Vastustaja (kostja): OÜ Corrigo (RK: 10972862) esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 19. aprilli 2012.a otsus muutmata ja A.Y. apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE
JAOTUS
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.Y. kanda. Vabastada A.Y. riigilõivu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest, jättes nimetatud kulud riigi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.Y. (hageja) esitas 15. märtsil 2011 Viru Maakohtule hagi OÜ Corrigo (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes summas 92 750 eurot. Algselt tugines hageja deliktilise vastutuse sätetele, kuid hiljem asus seisukohale, et tema nõue tuleneb tervishoiuteenuse osutamise lepingust. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 2. oktoobril 2000 sõlmitud töölepingu nr 731 alusel OÜ-s Viru RMT (tööandja) tehnoloogiaseadmete lukksepana. 19. juulil 2010 teostati hagejale OÜ Corrigo poolt tervisekontroll, mille viis läbi kostja töötaja R.T. Nähtuvalt tervisekontrolli otsusest tegi kostja hageja suhtes järgneva otsuse: „Vastunäidustatud töö kõrguses, töö liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal“.
4.augustil 2010 ütles hageja tööandja kostja tervisekontrolli otsusele viidates töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 2 ning § 97 lg 3 alusel alates 6. augustist 2010. Tööandja põhjenduste kohaselt on remondilukksepa töö pidevalt liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal, lisaks tuleb tihti töötada kõrgustes. Hageja tervisekontrolli otsusega ei nõustunud. Hageja pöördus septembris 2010 SA PõhjaEesti Regionaalhaigla (PERH) poole, kus talle teostati põhjalikke uuringuid. Raviarst tegi järgmise otsuse: „Teostatud uuringute alusel ei näe põhjust, miks tervisliku seisundi poolest patsiendile teha töötingimuste osas piiranguid, võiks jätkata senist tööd”. Hageja pöördus ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) poole. Eksperthinnangu p-st 10.5 nähtuvalt ei ole vaja hagejale rakendada töötingimuste piiranguid tervise seisundi tõttu. PERH-i ja TKE-i ja dokumentidest nähtub üheselt, et hageja tervisliku tõttu polnud piirangud vajalikud. Ei ole usutav ega tõendatud, nagu toimunuks pärast juulit 2010 hageja paranemine. Hageja on töötu alates töölepingu lõpetamisest, ka töötukassa abil ei ole õnnestunud tööd leida. Hageja on kostja alusetu otsuse tulemusena kaotanud töökoha, kus ta töötas 13 aastat ning milleks tal on olemas vajalik kõrgeima taseme eriettevalmistus. OÜ Viru RMT on piirkonnas sisuliselt ainus tööandja, kus hagejal oli võimalus erialast tööd teha. Kuna hageja senisel töökohal on pärast temaga töölepingu lõpetamist asunud tööle uus töötaja, pole hagejal võimalik oma endise tööandja juures tööd jätkata. Hageja on hagi esitamise seisuga 51aastane. Arvestades oma ea, eriala ning Eesti majandusliku olukorraga, on tal praktiliselt võimatu edaspidi leida oma erialale vastavat tööd.
Nõude aluseks on kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on töötervishoiuteenuse osutaja. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kehtiv tervishoiuteenuse osutamise leping alates hetkest, mil kostja asus hagejale tervishoiuteenust osutama, st tervisekontrolli teostama. Tervisekontrolli otsusest nähtub, et otsusena töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta on kostja kirjutanud „Olemasolevate andmete põhjal võib töötada antud ametikohal”. Ettepanekuna töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks on kostja toonud „Vastunäidustatud töö kõrguses, töö liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal”. Kostja on teinud seega samas dokumendis kaks üksteisega vastuolus olevat otsust, mille tulemuseks oli tööandjale üheselt arusaadav keeld rakendada hagejat tööl kõrgustes, liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal. See on otsene alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks, kuivõrd oma senist tööd hageja enam teha ei tohtinud ning teist töökohta talle tööandjal pakkuda ei olnud. Kostja töötaja oli teadlik ka sellest, et hageja oma ametikohal tehnoloogiaseadmete remondilukksepana töötas nii kõrgustes kui ka liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal. Olukorras, kus töötervishoiuarst on teadlik asjaolust, et tema otsusest tulenevad töötajale äärmiselt tõsised tagajärjed, on lubamatu koostada tervisekontrolli otsus viisil, millest tööandjal on võimalik aru saada ainult nii, et töötaja jätkuv töö tehnoloogiaseadmete remondilukksepana ei ole lubatud. Formaalselt võib olla tõepoolest tegemist üksnes ettepanekuga tööandjale, mida tööandja ei ole kohustatud järgima. Reaalselt pidi kostja aru saama, et tööandjal ei ole sellise tervisekontrolli otsuse puhul muud valikut, kui tööleping lõpetada, kuna töötaja oma terviseseisundi tõttu ei sobi enam oma ametikohale. Tõenditest ei selgu, kas ja milliseid konkreetseid uuringuid ja analüüse hagejale väidetava hüpertoonia või muu arvatava haiguse kahtluse puhul tehti. Tunnistaja antud ütlustest võib järeldada, et selliseid uuringuid ja analüüse tegelikkuses ei tehtud ega määratud. Tunnistaja on küll väitnud, et hageja suunati perearsti poole kõrge vererõhu tõttu juunis 2010. Juhul, kui seda tehti, ei saa seda pidada eriarsti poole suunamiseks. Soovitus võimalikuks tulevaseks tervisekontrolliks septembris 2010 ei ole asjakohane. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ning seega sissetulekute kaotamine on otseselt põhjustatud kostja tegevusest. Ilma kostja tervisekontrolli otsuseta ei oleks tööandja töölepingut hagejaga lõpetanud, tööleping oleks jätkunud ning hageja oleks säilitanud oma sissetuleku töötasu näol. Seega on olemas põhjuslik seos ka kahju – saamata jäänud töötasu – ning kostja teo – eksliku tervisekontrolli otsuse – vahel. Kui ka selgub, et tööandja poolt ülesütlemise avalduses viidatud töölepingu seaduse säte ei ole korrektne, ei muuda see olematuks asjaolu, et leping öeldi üles tervisekontrolli otsuse tõttu. Kostja tegevus 19. juuli 2010 tervisekontrolli otsuse tegemisel oli vähemalt hooletu. Kostja töötaja tegi meelevaldse ja eksliku otsuse, mis ei tuginenud hageja tegelikule terviseseisundile. Sellega rikkus kostja süüliselt vähemalt VÕS §-s 762 sisalduvat kohustust osutada tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning kohustust vajaduse korral suunata patsient eriarsti juurde või kaasata eriarsti. Kostja tegi vea, hinnates valesti hageja terviseseisundit ning töökeskkonna sobivust töötajale (Sotsiaalministri
24.aprilli 2003 määruse nr 74 § 4 punktid 1 ja 2). Kostja tegevus vigase, eksliku ning vale otsuse tegemisel on võrreldav VÕS § 770 lõikes 1 nimetatud diagnoosiveaga. Lõpptulemusena viis see hageja töölepingu ülesütlemiseni ning töökoha kaotuseni. Kahju seisneb saamata jäänud tulus. Hageja keskmine töötasu töölepingu lõppemisel moodustas 8 958,18 kr (572,52 eurot). Kuna hagejal puudub reaalselt võimalus kuni pensionile jäämiseni erialast tööd leida, tuleb kostjalt välja mõista hageja arvestuslik töötasu alates hagejaga töölepingu lõpetamisest kuni pensioniea saabumiseni. Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest tekiks hagejal õigus vanaduspensionile 3. märtsil 2024.
Saamata jäänud töötasu ajavahemikul august 2010 kuni märts 2024. a kokku vähemalt 1 451 225,1 kr (162 kuud x 8958,18 kr), st 92 750 eurot. Arvestused on tehtud lähtudes hageja keskmisest töötasust, eelduslikult oleks töötasu aja jooksul tõusnud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on alusetu ja põhjendamatu. Hageja nõue (sh kahju suurus) ei ole tõendatud ja õiguslikult põhjendatud. Juunis 2010 suunas tööandja töötaja kostja juurde tervisekontrolli. Vastavalt tööandja poolt kostjale esitatud andmetele, töötas hageja tehnoloogiaseadmete remondilukksepa ametikohal ja põhilised ohutegurid töökohal on raskuste teisaldamine, müra, liikuvad mehhanismid, põlevkivide tolm, generaatorigaas, fenoolid. Kostja tegi vajalikud protseduurid, võttis hagejalt analüüse, samuti tegi epikriisi saamiseks päringu SA-le Ida-Viru Keskhaigla, kus hageja oli veebruaris 2010 ravil. Vastavalt epikriisile olid hagejale pandud diagnoosid - VES ekstrasistolia ja hüpertooniatõbi, kuid ravi ta ei saa. Hageja sõnul planeeris ta teha oma südame uuringuid spetsialistide juures. Ka töötervishoiuarst soovitas teha uuringuid kardioloogi juures ning seetõttu oli ka uue tervisekontrolli ajaks hagejale määratud september 2010, eeldades muuhulgas hageja poolt tema tervise kohta uute andmete esitamist. Võttes aluseks tervisekontrolli ajal olemasolevad andmed hageja tervisliku seisundi kohta, tehtud uuringute tulemused ja tööandja poolt esitatud andmed töökohal esinevate põhiliste ohutegurite kohta, asus töötervishoiu arst 19. juuli 2010 otsuses seisukohale, et hageja võib töötada tehnoloogiaseadmete remondilukksepa ametikohal. Tervisekontrolli teostamise ajal oli hageja vererõhk 180/100. Sellest võib järeldada, et hageja ei suhtunud piisava hoolsusega oma tervisesse, kuna ei ravinud end. Hagejal esinevate haiguste mitteravimise tulemusteks võivad tekkida järgmised sümptomid: südame seiskumise/seiskunud südame tunne, ärevus, kahvatus, higistamine, hirm, õhu puudumise tunne, ajuvereringe rikkumised (pareesid, afaasia, minestused), stenokardiahood jne. Selles seisundis kõrguses või liikuvate mehhanismide lähedal asuv inimene võib saada viga. Sellepärast tegi tervisekontrolli otsuses töötervishoiuarst ettepanekud: „vastunäidustatud töö kõrguses, töö liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal“. Töötervishoiuarst tegi hageja tervisekontrolli tulemusel otsuse, mille kohaselt võib hageja töötada tehnoloogiaseadmete remondilukksepa ametikohal, so jätkata senist tööd. Samuti töötervishoiuarst tegi tööandjale ettepanekud töökeskkonna muutmiseks kuni järgmise tervisekontrolli tegemiseni septembris 2010. Ettepanekud tehti kontrolli ajaks kogutud andmete põhjal ning hageja pidi tulema uude tervisekontrolli juba ca kahe kuu pärast. Seega ei ole kostja teinud otsust, mille kohaselt on hagejal keelatud töö kõrguses, töö liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal. PERH-i haigusloo väljavõttest tulenevalt võis hageja jätkata senist tööd. Vastavalt kokkuvõttele on patsiendi seisund haiglast väljakirjutamise momendil paranenud. Eeltoodud tõenditest järeldub, et hageja tegi oma tervise põhjalikud uuringud ja sai ravi, so hageja täitis seda, mida soovitas talle kostja töötervishoiuarst. Tõenditest ei tulene, et kostja töötaja poolt tehtud tervisekontrolli otsus on ebaõige. Ka TKE ei leidnud, et kostja poolt hagejale osutatud tervishoiuteenus on ebakvaliteetne või tervisekontrolli otsus on ebaõige. Hageja poolt esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et kostja poolt osutatud töötervishoiuteenus ei vastanud nõutavale tasemele VÕS § 762 mõttes või, et kostja poleks tegutsenud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega või on tegemist vale tervisekontrolli otsusega. Kuna kostja ei ole rikkunud oma kohustusi, siis ei ole hagejal õigusi nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja ei saaks üldse nõuda kahju ühe summana, vaid ainult võimalike perioodiliste maksetena. Hageja arvestuse aluseks on asjaolu, et hageja saab tööandjalt töötasu kuni vanaduspensioni saamiseni. Tööleping võib aga lõppeda poolte kokkuleppega, töötaja surmaga, ülesütlemisega. Seetõttu tuleks hüvitis välja mõista perioodiliste maksetena. Kostja
ei nõustu hageja arvestusega, et tema keskmine töötasu oli 8 958,18 kr (572,52 eurot). Palgatõendist nähtuvalt on tema keskmine sissetulek 6 256,46 kr (399,86 eurot) kuus, mitte aga 8 958,18 kr (572,52 eurot). Hageja kahju ei ole võrdne palgaga. Sellest summast tuleb maha arvata kõik vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks (maksud jne). Absoluutselt tõendamatud ja alusetud on hageja väited selle kohta, et tal ei ole õnnestunud erialast tööd leida. Hageja poolt on tõendamata, et ta üldse on tööd otsinud ja/või ei ole saanud erialast või muud tööd. Erialase töö puudumise korral peaks hageja otsima teist tööd.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 19. aprilli 2012 otsusega hagi rahuldamata. Kostja menetluskulud jäid hageja kanda, kuid kohus vabastas hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest ning jättis riigi õigusabi osutamise kulud riigi kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-171-10 p-i 12 alusel kvalifitseeris ta hüvitise nõude lepingu rikkumisest tuleneva nõudena. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest tuleneb, et tööandja suunas oma töötaja (hageja) tervisekontrolli juunis 2010. Tõele ei vasta hageja väide selle kohta, et tal ei ole diagnoositud hüpertooniat (kõrgvererõhutõbe). Kostja vastusest tuleneb, et kostja töötaja tegi tervisekontrolli käigus vajalikud protseduurid, võttis analüüse ja tegi epikriisi saamiseks päringu SA-le Ida-Viru Keskhaigla, kus hageja oli veebruaris 2010 ravil. Vastavalt epikriisile olid hagejale pandud diagnoosid: VES ekstrasistolia ja hüpertooniatõbi, kuid ravi ta ei saa. Kostja väidab, et hageja sõnul planeeris viimane teha oma südame uuringuid spetsialistide juures. Kostja väide on kooskõlas SA Ida-Viru Keskhaigla epikriisi ja 19. juuli 2010 terviseuuringute tulemusega. Epikriisist nähtub, et hagejale pandud diagnoosi kohaselt oli põhihaigus gastroenteriit ja kaasuvad haigused südamekahjustusega hüpertooniatõbi ning VES ekstrasistolia. Terviseuuringute tulemustest nähtub, et hageja vererõhk oli 19. juulil 2010 180/100, mis on üldteadaolevalt kõrge. Osas „soovitused töötajale“ on märgitud, et augustis 2010 plaanis uuringud kardioloogias ning järgmine vastuvõtt 2010 septembris. Tervisekontrolli otsuse järgi võib hageja töötada tehnoloogiaseadmete remondilukksepa ametikohal. Ettepanekute kohaselt töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks on vastunäidustatud töö kõrguses, töö liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal. Hagejat on allkirja vastu tutvustatud nii terviseuuringute tulemuste kui ka otsusega. Otsusest tuleneb, et järgmise tervisekontrolli aeg on september 2010. Eeltoodust tuleneb, et on väär hageja väide, et töötervishoiu arsti otsuse põhjendused tervisekontrolli otsuses puuduvad. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja tegevus vigase, eksliku ning vale otsuse tegemisel on võrreldav VÕS § 770 lõikes 1 nimetatud diagnoosiveaga ning lõpptulemusena viis see hageja töölepingu ülesütlemiseni ning töökoha kaotuseni, mistõttu kostja vastutab oma kohustuse rikkumise eest ning hagejale tekitatud kahju hüvitamise eest. Kohus leidis, et kostja ei pea hüvitama kahju, mida ta pole hagejale tekitanud. PERH-i haigusloo väljavõttest ning TKE protokollist ei tulene, et tervisekontrolli otsus või ettepanek oli ebaõige, samuti see, et tervishoiuteenus oli ebakvaliteetne. Tervisekontrolli otsuse tegemise ajal oli otsuses sisalduv ettepanek hüpertooniatõvest tingitud riskide ja töötingimuste ohtude osas põhjendatud. Ilmselge ja üldteada on, et hüpertooniatõve ja ekstrasüstooliaga (ekstrasistolia) võivad kaasneda stenokardiahood, minestamised, südame seiskumine, mis on ohtlikud, kui töötaja viibib kõrguses või liikuvate seadmete läheduses. Ettepanek töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks on suunatud tööandjale, et viimane ei rakendaks töötajat töökohustuste täitmisel ohtlikes tingimustes. Kohtuistungil hageja antud selgituste kohaselt ta ei tõusnud tööülesandeid tehes kunagi kõrgemale kui kaks meetrit, sest üle kahe meetri kõrgusel oli vaja julgestusvööd ja seda ei kasutatud, samuti ei täitnud hageja oma
tööülesandeid liikuvate mehhanismide vahetus läheduses. Kui seadmeid hooldatakse, siis nad ei tööta ning mehhanismid on suletud kaitsekorpustega. Kohus leidis, et ettepanek töökeskkonna muutmiseks oli tehtud kuni uue tervisekontrolli toimumiseni ning uuele tervisekontrollile pidid eelnema uuringud kardioloogi juures. Kohus leidis, et TKE hinnangust ei tulene arsti viga ega hooletust, ega ka tervishoiuteenuse mittevastavust mida saaks võrdsustada diagnoosiveaga VÕS § 770 lg 1 tähenduses. Ekspertkomisjon on vaid hinnangu p-des 10.1 ja 10.2 konstateerinud hageja tervislikku seisundit ja diagnoose enne tervisekontrolli otsuse tegemist, märgitakse, et patsiendile tehti ettepanek minna korduskontrollile juba septembris 2010. Hageja seletuste kohaselt teatas töötervishoiuarst talle, et hageja võib edasi töötada ning septembris uuesti kontrolli tulla. Töötervishoiuarsti R. T. ütluste kohaselt oli hagejal plaanis minna uuringutele augustisseptembris. Tunnistaja tegi hagejale ettepaneku pöörduda perearsti või kardioloogi juurde. Tunnistaja väide on kooskõlas dokumendiga, mis kannab nimetust „Terviseuuringute tulemused“ ning seega ei ole põhjendatud ka hageja väide, et tervishoiuteenuse mittenõuetekohasus seisneb selles, et hagejat ei suunatud eriarsti juurde. Iseenesest on õige hageja väide, et tööandja lõpetas lepingu tervisekontrolli soovituse põhjal. Nimetatud põhjuslik seos aga ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuna VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohtu arvates on hageja tööleping erakorraliselt üles öeldud valel õiguslikul alusel ja ilmselgelt kiirustades. Tööandja pidanuks tervisekontrolli otsusest aru saama, et 2010 aasta juulis töötervishoiuarst tegi ettepaneku töökeskkonna muutmiseks ja määras uue tervisekontrolli aja septembriks 2010. Kostja deliktilise vastutuse välistavad asjaolud, et tõendatud pole objektiivne teokoosseis (kahju, tegu ja põhjuslik seos) ning kostja teo õigusvastasus. VÕS § 770 lg 1 järgi vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuse süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Kohus märkis ka, et hüpoteetilist kahju ei saa määrata tingimuslikult (pensioniea täitumine). Eeldada ei saa, et hageja töötanuks Viru RMT OÜ-s elektriseadmete lukksepana pensioniea täitumiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Y. esitas Viru maakohtu 19. aprilli 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on õige hageja väide, et tervisekontrolli otsuses puuduvad põhjendused. Otsusest nähtuvalt on kohus asunud alusetule seisukohale, et vastustaja töötaja tegi otsuse A. Y. suhtes põhjendatult, tehes vastavaid protseduure, võttes analüüse ning tehes päringu Ida-Viru Keskhaiglale; 2) on kohus teinud järeldusi, mis ei tugine asjas esitatud tõenditel ning on esitanud spekulatiivseid seisukohti. 19. juulil 2010 tegelikkuses mingeid põhjalikumaid terviseuuringuid A. Y. suhtes läbi ei viidud. Selle kohta puuduvad ka igasugused tõendid. Maakohtu 20. oktoobri 2011 kohtuistungi protokollist ja R. T. ütlustest nähtuvalt on OÜ Corrigo töötaja kinnitanud, et terviseuuringud seisnesid üksnes järgnevas: „pikkus, kaal, vererõhu mõõtmine, kuulmise teravuse uuring, silmaarstile oli suunatud, vereanalüüsid olid tehtud, kardiogramm“. Nimetatud protseduuride tegemist ei saa pidada asjakohaseks terviseuuringuks, mis võimaldanuks teha A. Y. kohta järelduse „Vastunäidustatud töö kõrguses, töö liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal”;
3) ei ole vastustaja tõendanud ka seda, et ta oleks suunanud A. Y. spetsialistide juurde, kui tal tekkis kahtlus A. Y. südamehaiguse suhtes. Dokumenti pealkirjaga „Terviseuuringute tulemused“ sisaldab küll lauset „Aug. 2010. a. plaanis uuringud kardioloogis, s.p. järg. vastuvõtt sept. 2010“, samas ei saa apellandi hinnangul sellest lausest tõsikindlalt järeldada, et vastustaja töötaja oleks suunanud A. Y. kardioloogi vastuvõtule. Kui ka A. Y. ise kavatses kardioloogi juurde minna, ei muuda see tervishoiuteenuse osutaja hoolsuskohustust tervishoiuteenuse lepingu täitmisel; 4) ei selgitatud A. Y. dokumendi sisu. Kuna ta eesti keelt ei valda, siis allkirjastas A. Y. dokumendi, mille sisust ta aru ei saanud; 5) nähtub hageja tervisekontrolli otsusest, et vastustaja on sisuliselt teinud kaks üksteisega vastuolus olevat otsust, mille tulemuseks oli tööandjale üheselt arusaadav keeld rakendada A. Y. tööl kõrgustes, liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal, s.t otsene alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks. Vastustaja töötaja poolt antud ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik sellest, et apellant oma ametikohal tehnoloogiaseadmete remondilukksepana töötas liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal. Formaalselt võib olla tõepoolest tegemist üksnes ettepanekuga tööandjale, kuid reaalselt pidi vastustaja aru saama, et tööandjal ei ole sellise tervisekontrolli otsuse puhul muud valikut, kui tööleping lõpetada, sest töötaja ei sobi oma terviseseisundi tõttu enam oma ametikohale; 6) tõendavad PERH-i väljavõte haigusloost nr 1048229 ning TKE eksperthinnang üheselt OÜ Corrigo poolt tehtud tervisekontrolli otsuse ebaõigsust. Nimetatud tõenditest nähtub, et tegelikkuses puudusid igasugused alused A. Y. töötingimuste osas piirangute seadmiseks; 7) pole maakohus otsuses näidanud asjakohaseid ja veenvaid põhjendusi, miks ei tõenda kohtu arvates PERH-i väljavõte haigusloost TKE eksperthinnang vastustaja 19. juuli 2010 otsuse ebaõigsust ning tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist. Vastustaja tegevus oli vähemalt ebaprofessionaalne ja hooletu. Vastustaja töötaja tegi meelevaldse ja eksliku otsuse, mis ei tuginenud hageja tegelikule terviseseisundile. Sellega rikkus vastustaja süüliselt vähemalt VÕS §-s 762 sisalduvat kohustust osutada tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning kohustust vajaduse korral suunata patsient eriarsti juurde. Vastustaja tegi vähemalt vea, hinnates valesti apellandi terviseseisundit ning töökeskkonna sobivust töötajale. Vastustaja tegevus vigase, eksliku ning vale otsuse tegemisel on võrreldav VÕS § 770 lõikes 1 nimetatud diagnoosiveaga; 8) eksisteerib üheselt arusaadav põhjuslik seos vastustaja 19. juuli 2010 otsuse ning töölepingu erakorralise ülesütlemise vahel – ilma vastustaja tervisekontrolli otsuseta ei oleks tööandja töölepingut apellandiga lõpetanud, tööleping oleks jätkunud ning apellant oleks säilitanud oma sissetuleku töötasu näol; 9) ei nõustu apellant kohtu järeldusega, et hüpoteetilist kahju ei saa määrata tingimuslikult (pensioniea täitumine). On mõistlik eeldada, et töötaja jätkab tööd oma suhteliselt mittelevinud ja spetsiifilisel erialal kuni pensionile jäämiseni. Puuduvad igasugused andmed ning tõendid selle kohta, et A. Y. töösuhe Viru RMT OÜ-ga võinuks lõppeda mingil töötajast või tööandjast tuleneval põhjusel; 10) on arvestuse aluseks on keskmine töötasu. Eeldatavalt oleks apellandi tegelik töötasu edasisel töötamisel aja jooksul kasvanud. Arvestades TsMS §-s 233 sätestatuga on kohtul õigus otsustada kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
5.OÜ Corrigo vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) ei ole asjakohased kaebuse väited terviseuuringute ulatuse kohta, kuna vastustaja töötervishoiu arsti otsus ja ettepanek ei põhinenud ainult terviseuuringutel; 2) on väär, põhjendamata ja tõendamata apellandi käsitlus tema suunamisest spetsialistide juurde ja sellest tulenev väidetav hoolsuskohustuse rikkumine. Dokumendist „Terviseuuringute tulemused“ nähtub üheselt mõistetavalt, et kuni järgmise tervisekontrollini septembris 2010 pidi apellant minema uuringutele kardioloogias; 3) on väär, pahatahtlik ja tõendamata apellandi väide dokumendi allkirjastamise ja selgitamise kohta. Apellandile on selgitatud selle sisu ja apellant on selle ka allkirjastanud. Apellandil oli alati õigus jätta dokument allkirjastamata või teha dokumendi tõlge ning pärast esitada oma seisukohad. Lisaks märgib vastustaja, et oluline on dokumendi apellandile teatavaks tegemine. Apellant on 27. märtsi 2012 kohtuistungil ka ise väitnud, et ta oli teadlik sellest, et tal on südamega probleeme. Seega on tõendatud, et apellant pidi minema kardioloogi vastuvõtule; 4) samastab apellant järjepidevalt töötervishoiuarsti otsuse ja töötervishoiuarsti ettepaneku. Otsus ja ettepanek on erinevad nii oma sisult kui ka võimalike tagajärgede poolest. Väär on apellandi seisukoht, et tervisekontrolli otsuses sisalduv otsus ja ettepanek on kaks vastuolulist otsust. Määruse nr 74 Lisas 4 toodud vormis on olemuslikult kaks erinevat positsiooni: 1) otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ja 2) ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Sõnaselgelt on kirjas, et apellant võib töötada antud ametikohal ning ettepanekutena tööandjale kirjas, et vastunäidustatud töö kõrgustes, töö liikuvate masinate ja mehhanismide lähedal. Seega puudub viidatud otsuses keeld apellandil töötada OÜ-s Viru RMT tehnoloogiaseadmete lukksepana; 5) ei vastuta vastustaja töölepingu ülesütlemise eest. See kas ja millisel viisil arvestab tööandja töötervishoiuarsti ettepanekuid ei sõltu vastustajast. Kui apellant töölepingu ülesütlemisega ja sellest tulenevate tagajärgedega nõus ei olnud, oleks ta pidanud vaidlustama töölepingu ülesütlemise; 6) ei olnud vastustaja tegevus ebaprofessionaalne ega hooletu. Vastupidised apellandi väited on väärad, paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks on antud asja menetluse käigus selgunud, et apellandile vastunäidustatud töökeskkonna riskifaktoreid tegelikult apellandi tööülesannete täitmise käigus ei esinenud. Absoluutselt asjakohatu ja väär on apellandi käsitlus tervisekontrolli tulemuste samastamisest diagnoosiveaga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele, samuti kohtu põhjendustega seaduse kohaldamisel, ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu poolt vaidlusalusele suhtele antud õiguslikku kvalifikatsiooni, mille kohaselt on töötervishoiuteenuse osutamisel tegemist tervishoiuteenuse osutamise lepinguga VÕS § 758 tähenduses. Selle kvalifikatsiooniga nõustub ka ringkonnakohus. Sellest lähtudes tuli hagejal (apellandil) kahju hüvitamise nõude rahuldamise
eeldusena tõendada, et kostja (vastustaja) on rikkunud pooltevahelist tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Tervishoiuteenuse lepingu rikkumisele tuginedes peaks patsient tõendama esiteks tervishoiuteenuse osutaja raviviga, s.o seda, et viimane ei tegutsenud nõutava hoolsusega ja et teenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele (VÕS § 762), aga ka tervishoiuteenuse osutaja süüd, VÕS § 770, lg 1, 3, § 104. Kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole hoolsusstandardit rikkunud, siis ei ole alust lugeda teda ka lepingut rikkunuks (K. Sein, Ettenähtavus ja rikutud kohustuse eesmärk kui lepingulise kahjuhüvitise piiramise alused, Tartu 2007, lk 91). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei ole hageja (apellant) tõendanud kostja (vastustaja) poolset lepingurikkumist tema suhtes.
8.Õige ei ole apellandi etteheide, nagu oleks maakohus asunud alusetult seisukohale, et vastustaja töötaja tegi otsuse A. Y. suhtes põhjendatult vastavate protseduuride teostamise, analüüside võtmise ning Ida-Viru Keskhaiglale tehtud päringu alusel. Nimetatud seosed tulenevad asjas kogutud tõenditest. Menetluses üle kuulatud tunnistaja, s.o vaidlusaluse töötervishoiu otsuse koostanud töötervishoiuarst R.T. i, ütlustest (t I kd lk 118) nähtub, et tunnistajale kui töötervishoiuarstile esitati Ida-Viru Keskhaigla tõend – epikriis, kus olid kirjas pool aastat varem hagejale pandud diagnoosid. Tunnistaja ütluste kohaselt kohapeal toimus pikkuse, kaalu ja vererõhu mõõtmine, kuulmisteravuse uuring, suunamine silmaarstile, vereanalüüsid ja kardiogramm. 20.10.2011.a kohtuistungil on hageja ise samuti kinnitanud, et Corrigo’s tervisekontrollis käies mõõdeti vererõhku, võeti veresuhkru proov. Samuti nähtub 19.07.2010.a koostatud terviseuuringute tulemustelt (t I kd lk 90), et lahtris „Lisa informatsioon“ olevad andmed pärinevad SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarsest epikriisist (Haigusloo nr 10-01492, t I kd lk 91 jj). Selleks lisateabeks on andmed patsient A. Y. , s.o hagejale, varem omistatud diagnooside kohta. Seega leidis maakohus põhjendatult, et töötervishoiuarst tegi töötervishoiukontrolli otsuse ja ettepanekud olemasolevate andmete ja teostatud uuringute tulemuste põhjal.
9.Vaidlust ei ole iseenesest selles, milliseid uuringuid 19.07.2010.a tervisekontrolli käigus hagejale teostati. Tunnistaja R. T. on andnud ütlusi muuhulgas selle kohta, et töötervishoiukontrolli raames küsib arst andmeid ka patsiendilt endalt ning arvestab ka nende andmetega. Käesoleval juhul on lähtutud ka SA Ida-Viru Keskhaigla epikriisist, milles märgitud diagnoosid märkis töötervishoiuarst lisaandmetena oma uuringute tulemustesse. „Töötajate tervisekontrolli korra“ (vastu võetud sotsiaalministri 24.04.2003.a määrusega nr 74) § 6 näeb muuhulgas ette päringute tegemise töötajale varem tervishoiuteenuse osutajale, kelle juures töötaja on varem oma tervist kontrollinud või ennast ravinud. Sellest tuleneb, et töötaja tervisekontrolli läbiviimisel on lubatav tugineda ka töötaja tervise kohta varem kogutud andmetele, haigusloole ja diagnoosidele.
10.Kolleegium leiab, et töötervishoiuarsti ülesandeks ei olnud varasemas epikriisis sisaldunud andmete ja diagnooside ümberlükkamine, vaid terviserikke kahtluse olemasolul neile tähelepanu juhtimine ning soovituste andmine terviseseisundi täiendavaks kontrollimiseks erialaspetsialisti juures. Kohtule esitatud tõendite ja väidete põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kostja töötaja oleks rikkunud eelnimetatud „Töötajate tervisekontrolli korra“ §-s 4 sätestatud töötervishoiuarsti ülesandeid, milleks on: 1) töötaja terviseseisundi hindamine,
2) töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse hindamine ja 3) töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise väljaselgitamine. Kolleegium nõustub kostja (vastustaja) seisukohaga, mille kohaselt töötajate tervisekontrolli raames ei olnud kostja ülesandeks mitte lõplike diagnooside kinnitamine, vaid eeskätt töötaja terviseseisundiga seotud ohutegurite väljaselgitamine ning neist lähtuvalt edasiste soovituste andmine. Tunnistaja R. T. ütlustest nähtub ka, et patsiendil oli vähemalt südamehaiguse kahtlus ning et tal oli ka endal kavas minna augustis-septembris uuringutele. Kahtluse olemasolul saab pidada põhjendatuks soovitust vältida kuni diagnoosi kinnitamiseni või ümberlükkamiseni tööd ohtlikes tingimustes, sh kõrgustes ja liikuvate mehhanismide vahetus läheduses.
11.Põhjendatud ei ole apellandi etteheited, et vastustaja töötaja ei suunanud hagejat (apellanti) spetsialistide vastuvõtule võimaliku südamehaiguse väljaselgitamiseks ning et sellega rikkus kostja oma hoolsuskohustust tervishoiuteenuse osutamisel. „Töötajate tervisekontrolli korra“ § 5 lg 4 kohaselt töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Kolleegium leiab, et olukorras, kus töötaja on töötervishoiuarstile avaldanud kavatsust minna ise lähiajal uuringutele eriarsti juurde, ei ole töötervishoiuarstil kohustust määrata omalt poolt täiendavaid uuringuid ja suunata patsienti veel kord eriarsti vastuvõtule. Käesoleval juhul on hageja ise maakohtu 27.03.2012.a istungil kinnitanud, et aprillis 2010.a viidi hageja töö juurest kiirabiga haiglasse ning talle teatati, et tal on probleeme südamega. See kinnitab, et hageja oli teadlik vähemalt südamerikke kahtlusest ning vajadusest oma tervist täiendavalt kontrollida. Samuti tuleneb tunnistaja ütlustest, et hageja (patsient) sai juunis 2010 perearstilt suunamise kardioloogile ning patsient ise avaldas ka tunnistajale, et seoses varasema haigestumise tõttu südamehaiguse esinemise kahtlusega on tal kavas käia uuringutel südamehaiguse olemasolu väljaselgitamiseks. 19.07.2010.a terviseuuringute tulemustel (t I kd lk 90) on soovitustena töötajale märgitud: „aug. 2010.a plaanis uuringud kardioloogil, s.p järg. vastuvõtt sept. 2010.a.“ Seega on tõendatud, et kostja töötaja pööras piisavalt hageja tähelepanu vajadusele teostada uuringud südamehaiguse esinemise väljaselgitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust heita töötervishoiuarstile ette hoolsuskohustuse rikkumist seoses sellega, et ta ei suunanud hagejat omalt poolt täiendavalt südameuuringutele.
12.Ringkonnakohtu arvates ei saa pidada asjakohaseks väidet, et dokumendi sisu A. Y. ei selgitatud ja ta selle sisust aru ei saanud. Isikul ei ole kohustust anda oma allkirja ühelegi dokumendile, mille sisu ei ole talle piisavalt arusaadav. Menetluse käigus ei ole hageja (apellant) tuginenud sellele ega põhistanud, et suhtlemine tervisekontrolli teostanud töötervishoiuarst R. T. oleks olnud takistatud ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ning et töötervishoiuarst ei suutnuks talle vajadusel dokumendi sisu selgitada vene keeles. Samuti on vastavalt eeltoodule leidnud kinnitust, et sõltumata tervisekontrolli otsuse sõnastusest oli hageja teadlik vajadusest lasta oma südame seisundit kontrollida.
13.Õige ei ole apellandi seisukoht, et vaidlusalune tervisekontrolli otsus sisaldab kaht üksteisega vastuolus olevat otsustust ning et koostatud dokumendist on välja loetav üheselt arusaadav kohustus lõpetada A. Y. töösuhe. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt töötervishoiuarsti ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ei ole käsitatavad ettekirjutusena tööandjale.
Dokumendis sisalduvat teavet tulnuks ka tööandjal arvestada tervikuna: esiteks otsus, mille kohaselt on töötajal lubatud jätkata töötamist senisel ametikohal, ning teiseks soovitus vältida töötamist kõrguses ja liikuvate masinate ning mehhanismide läheduses. Muuhulgas on apellant menetluse käigus (maakohtu 20.01.2011.a istungil) kinnitanud, et tegelikkuses ta enam kui 2 m kõrgusel või töötavate mehhanismide läheduses tööd ei teinud; seadmete hooldamise ajal on need välja lülitatud. Seega lähtuvalt apellandi tegelikest tööülesannetest ei pruukinud tervisekontrolli otsuses esitatud ettepanekud tuua kaasa vajadust töökorraldust reaalselt muuta.
14.Maakohus asus ka põhjendatult seisukohale, et ettepanek vältida töötamist kõrguses ja liikuvate masinate ning mehhanismide läheduses oli tehtud kuni järgmise tervisekontrolli tegemiseni 2010.a septembris (vt ka eelpool p 10-11). Arvestades tervisekontrolli otsust tervikuna pidanuks olema mõistetav, et tegemist ei olnud veel lõpliku ja kinnitust saanud hinnanguga töötaja terviseseisundile. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et kostjale ei ole alust süüks panna tööandja poolt ennatlikult tehtud järeldust, mille kohaselt töötaja ei saa enam jätkata oma senisel töökohal töötamist. Tegemist oli hageja tööandja subjektiivse tõlgendusega dokumendi sisust. Objektiivselt ei tulene tervisekontrolli otsusest, et töötaja ei saanud enam jätkata senisel ametikohal töötamist ja töösuhe temaga tuleks tervislikel põhjustel lõpetada.
15.Õige ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu tõendaksid PERH-i väljavõte haigusloost nr 1048229 (t I kd lk 18-22) ning TKE eksperthinnang (t I kd lk 24-25) OÜ Corrigo poolt tehtud tervisekontrolli otsuse ebaõigsust. PERH-i haigusloo väljavõttest (t I kd lk 18) nähtuvalt leidis uuringute tulemusena kinnitust lõplik kliiniline diagnoos – hüpertooniatõbi e essentsiaalne e primaarne arteriaalne hüpertension (M. Hypertensivus cardialis I-II aste); kaasuva diagnoosina on märgitud segahüperlipideemia (Dyslipidaemia). Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon (protokoll t I kd lk 24-25) ei teostanud hageja tervisekontrolliks täiendavaid uuringuid, vaid toetus varasemate uuringute tulemustele ja dokumentatsioonile. Ka selles hinnangus märgitakse, et patsiendil on diagnoositud arteriaalne hüpertensioon, s.o kõrgvererõhk. Seega on nimetatud tõenditega kinnitust leidnud, et hagejal on diagnoositud kõrgvererõhutõbi, kuid PERH-i uuringute ega ka TKE hinnangul ei takistanuks see hagejal jätkata oma senisel töökohal töötamist.
16.Asjaolu, et pärast töötervishoiukontrolli teostatud uuringute tulemuste kohaselt ei takistanud hagejal diagnoositud kõrgvererõhutõbi tal jätkamast töötamist senisel ametikohal, ei anna alust järelduseks, et kostja töötervishoiuarsti koostatud otsus koos selles sisalduva ettepanekuga vältida töötamist kõrgustes ja liikuvate mehhanismide läheduses oleks olnud ebaõige või ei oleks see vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. Kolleegium jääb seisukoha juurde, et 19.07.2010.a tervisekontrolli otsus ei sisaldanud lõplikku hinnangut töötaja terviseseisundile ning lähtus vajadusest teostada täpsemaid uuringuid. Samuti ei sisaldanud ka kostja töötaja poolt 19.07.2010.a koostatud tervisekontrolli otsus hagejale keeldu jätkata töötamist senisel ametikohal. Vastupidi – otsuse sõnastuse kohaselt võis hageja jätkata senist tööd.
17.Eelnevast lähtudes ei nõustu ringkonnakohus apellandi seisukohaga, nagu oleks 19.07.2010.a tervisekontrolli otsus olnud koostatud ebaprofessionaalselt ja hooletult ning tegemist oleks tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega. Töötervishoiuarst juhindus otsuse koostamisel varem töötaja terviseseisundi kohta antud arstlikest hinnangutest (Ida-Viru Keskhaigla epikriis haigusloost nr 10-01492). Viidates vajadusele viia järgmine tervisekontroll läbi septembris 2010.a (s.o ca 2 kuu möödudes), ei olnud tegemist lõplike järeldustega töötaja terviseseisundi kohta (vt juba eelpool p 14), vaid töötaja pidi oma südame seisundit kontrollima kardioloogi juures. Kostja on põhjendanud, et diagnoositud kõrgvererõhutõve ja ka VES ekstrasüstoolia esinemise kahtluse korral on töötamine kõrgustes ja liikuvate mehhanismide vahetus läheduses ohtlik ning maakohus on oma otsuse põhjendamisel sellest õigesti juhindunud. Seega ei tulene asja materjalidest, nagu oleks vastustaja hinnanud ebaõigesti apellandi terviseseisundit. Töötervishoiuarsti hinnangud ja järeldused põhinesid kontrolli ajaks kogutud andmetel ning nendest andmetest lähtudes oli põhjust juhtida tähelepanu potentsiaalsele ohule, mis võis kaasneda kõrgvererõhutõve ja ekstrasüstooliaga.
18.Kuivõrd tuvastatav ei ole vastustaja poolne tervishoiuteenuse lepingu rikkumine, s.o ravivea esinemine, ehk hooletus tervishoiuteenuse osutamisel ning teenuse mittevastavus vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele (VÕS § 762), siis puudub vajadus hinnata täiendavalt kahju hüvitamise abstraktse faktilise koosseisu ülejäänud elemente, sh põhjuslikku seost vastustaja 19.07.2010.a tervisekontrolli otsuse ning töölepingu erakorralise ülesütlemise vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt nähtub küll asja materjalidest, et tööandja lõpetas töölepingu tervisekontrolli soovituse põhjal, kuid tegemist ei olnud vastustaja (kostja) poolse lepingurikkumisega. Samuti asus maakohus õigesti seisukohale, et tegemist oli tööandja poolt hageja töölepingu ennatliku ülesütlemisega. Kuna kostja poolne lepingurikkumine ei ole kinnitust leidnud, siis ei saa esineda ka põhjuslikku seost lepingu rikkumise ja hagejale kahjuliku tagajärje saabumise vahel.
19.Samal põhjusel puudub vajadus hinnaga ka hagejal tekkida võiva hüpoteetilise kahju suurust, sh otsustada kahjuhüvitise suurus kohtu siseveendumuse kohaselt (TsMS § 233 lg 1). Kolleegium märgib lisaks, et VÕS § 139 lg 2 kohaselt on kahjustatud isikul kohustus omalt poolt võtta tarvitusele kõik mõistlikud abinõud tekkiva kahju vähendamiseks. Hageja väitel saabub tema pensioniiga 2024. aastal, s.o 11 aasta pärast. Seega oleks hagejal ka tema nõude rahuldamise korral kohustus teha mõistlikke pingutusi uue sissetuleku leidmiseks, muuhulgas võib see tähendada töötamist väljaspool oma eriala. Samuti on hageja märkinud, et tema varasem tööandja on valmis teda lukksepa töökoha vabanemisel uuesti tööle võtma. Saab pidada tõenäoliseks, et 11 aasta jooksul vabaneb tööandjal ka sobiv töökoht. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal tulevikus tekkivat kahju ei saa arvestada tingimuslikult kuni pensioniea täitumiseni, lugedes saamata jäänud tuluks kogu hageja arvestusliku töötasu selle perioodi vältel.
20.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Apellandile antud menetlusabi jätkuvuse põhimõttel vabastati apellant riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Samuti on apellandile antud riigi õigusabi.
Ringkonnakohus leiab, et järgides maakohtu põhjendusi tuleb apellant TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest ka apellatsiooniastmes, jättes nimetatud kulud riigi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.