Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-6891 Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja kantselei kaudu 18.03.2013 kell 14. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused xxxxx kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. J. O. ) ja T. R. (kostja) 31.10.2011 järelmaksulepingu nr 1102614/96ta, mille alusel andis hageja kostjale järelmaksu summas 535,49 eurot, millest 516,99 euro eest soetas kostja 31.10.2010 Klick Eesti AS-ile kuuluvast kauplusest järelmaksuga sülearvuti Ordi Enduro 6495b ja sülearvuti koti ning 18,50 eurot tasaarveldati poolte kokkuleppel lepingu sõlmimise tasuga. Kostja kohustus lepingu alusel tegema hagejale regulaarseid makseid maksegraafikus märgitud kuupäevadel ning tasuma hagejale järelmaksuintressi 17,9028% järelmaksusummalt aastas. Maksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmise korral väljastati kostjale automaatselt krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning kostja kohustus tasuma krediidiintressi 27% krediidisummalt aastas ning viivist, mille määr on võrdne krediidiintressiga. Kostja kohustus hagejale hüvitama ka võla sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Kuna kostja ei tasunud regulaarseid makseid maksegraafikus ettenähtud tähtajaks, ütles hageja 21.03.2012 järelmaksulepingu üles ning nõudis kostjalt kogu võlgnevuse 636,95 euro tasumist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 759,47 euro väljamõistmist, millest on krediidisumma – 535,49 eurot, järelmaksuintress – 33,49 eurot, krediidiintress – 1,42 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud – 63,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.01.2013.a - 125,17 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendava viivise 27% aastas tagastamata krediidisummalt (535,49 eurot) väljamõistmist alates 01.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 125 euro ning õigusabikulude – 95 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited

2-13-6891 Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 20.02.2013 (tl 21), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 18).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kuna hageja on hagiavalduses (tl 6) taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, on olemas hageja nõusolek tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 20.02.2013 (tl 21). TsMS § 312 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 sätestab, et dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-13-6891 VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 5 teises lauses on sätestatud, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 9-13) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ning 415 lg 1, 113 lg 1 ja 113 lg 5 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidisumma - 535,49 eurot, järelmaksuintress – 33,49 eurot ja krediidiintress – 1,42 eurot - VÕS §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, võla sissenõudmisega seotud kulud - 63,90 eurot – VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 113 lg 5 teise lause alusel ning viivis seisuga 31.01.2013. a – 125,17 eurot - VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 6, 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on nõudnud ka kostjalt täiendava viivise väljamõistmist 27% aastas tagastamata krediidisummalt alates hagi esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka täiendav viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt (hetkel 535,49 eurot) alates 01.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2-13-6891 Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 904,05 (759,47 + ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis 144,58) eurot.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 4-5), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 125 eurot ning õigusabikulu – 95 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot ( tl 7). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitanud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud A. K. B. V. S. K. O. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma B. V. S. K. O. -le 95 eurot tasu hagi koostamise eest seoses T. R. lepinguga nr 1102614/96ta. Kuna antud hagi hind on 904,05 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 1600 eurot.

2-13-6891 Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 190 eurot (125 + 65). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.