarremondi ning tegema vara säilitamiseks kõik toimingud omal kulul. Hageja väidetel üürnik jättis lepingust tuleneva kohustuse täitmata ning ei teinud sanitaarremonti ning hagejal tuleb üüripindade osas teha kulutusi, et neid saaks välja üürida. Õige on, et pooltevahelises üürilepingus ei sisaldunud tingimust, millisel ajavahemikul pidi üürnik tegema sanitaarremondi, kuid üürilepingu p 7.2.13 kohaselt pidi üürnik tagastama üürieseme heas seisundis, arvestades kulumit. VÕS § 334 mõttest tuleneb, et üürilepingu esemeks olnud asi ei pea tagastamisel olema üleandmise hetkel olnud seisundis, kuid tagastatava asja seisund ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele VÕS § 276 järgi. Kui üürileandja ei ole tagastamisel rahul asja seisundiga, siis peab üürileandja tõestama, et üüritud asja seisund selle tagastamisel ei vastanud VÕS § 334 lg 1 seisundile. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja rahul kostja poolt tagastatud üüripinna seisundiga. Selle asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud fotod ja Kinnisvaraekspert OÜ spetsialisti T. R hinnangul ei vastanud üüripindade seisukord normaalsele kulumile ja ruumide väljaüürimiseks on vajalik teha remont, mille maksumuseks on 66 622,20 krooni. Vaidlusalusel üüripinnal kahjustuste olemasolu ja vajalike kulutuste suuruse kindlaksmääramiseks määras maakohus ehitusekspertiisi ning selle teostamine tehti ülesandeks OÜ Ehitusekspert ehituseksperdile Ü. L-le, kes andis arvamuse, et ruumide seintel olevad tüübliaugud ei ole tavapärane kulum. Ruumide viimistlust tuleks eksperdi arvamuse kohaselt teha iga 5 aasta möödumisel. Vaidlus puudub, et vaidlusaluseid ladusid kasutati intensiivselt, seega ka ruumid määrdusid ilmselt kergemini. Kostja väidetel on nad teinud sanitaarremondi laoruumides, kuid millal ja millises ulatuses, selle kohta ei ole kolleegiumi hinnangul usaldusväärseid tõendeid esitatud. See ei ilmne ka tunnistaja L. L ütlustest. Kostja tunnistaja A. R-i väidetel sanitaarremont tehti, kuid see on vastuolus eksperdi arvamusega, kes tuvastas, et ruumid olid määrdunud ning vajasid remonti ning tegemist ei ole tavapärase kulumiga laoruumide kasutamisel. Kolleegium nõustub eksperdiga. Ekspert Ü. L on seisukohal, et endise olukorra taastamiseks tuleb teostada üüripinna puuduste kõrvaldamiseks töid maksumuses 8673,80 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 10408,60 eurot. Vastuväiteid käibemaksu osas ei ole esitatud. Järgnevalt kolleegium analüüsib menetlusosaliste väiteid, tõendeid ning eksperdi Ü. L arvamuses väljatoodud kuluartikleid ruumides olevate puuduste kõrvaldamiseks. Eksperdi arvestuse kohaselt on vajalikud kulud alljärgnevad:

Kolleegium selle väitega ei nõustu. Eksperdi arvamuse kohaselt lao (ruum nr 26) põrandat kattev epomassiga viimistluskiht on mittepiisava hooldamise tõttu must, määrdunud ja sissesööbinud/imbunud mustusega, mida ei suutnud üürniku poolt tellitud Partner Teenused OÜ süvapesu abil eemaldada. Põrandal olevat mustust ja laike ei saa lugeda lao kasutamise tehnoloogiaga seotud tulemuseks. Ekspertiisi juures viibis ka kostja esindaja J. R, kes selgitas, et epopõrandat hooldati oma jõududega, kuid põranda aktiivset ja tihedat süvahooldust ei olnud võimalik tellida, kuna laopinda oli vaja kasutada. Ka tunnistajana üle kuulatud A. R kinnitas, et ladu oli kaupa täis ning koristada sai nii palju, kui oli vaba pinda. Eksperdi arvamuse kohaselt epomassiga kaetud põrandad nõuavad iganädalast süvapuhastust ning tekkinud kemikaalide pritsmed ja plekid tuleb eemaldada võimalikult kiiresti. Kuivõrd epokattega põrandat ei ole võimalik pesemisvahenditega puhtaks saada, siis tuleb olemasolev kate üle lihvida, karestada ja valada põrandale peale uus isetasanduv epomass paksusega 1 mm. Tegemist ei ole tavapärase kulumiga, vaid selle põranda hooldamatusest tekkinud mustusega. Kolleegium nõustub eksperdi arvamusega ning leiab, et nõue on põhjendatud ja tõendatud. Seega loomaiapoolse lao osas kuuluvad kulud hüvitamisele maalritööde osas summas 295,80 eurot ja lao epokattega põranda uuendamise osas 5276,20 eurot, kokku 5572 eurot. Sellele summale lisandub käibemaks 20 % 111,40 eurot, üldsumma 5683,40 eurot. II korruse kontor Eksperdi hinnangul tuleb hagejal teha alljärgnevaid remonttöid:

Apellant juhib tähelepanu, et ekspert on pidanud vajalikuks seinas oleva ava sulgemist, laevalgustite paigaldust ja seina puitvooderdise pisiremonti (hinnaga 30 eurot + 90 eurot + 35 eurot), mida hageja ei ole nõudnudki. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Laevalgustite puudumist on hageja oma nõudes märkinud ja nõudnud kulu maksmist. Küll on aga õige, et seina pisiremonti ja ava sulgemiskulu ei ole hageja nõudnud. Seega ei kuulu rahuldamisele p-des 2.12. ja 2.8 olev kulu. Laevalgustite nõude osas on poolte väited vastandlikud. Kuivõrd hageja ei ole usaldusväärselt ümber lükanud kostja vastuväiteid, siis tuleb see nõue jätta rahuldamata. II kontori osas kuuluvad väljamõistmisele maalritööd maksumuses 530,40 eurot, aknasulgude kulu 77 eurot, uste korrastamiskulu 85 eurot, elektrijuhtmete kaablirenni vahetuse kulu 6 eurot, lükandvärava remondikulu60 eurot, kokku 758,40 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 15.17 eurot. Seega kuulub II korruse kontori ruumide remondikuluna kostjalt väljamõistmisele 773,57 eurot. Arvestades eeltoodut, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kogu üürieseme kahjustamise kulu üldsummas 7020,01 (563,04 + 5683,40 + 773,57) eurot VÕS § 276 lg 1 ja 2 ning VÕS 334 lg 1 ja 2 alusel. Kolleegium leiab, et eelnimetatud ulatuses üürieseme osas olevad puudused ei ole harilik kulum VÕS § 334 lg 2 mõttes, mille eest üürnik ei vastuta. Maakohtu otsus kuulub eeltoodud põhjendustel osaliselt tühistamisele. Eksperdi arvamuses on välja toodud abitööde, transpordi koristuskulu. Kuivõrd hageja ei ole nende kulude hüvitamist nõudnud ega kulu olemasolu tõendanud, siis kolleegium eksperdi arvamuses olevat eelnimetatud kulu ei analüüsi. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Viivise nõue Hageja taotles kostjalt viiviste väljamõistmist alates 17.07.2009, kostja taotles viivise vähendamist. Maakohus rahuldas kostja taotluse ning leidis, et üürilepingus olev viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning viivis ületab põhinõuet. Maakohus mõistis viivise välja alates 09.07.2009 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks viivise nõuet muutnud. 24.05.2011 kohtuistungi protokollist ilmneb, et hageja väidetel on kostja on viivituses alates 16. juulist 2009. Seega on maakohus hagi piire ületades välja mõistnud viivise alates 09.07.2009. Viivis tuleb välja mõista vastavalt hageja nõudele alates 17.07.2009. Kostja taotlust viivise vähendamiseks luges kohus põhjendatuks ning mõistis viivise välja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, mida ei ole vaidlustatud. TsMS § 367 alusel tuleb viivis välja mõista kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhivõlast. Maakohus ei ole viivise arvestust TsMS § 367 järgi teinud, kuid see puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Viivis tuleb hageja kasuks välja mõista alates 17.07.2009 kuni19.03.2013 põhivõlalt 7020,01 eurot summas 2217.44 eurot ja alates 20.03.2013 põhivõlalt 7020,01 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni otsuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Viivise arvestus on alljärgnev: Viivise kogusumma seisuga 19.03.2013 on 2217,44 eurot , mis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi. Seadusjärgsed viivise määrad olid järgmised: 2009.a.- 8 %, 2010.a.- 8 %, 2011.a.-01.01. kuni 01.07.2011- 8 % ja 01.07. 2011-31.12.11 8,25 %. 2012.a. –8 %, 2013.a. 01.01. kuni 19.03.20137,75 %. Viivis 2009.a.

2009.a. oli 365 päeva, viivise määr 8 %, viivitus 09.07.2009 -31.12.2009- 168 päeva, viivis kokku (7020,01 x 8%):365 x168═ 258,49 eurot. Viivis 2010.a. 2010.a. oli 365 päeva, viivise määr 8 %, viivis kokku 561,60 eurot. Viivis 2011.a. 2011.a. oli 365 päeva, viivis kokku 570,44 eurot, sellest 01.01.-01.07.2011- 181 päeva ( viivis 8%)- (7020,01 x 8%):365 x181═ 278.49 eurot, 01.07.- 31.12.2011- 184 päeva ( viivis 8,25%)-(7020,01 x 8,25%):365x184 ═ 291,95 eurot. Viivis 2012.a. 2012.a. oli 366 päeva, viivise määr 8 %, viivis kokku 561,60 eurot.. Viivis 2013.a. 2013.a. on 365 päeva, viivise määr 7,75%, viivitus 01.01.2013-19.03.2013-78 päeva, viivis (7020,01x7,75%):365x 78═265,32 eurot. Menetluskulu jaotus Kuivõrd maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele, tuleb menetluskulude jaotust muuta. TsMS § 162 lg 1 järgi hagi osalisel rahuldamisel tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt. Hageja taotles kostjalt 11 271 euro väljamõistmist, milline nõue kuulub rahuldamisele 7020, 01 euro osas. Seega maakohtu kulud tuleb jätta 62,28 % osas kostja kanda ja 37,72 % osas hageja kanda. Apellatsioonimenetluses jäeti apellandi kaebus rahuldamata 87,14 % ulatuses. Seega apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta 87,14 % ulatuses apellandi kanda ja 12, 86 % ulatuses vastustaja kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ülle Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.