Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 27.02.2012.a. võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 268 482,92 eurot. Nõude aluseks on HAS-i (rg-kood XXX, kustutatud) 2004. aastal korraldatud võlakirjaemissioon, mille käigus ostis hageja HAS-ilt 249 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot. HAS emissioonist tulenevaid kohustusi ei täitnud ning on tänaseks likvideeritud. 04.06.2007 ühines kohustusega E2 750 000 krooni ulatuses (vt lisa 2) ning kohustus tasuma igakuiselt võlausaldajale 50 000 krooni. E on tasunud hagejale 650 000 krooni ning on põhikohustusena võlgu veel 2 100 000 krooni ehk 134 214,49 eurot. 04.06.2007 sõlmitud 2 kokkuleppe kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist 0,5% tasumata summalt päevas ning praeguseks on kõrvalkohustusi kogunenud põhivõlast suuremas ulatuses, kuid senist kohtupraktikat arvestades loobub hageja kõrvalkohustustest põhinõuet ületavas ulatuses. Seetõttu on hageja nõue EAS-i vastu põhi-ja kõrvalkohustusena kokku 268 482.92 eurot. Pankrotimenetluses esitasid kogu hageja nõudele vastuväite FVOÜ ja V OÜ. Haldur esitas vastuväite osaliselt 22 369,08 eurole. Hageja ei soovi nõude tunnustamist osale, millele esitas vastuväite haldur. Hageja palub tunnustada tema nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena summas 246 113,84 eurot, millest 123 056,92 eurot on põhivõlgnevus ja 123 056,92 on viivisevõlgnevus. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja I haile vastuväiteid ei esitanud. Kostja II vastuväited EAS dokumentide hulgas ei ole tänase seisuga Lepingut. Kostja on käesoleval hetkel seisukohal, et Lepingut ei ole sõlmitud ning seega on hagi tõendamata. Lisaks eeltoodule ei ole EAS endine juhatuse liige VT (kelle valduses on võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon) esitanud pankrotihaldurile kogu võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni ega raamatupidamisandmeid sisaldavat arvutit. Sellest tulenevalt ei ole olnud võlausaldajatel võimalik piisavalt võrrelda esitatud nõudeid EAS raamatupidamisandmetega ega võtta seisukohta nõuete põhjendatuse osas. Vaatamata halduri korduvatele nõuetele ei ole EAS endine juhatuse liige VT dokumentatsiooni esitanud. Juhul, kui põhinõude olemasolu tuvastatakse, puudub hagist viivisearvestus. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik 13.02.2013.a. toimunud kohtustungil esitas hageja 04.06.2007.a. AS T, EAS (pankrotis) ja VT vahel sõlmitud kohustusega ühinemise kokkuleppe, käenduslepingu ja nõude loovutamise eellepingu originaaleksemplari. Edasises kirjalikus menetluses esitas hageja oma pangakonto filtreeritud väljavõtte EAS-le (pankrotis) maksete kohta hagejale ja viivise arvestuse. Kostja II täiendava kirjaliku seisukoha kohaselt hageja viivise arvestusele vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja kostja II esindaja vaidles hagile vastu kirjalikus

vastuses esitatud põhjendustel. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 13.02.2012.a. määrusega on välja kuulutatud EAS (pankrotis) pankrot. Hageja nõue jäi 28.06.2012.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, kuna sellele vaidlesid täies ulatuses vastu kostjad. PankrS § 106 lõike 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Hageja on pankrotiseaduse mõttes võlausaldaja ja tal on õigus esitada nõude tunnustamise hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 108 lõikega 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 178 lg 1 alusel võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Sama paragrahvi lõike 4 alusel tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või oslaist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 04.06.2007.a. AS T, EAS (pankrotis) ja VT vahel sõlmitud kohustusega ühinemise kokkuleppe, käenduslepingu ja nõude loovutamise eellepinguga, mille originaaleksemplari esitas hageja kohtule kohtuistungil, on tõendatud, et hageja nõue HAS vastu tuleneb viimase poolt 12.08.2004.a. emiteeritud 249 võlakirjast nimiväärtusega 1000 eurot ning mille suuruseks seisuga 04.06.2007.a. on kokku 304 626,60 eurot (4 766 370,50 krooni). EAS (pankrotis) kui ülevõtja kohustus solidaarvõlgnikuna 2 750 000 krooni ( 175 757 000 eurot) ulatuses täitma võlgniku HAS kohustust võlausaldajale AS T. Kohtul ei ole alust kahelda antud dokumendi ehtsuses. Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt toimub kohustuse täitmine osade kaupa viiekümne viie 50 000 kroonise osamaksega. Tasumisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda ülevõtjalt viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summast päevas. Kohus leiab, et hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud võlgniku poolt hagejale antud lepingu alusel tehtud maksed kokku summas 650 000 krooni ( 41 542,57 eurot). Seega on tõendatud võlgniku põhivõlgnevus ees hageja ees summas 134 214,49 eurot. Kuivõrd hageja palub tunnustada põhinõuet summas 123 056,92 eurot, kuulub hagi selles osas rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja II oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Seetõttu ei anna kostja vastuväited hagile alust hageja põhinõude rahuldamata jätmiseks.

Viivise nõude lahendamise aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd viivises on kokku lepitud AS T, EAS (pankrotis) ja VT vahel sõlmitud kohustusega ühinemise kokkuleppe, käenduslepingu ja nõude loovutamise eellepingu punktis 2.1 määras 0,5 % tähtaegselt tasumata summast päevas, kuulub kohaldamisele lepingus kokkulepitud määr. Hageja esitatud viivise arvestusega on tõendatud, et võlgniku võlgnevus hageja ees võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli 459 204,85 eurot. Hageja nõuab viivise nõude tunnustamist põhivõla ulatuses. Kuivõrd hageja viivise arvestusele kostjad vastuväiteid esitanud ei ole, siis kuulub viivise nõue rahuldamisele hageja nõutud ulatuses võrdselt põhinõudega summas 123 056,92 eurot. PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Vaidlus puudub selles, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.