Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg 1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks juhatuse liige K K, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 03.04.2013 kell 14.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annab kohustatud isik 03.04.2013 kell 13.45 . Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 13.03.2013 kell 13.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 11.02.2013 võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning vara ei kata kohustusi. Võlgnik alustas 2006 suvel tegevust Fiat sõidukite esinduse-müüjana, hooldajana ja see tegevus arenes jõudsalt 2008 aastani. 2008 üldise majandusliku olukorra halvenemine mõjutas tugevalt võlgniku tegevust. Välja oli ostetud nii uusi autosid kui palju oli ka erinevate finantsskeemide kaudu tagasi toodud kasutatud sõidukeid. Laofinantseeringud olid 6 kuu pikkused ja pangad ei olnud nõus neid pikendama. 2008 oli ainsa finantsettevõttena ALD Automotive nõus võlgnikku rahastama, ostes autod ja need võlgnikule tagasi rentides. 2009 talvel-kevadel läks olukord halvemaks, klientidelt hakati massiliselt autosid ära võtma, nende rahad hakkasid otsa lõppema, enam ei hooldatud ega remonditud, tehti vaid hädapäraseid töid. Samal ajal lõpetati ka Fiati maaletooja Itaalia Auto AS tegevus. Keeruliseks muutus varuosade saadavus ja täiesti võimatuks muutus garantii tingimuste täitmise eest raha saamine. Müügi sisulise lõppemise ja käibe olulise languse tulemusena ei suutnud võlgnik kohustusi täita, ükski pank ega liisinguettevõte ei olnud nõus tingimusi muutma. 2010 alguseks olid kõik autod ära võetud. Võlgu jäädi ka maksuametile. 2009 sügisel saadi maksuametiga kokkuleppele tausmiseks 2-aastase graafiku alusel. Õnnestus leida nii palju tööd, et ära tasuti töötasud, maksud, hankijate arved ja graafikujärgsed maksed. Samal ajal olid käimas mitmed kohtuvaidlused, s.h. ka DNB Nord Liisingu pankrotinõue, mida tookord ei rahuldatud. Pärast kõigi kohtuastmete läbimist jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-4105, mille kohaselt võlgnikul oli kohustus tasuda ALD Automotivele 13 297.97 eurot. Võlaks on ka AB Küllike Namm nõue 2603.76 eurot, maksuameti graafikujärgsed maksed 713.70 eurot, SEB Liisingule 1848.80 eurot ning pooleli on menetlus tsiviilasjas nr. 2-12-3927, kus nõudeks on 3637.03 eurot. Varaks on varuosad laos summas 790.08 eurot. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Tervendamise võimalust ei näe. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on kohustatud andma vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest ning võlgnikult saadud selgitustest. Maakohtute kinnistusosakondade andmetel ja võlgniku selgituste kohaselt puudub äriühingul kinnisvara. Viru MK KO kinnitusel on võlgnik talle kuulunud korteriomandi (registriosa nr 4292931) asukohaga Mere tn 89a, Võsu alevik, Vihula vald, eluruum nr 5 (üldpind 69,90 m2) võõrandanud 12.08.2010 OÜ-le Mediaara (reg. kood 10124157). Kinnistusraamatu andmetel on vara võõrandamisel kustutatud vara koormav hüpoteek AS Swedbank kasuks summas 1 300 000 krooni (83 085,14 eurot). Äriregistri andmetel puudub juhatuse liikmete osas seos OÜ-ga Mediaara. Võlgniku kinnitusel ja tuginedes esitatud kinnistu üürilepingule kasutas võlgnik alates 10.09.2008 oma majandustegevuse teostamiseks kinnistut Kaarhalli, asukohaga Tõrremäe küla,

Rakvere vald, Lääne-Virumaa. Kinnistusregistri andmetel on kinnistu Kaarhalli omanikuks OÜ N-Jaap ja äriregistri andmetele tuginedes puudub seose äriühingute juhtorganite liikmete vahel Lepingust nähtuvalt oli leping sõlmitud tähtajalisena kuni 1.10.2022.a. Ajutisele haldurile esitatud kinnistu Haljala tee 5 üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt lõpetati üürileping poolte kokkuleppel 30.11.2012 ning võlgniku esindaja on üürileandja esindajale üle andnud kinnistu koos sellel paikneva kaarhalli kontoriga ja töökoja sisustusega. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid käesoleval ajal ei ole ning viimase aasta jooksul ei ole võlgniku nimele ka registreeritud. Vastutavaks kasutajaks võlgnik ühelegi sõidukile käesoleval ajal ei ole. Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud ja esitanud ka ajutisele haldurile laos oleva kauba nimekirja, mille väärtus laosummas on 790,08 eurot. Võlgnik on materiaalse põhivara kohta esitanud pearaamatu väljavõtte perioodil 12.02.2012 – 13.02.2013. Nimetatud väljavõttest nähtub, et seisuga 30.11.2012 on võlgnik kuluks kandnud masinaid ja seadmeid summas 12 532,90 eurot. Samasse kategooriasse kuuluvaid esemeid on 30.11.2012 aktidega maha kantud summas 1 362,48 eurot. 21.12.2012 on arve 14559 alusel N-Jaap OÜ-le võõrandatud masinaid ja seadmeid summas 4780,40 euro väärtuses. Muud inventari, tööriistu ja sisseseadet on N-Jaap OÜle võõrandatud 970,07 euro väärtuses. Võlgniku vastuse kohaselt OÜ-le N-Jaap võõrandatud vara eest rahalisi vahendeid ei laekunud, sest teostati tasaarveldus summas 5298,28 eurot võla katteks. Mahakandmise aktide kohaselt on vara soetatud aastatel 2008-2009 ja on maha kantud kui täielikult amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatuks muutunud vara. Seega, võlgniku esitatud andmetele tuginedes on OÜ-l Võidu Auto käesoleval ajal vara jääkmaksumusega 790,08 eurot. Kuivõrd tegemist on laojäägiga ning üksikute varuosadega FIAT tüüpi sõidukitele, siis on ajutine haldur seisukohal, et vara realiseerimishind tervikvarana võib moodustada ca 50% laohinnast, seega ca 395 eurot. Võlgnik on bilansist välja kandnud ja koostanud mahakandmise akti 31.12.2012 rendipinnal Tõrremäe külast tehtud parendus- ja remonditöödele summas 50 075,43 eurot. Tegemist on võlgniku poolt 2008.aastal teostatud remonttöödega kinnistul asuvas kaarhallis, millede algmaksumus oli 73 386,17 eurot. Ajutisele haldurile selgitas võlgniku juhatuse liige, et üürilepingu sõlmimisel eraldi üürniku poolt tehtavate remonditööde tasaarvestuse kohta kokkuleppeid ei tehtud. Kinnistu üürileping ei kajasta kokkuleppeid parenduste tegemiseks tehtud kulude ja üürihinna tasaarvestamise osas. Üürilepingu p 3.1. kohaselt oli kuni 1.10.2014 kokku lepitud üürihinnaks 35 000 eesti krooni kuus ehk 2 236,90 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisaks üürile tuli üürnikul tasuda kõikide kommunaal- ja kõrvalkulude eest vastavalt esitatavatele arvetele. Üürilepingu p 4.2.9 kohaselt oli üürnik kohustatud tegema vajadusel kinnistul omal kulul jooksvat remonti. Lepingu p 4.2.5. kohaselt oli üürnik kohustatud kõik kinnistul tehtavad muudatused või parendused eelnevalt kooskõlastama üürile andjaga. Ajutine haldur, tutvunud esitatud materjalidega, on seisukohal, et mahakantud remonditööde summa 50 075,43 eurot võib olla üürileandja poolt alusetu rikastumise aluseks. Ajutine haldur ei saa nõustuda väitega, et 2008.aastal oli vajalik vaid jooksva remondi teostamine, mille hinnaks kujunes üürnikule 73 386 eurot. Tegemist on summaga, mille ulatuses tehtud tööd väljuvad jooksva remondi mõiste raamidest. Ajutisele haldurile on käesolevaks ajaks teadmata asjaolud, kas üürileandja oli nõus üürniku poolt teostatud töödega ja kas nendeks oli üürileandja kirjalik nõusolek. Kuid arvestades tööde mahtu ning selle loomulikku amortisatsiooni nelja aasta jooksul 23 311 euro väärtuses, siis on võimalik, et üürilepingu lõppedes on üürileandja saanud üürniku poolt tehtud remonditöödest kasu ning see võib olla hagi esitamise aluseks.

Kindlalt ajutine haldur hagi esitamise võimalikkust kinnitada ei saa, sest puudub dokumentatsioon teostatud tööde ja vastavate kulude tegemise kohta. Osaliselt on autode hooldustööde teostamisel vajalikud seadmed antud võlgnikule kasutamiseks vastavate määrdeainete tarnija poolt. Nimetatud seadmed on tagastatud 30.11.2012.a. Vastavalt krediidiasutustelt saadud informatsioonile on tuvastatud, et võlgnik omab arvelduskontot: -Swedbank a/k 221052369251, saldo 0,28 eurot. Konto juurde oli avatud pangakaart, mille kasutamisõigust omas juhatuse liikmena K K. Samuti oli K.K allkirjaõiguslikuks isikuks. Konto väljavõtte kohaselt on seda kasutatud tavapärase majandustegevuse jaoks vajalike maksete tasumiseks. Sularahas väljavõtteid ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ülekandeid on teostatud äriühingu teistele kontodele (Nordea Bank). Siiski peab ajutine haldur märkima, et kui võlgnik lõpetas nii üürilepingu kui ka muud kasutuslepingu seisuga 30.11.2012, siis on veel tehinguid toimunud pärast 30.11.2012. Näiteks on juhatuse liige K K teostanud endale laenu tagasimakseid perioodil 30.11.12 kuni 23.01.13 summas 1 387,50 eurot. -SEB Pank a/konto 10220060482014, saldo 0,22 eurot. Kontol ei ole tuvastatud makseid, mis ei ole seotud võlgniku majandustegevusega. Konto kasutamise ja konto juurde väljastatud deebetkaartide kasutamisõigust omas K K. -Nordea Bank a/konto 17002810443, saldo 0,00 eurot. Konto on suletud võlgniku poolt 29.01.2013.a. Ajutine haldur on tuvastanud, et enamus 2012 aasta lõpul teistesse pankadesse laekunud rahalisi vahendeid on üle kantud Nordea Bank kontole. Sellelt on teostatud väljamaksed töötasude osas töötajatele ning tasutud ka hankijatele. Seega vabad vahendid kontodel puuduvad. Kassas rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik on esitanud kassa väljavõtte perioodil 1.1.2012 – 13.02.2013. Kassasse on laekumised klientidelt sularahas. Kassast on teostatud väljamakseid hankijatele, samuti on juhatuse liige sularaha kassast pangakontole kandnud. Esialgse analüüsi kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud kassast väljamakseid lähikondsetele. Samuti on kassas rahaliste vahendite jääk olnud vastavuses tavapärasele majandustegevusele. Tegevuse lõppfaasis on kassajääk muutunud negatiivseks, kuid 31.12.2012 on eraisikule esitatud arvega miinussaldo likvideeritud Kokkuvõttes rahalised vahendid võlgnikul puuduvad. Võlgnik on seisuga 13.02.2013 kajastanud bilansis nõudeid ostjate vastu summas 136,21 eurot. Võlgniku andmetel on nõue eraisiku vastu, kellelt on kohustuse täitmist nõudnud Creditreform Eesti, kuid seni pole tulemust andnud. Seega ajutine haldur on seisukohal, et nõue kolmanda isiku vastu tuleb lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. OÜ Võidu Auto omab osalust Osaühingus Medical SPA (registrikood 11001741). Võlgniku selgituste kohaselt ja registri andmetel on 12.07.2012 algatatud likvideerimismenetlus. K K, kes on ka Medical SPA likvideerija, on oma vastuses ajutisele haldurile kinnitanud, et osaühingu Medical SPA osa on väärtusetu, sest vara puudub ja omanikud on esitanud avalduse varade jagamisest loobumiseks. Analüüsides võlgniku esitatud materjale ja muid tuvastatud asjaolusid, on ajutine haldur seiuskohal, et võlgniku vara on vähelikviidne ning selle võimalik väärtus võib olla kuni 400 eurot. Rahalised vahendid puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on avalike registrite andmetele, võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatud andmetele ja järelpärimiste vastustele tuginedes selgitanud välja, et võlgnikul on täitmata kohustusi hankijatele:

-Advokaadibüroo Küllike Namm – 2303,77 eurot (kohustuse tekkimise ajaks on osaliselt tasumata arve tasumise tähtajaga 19.08.2010 ja viimane esitatud tähtajaga 7.12.2012). Võlgniku kinnitusel on kohustus tekkinud seoses kohtuvaidlusega ALD Automiotive eesti AS-ga, kus advokaadibüroo oli võlgniku lepinguliseks esindajaks. -ALD Automotive Eesti AS – 13 297,97 eurot (võlgnevuse aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu otsus 31.10.2012). Osaliselt on kohustus välja mõistetud solidaarselt K Kega. Otsus jõustus Riigikohtu määrusega 4.02.2013 menetlusse mittevõtmise kohta. Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et just nimetatud kohtuotsus oli OÜ Võidu Auto alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. -SEB Liising – 1848,80 eurot (võlgnevuse tekkimise ajaks on arved tasumise tähtajaga 2009 november – 2010 juuni). Viru Maakohtu kantselei andmetel on võlgniku vastu käesoleval ajal menetluses kaks hagi: -SEB Liising hagi OÜ Võidu Auto vastu võlgnevuse nõudes (ts.asi 2-13-6442), hagi suurus kohtusekretäri poolt täpsustatud andmetel on 12 947,28 eurot: -A M hagi OÜ Võidu Auto vastu tekitatud kahju hüvitamiseks (ts.asi 2-12-3927), hagi suurus kohtusekretäri täpsustatud andmetel on 3637,03 eurot. Asjas on menetluse jooksul teostatud ekspertiis ning järgmine istung on määratud 12.03.2013.a. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul kohustus tasumata sotsiaalmaksu osas summas 594,75 eurot, millele on arvestatud intressi 18,06 eurot. Kohustus on tekkinud võlgniku poolt tegevuse lõpetamisel ja töösuhte lõpetamisel väljamakstud töötasudelt. Võlgniku kinnitusel koostas ta võla tekkimisel maksu- ja tolliametiga järelmaksugraafiku, millest jõuti jaanuaris 2013 tasuda esimene osamakse 118,95 eurot. Täitmata tagatiseta laenukohustusi on esitatud bilansi kohaselt 6 855,23 eurot. K K kinnitas ajutisele haldurile, et tegemist on tema poolt isiklike rahaliste vahendite arvelt tasutud äriühingu kohustustega viimase nelja aasta vältel. Kohtutäituritest on teatanud võlgniku vastu olevatest täitemenetlustest: Kersti Vilbo – sissenõudja ALD Automotive Eesti AS. Töötajate ees täitmata kohustusi ei ole. Ühe töötajaga on tööleping peatatud seoses töötaja ajateenistuses viibimisega. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et OÜ-l Võidu Auto on teadaolevaid kohustusi seisuga 5.03.2013.a kokku summas 28 555,61 eurot (SEB Liising võlg on arvestatud võlgniku andmete alusel). Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste mahu moodustavad suuremas osas majandustegevusega seotud võlad hankijatele ja täitmata tagatiseta laenukohustus. Käesolevaks ajaks on võlgnik oma tegevuse lõpetanud, mistõttu puudub võlgnikul reaalne aktiivne rahavoogu tootev majandustegevus ja vara. Eeltoodust lähtudes puuduvad ajutise halduri hinnangul perspektiivikad võimalused võlgniku olemasolevate kohustuste täitmiseks – võlgnikul puudub vara võlgniku kõikide kohustuste katmiseks, seega on äriühing on muutunud maksejõuetuks. Töötajate ning vahendite puudumisel ei ole võimalik ka saneerimine. Vara tagasivõitmise võimalused: Ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentide ja teadaoleva info alusel on ajutine pankrotihaldur analüüsinud selliste võlgniku tehingute toimumist, mis võiksid kahjustada

võlausaldajate huve ning olla seetõttu pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Haldur on esialgselt andnud hinnangu tehingutele ja sooritustele, mis on võlgniku poolt teostatud alates 30.11.2012 kuni ajutise halduri nimetamiseni, s.t. periood kolm kuud enne ajutise halduri nimetamist. Esitatud materjalide kohaselt lõpetas võlgnik tegevus 30.11.2012, kui lõpetati rendileping ning võõrandati (või kanti maha) vara. Samuti lõpetati töösuhted töötajatega. Nimetatud perioodil on ajutine haldur esialgse analüüsi tulemusel tuvastanud, et võlgnik on täitnud rahalist kohustust juhatuse liikmele laenu tagasimaksmisel, samuti teostanud tasaarveldust võla katteks üürileandjaga. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võivad nimetatud tehingud olla tagasivõidetavad PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaselt, sest tehingutega on eelistatud ühte võlausaldajat teistele ning sooritused on teostatud võlgniku lähikondsetele, kes maksejõuetusest teadsid või pidid teadma. Ajutise halduri hinnangul tuleks täpsemalt käsitleda võlgniku poolt mahakantud parendusi üüreleandja pinnal summas 50 000 eurot. Tegemist võib olla üürileandja alusetu rikastumisega. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku asukohas tegutseb käesoleval ajal äriüging OÜ Sõiduauto (registrikood 12371380). Registri kohaselt on Sõiduauto OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks K K. Äriühing on kantud äriregistrisse 1.novembril 2012.a. Äriühingu tegevusvaldkonnaks on sarnaselt OÜ-ga Võidu Auto mootorsõidukite hooldus ja remont. Ajutine haldur kohtus võlgniku juhatuse liikmega käesoleval ajal siis OÜ Sõiduauto poolt renditavates ruumides, mis asuvad samal aadressil võlgnikga. Arvestades eeltoodut, võib olla tegemist tegelikult ettevõtte üleminekuga, kus uus äriühing on võtnud üürile sama vara ning tegutseb samas valdkonnas. K.K kinnitusel töötab käesoleval ajal OÜ-s Sõiduauto üks OÜ Võidu Auto endine töötaja. Lähtudes eeltoodule ja tuginedes Riigikohtu praktikale (RK 3-2-1-82-10, RK 3-2-1-31-11), on ajutine haldur esialgselt seisukohal, et vajab kontrollimist kas OÜ-le Sõiduauto on üle läinud OÜ Võidu Auto majandusüksus, mis tegelikult jätkab oma tegevust. Kuivõrd ajutise pankrotihalduri tegevusperiood on suhteliselt lühiajaline, siis pole kõiki vajalikke ja tõendamist vajavaid asjaolusid tagasivõitmise, alusetu rikastumise või ettevõtte ülenimeku osas kontrollida ning see vajab põhjalikumat ja üksikasjalikumat analüüsi. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Võlgniku näol on tegemist suhteliselt pikaajaliselt tegutsenud äriühinguga, mis juba alates 2006.aastast on tegutsenud. Võlgniku esindajana on juhatuse liige juba esitatud pankrotiavalduses lühidalt iseloomustanud oma majandustegevust. Lühidalt ja kokkuvõtvalt on juhatuse liige ka ajutisele haldurile selgitanud, et OÜ Võidu Auto alustas 2006.a. FIAT sõidukite Lääne-Virumaa esindusena müüja ja hooldajana. 2008.aastal rentis võlgnik praeguses asukohas asunud kinnistu koos seadmetega, väidetavalt oli kinnistu omanikul plaan samale kinnistule ehitada juurde ka müügisaal. 2008.aasta lõpul halvenes ettevõtte majanduslik situatsioon eelkõige üldise majanduslanguse foonil. Automüük muutus sisuliselt olematuks ning võlgnikul tekkis järjest uusi ja kiireloomulisi kohustusi finantsettevõtete ees, kelle kaudu oli erinevate skeemide kohaselt finantseeritud uute ka kasutatud sõidukite müüki. Järgneva kahe –kolme aasta jooksul püüdis võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees sõlmides selleks maksegraafikuid (s.h. maksu- ja tolliamet). Lisaks üldiselt halvenenud majanduskliimale lõpetas Eestis tegevuse FIAT autode maaletooja – Itaalia Auto AS. Võlgnikul oli tõsiseid raskusi esinduse poolt müüdud Fiat autode garantiiremondi ja – hooldusega, sest maaletooja puudumisel, puudus ka võimalus hankida varuosi. 2011.aastal esitas võlgniku vastu pankrotiavalduse DnB Nord Liising, kuid Viru maakohus leidis, et OÜ Võidu Auto ei ole alaliselt maksejõuetu ning jättis pankrotiavalduse rahuldamata.

Analüüsides võlgniku poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandeid, siis nii 2010 kui ka 2011 aastate eest esitatud bilansid ja kasumiaruanded ei näita, et võlgnik oleks majandusaasta lõpetanud kahjumiga. Analüüsides sisuliselt 2011.a. majandusaasta aruannet, siis on ajutine haldur seisukohal, et tegelikult on tegemist n.ö. raamatupidamisliku kasumiga ning tegelikult ettevõtte varad ei katnud kohustusi. Ca 90% ettevõtte varadest moodustab ehitiste all arvele võetud 2008.aastal tehtud investeering üüripinna parendusteks. Tegelikult antud vara ei saa käsitleda likviidsena, mille arvelt oleks võimalik tasuda kohustusi. Kahjum on kujunenud raamatupidamislikult alles 2012.a. lõpuks ning selle põhjuseks on otseselt samalt ehitiste realt maha kantud summa, mille võlgnik lepingu lõpetamisel kuluks kandis. Võlgnik oma pankrotiavalduses on leidnud, et püsiv maksejõuetus saabus 4.02.2013, kui Riigikohus ei võtnud menetlusse võlgniku kassatsioonkaebust ALD Automotive AS kasuks tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele. Ajutine haldur asub siiski seisukohale, et püsiv maksejõuetus saabus võlgnikul 30.11.2012.a. Selle kuupäevaga on võlgnik lõpetanud üürilepingu ning võõrandas oma vara, mida ei kantud maha. Samuti lõpetati töötajatega töölepingud. Seega seiskus kogu majandustegevus. Alalise maksejõuetuse tekkimise ühe põhjusena tuleb käsitleda ka võlgniku tegevuse reaalset lõppemist, sest puudub võimalus ja vahendid edasiseks tulu teenimiseks. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et OÜ-l Võidu Auto esines likviidsusprobleeme juba paari viimase aasta jooksul, kuid maksejõuetus kujunes välja 30.11.2012 ja selle põhjuseks oli reaalse majandustegevuse lõppemine ja käibevahendite puudujääk. Juhatuse liikme vastutusest: Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku juhatuse tegevust. Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatus on tegutsenud pärast tegevuse lõppemist viisil, mille kohta võib öelda, et on sillutatud teed uue äriühingu poolt tegevuse ülevõtmiseks või jätkamiseks. On sisse nõutud pärast 30.11.2012 sissenõutavaks muutunud võlad ning on teostatud veel viimaseid makseid hankijatele (eelistatud on neid hankijaid, kellest sõltus ka uue äriühingu tegevus (näit. Baltic Bolt jms). Kui juhatuse liige oleks juba detsembris 2012.a.esitanud pankrotiavalduse, siis ei oleks tekkinud olukorda, kus oleks võlgnevus maksu- ja tolliameti ees (töötajatega töösuhte lõpetamisel oleks hüvitise tasunud Eesti Töötukassa). Samuti ei oleks siis olukorda, kus võlgnik on kandnud maha vara, mis ilmselt oli ja on reaalselt olemas ja ka kasutuses. Kui asi muutub raamatupidamislikult amortiseerunuks, siis ei tähenda see alati olukorda, kus varal puuduks reaalne kasutus või ka vähene realiseerimisväärtus. Sellisel juhul puuduks ka ilmselt olukord, kus võlgnevuse tasaarvestamiseks üürileandjaga oleks teostatud tasaarvestus. Kuigi summaarselt ei ole juhatuse poolt tehtud tehingud suure väärtusega, siis on siiski võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi rikutud ning eelistatud osasid võlausaldajaid teistele. Eeltoodu kohaselt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud temalt oodatava hoolsusega oma kohustusi. Samas leiab ajutine haldur, et tekitatud kahju suurus ei ole nii suur, et oleks avalikes huvides esitada juhatuse liikme vastu avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodust lähtudes tahab ajutine haldur juhtida juhatuse liikme tähelepanu sellele, et õige ja korrektne oleks olnud pankrotiavaldus esitada koheselt pärast reaalse tegevuse lõpetamist. Võib küll juriidiliselt nõustuda juhatuse liikme seisukohaga, et püsiv maksejõuetus tekkis alles pärast Riigikohtu määrust 3.02.2013. Samas analüüsides juhatuse liikme tegevust pankrotiavaldusele eelnenud 3 kuu jooksul, võib siiski väita, et tal puudus tegelikult ka endal soov võlgniku tegevuse jätkamiseks.

Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev majandustegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga, kuna võlgnikul puudub nii vara kui ka tööjõud. Ajutina haldur on oma tegevuse jooksul tuvastanud, et tegelikult puuduvad võlgnikul vara ja vahendid ulatuses, mis võimaldaksid pankrotimenetluse läbiviimist. Kuid samuti on ajutine haldur tuvastanud aluseid, mille kohaselt võib olla tegemist tagasivõitmisega pankrotimenetluses. Kui edasise menetluse jooksul tuvastatakse siiski, et puudub võimalus pankrotivara suurendamiseks või need vajavad täiendavalt võlausaldajate poolt finantseerimist, siis on võlausaldajatel võimalik ka edaspidi võtta seisukoht menetluskulude kandmiseks pankrotimenetluses. Tuginedes PankrS § 31 lõikele 1, teeb ajutine haldur ettepaneku: -kuulutada välja OÜ Võidu Auto pankrot; nimetada pankrotihalduriks ajutise haldurina tegutsenud Tiia Kalaus; määrata võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; mõista välja ajutise halduri tasu (739 eurot+ sots.maks) ja tehtud kulutused (86.40 eurot, s.h. käibemaks) vastavalt esitatud taotlusele. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Ehkki reaalseid vahendeid menetluskulude katteks ei ole, ei pea ajutine haldur vajalikuks ka taotleda menetluskulude deposiitkontole tasumist (raugemise vältimiseks), kuivõrd halduri aruande kohaselt on reaalseid aluseid vara tagasivõitmiseks. Menetluskuludeks vajalike vahendite osas on võimalik võlausaldajatel ka edaspidi võtta seisukoht. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Tiia Kalaus. 05.03.2013 esitatud taotlus ajutise halduri tasu ja kulude kinnitamiseks kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtumäärus jõustus 02. aprillil 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.