Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-12-5598
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2013
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
Korteriühistu Uus3A Kohtla- Järve hagi V. M.`i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
265, 53 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Uus 3A Kohtla- Järve (RK 80310192) Hageja lepinguline S.G. (volikirja alusel) esindaja: e - post: [email protected] Kostja:
V. M. (IK xxx, elukoht; xxx
Kostja lepinguline M. F. (e-post: [email protected]) esindaja:
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
Hagiavalduse kohaselt teostab hageja (Korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve) Uus 3a, KohtlaJärve elumaja haldamist ja majandamist. Korteriomand asukohaga: xxx, Ida-Virumaa, Eesti, registrikood: 2512407 kuulub V. M. (kostja), kes on ka korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve liige. Korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve põhikirja (p.3.2.6. ja 3.2.7.) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldlekter. maksed kütte-, vee-,kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja tema põhivõlgnevus moodustab 01.02.2012 seisuga 265.53 EUR. Vastavalt korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve põhikirjale (p.3.2.10.) on viivise suurus 0,07 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise suurus moodustab 01.02.2012 seisuga 35.38 EUR. Kokku on kostja võlgnevus 300.91 EUR (265.53 + 35.38). Hageja tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 13, korteriühistuseadus (KÜS) §-le 7 lg 4, 151 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p l ja p 6 ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 265, 53 EUR ja viivis 35, 38 EUR, kokku 300, 91 EUR. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja täiendava arvamuse kohaselt võeti 07.06.2010 üldkoosolekul vastu otsus kustutada soojusenergia võlgnevus VKG ees. Võlgnevuse suurus moodustas enam kui 80 000 krooni. Korteriühistu liikmed otsustasid, et iga korteri omanik peab tasuma 700 krooni nelja kuu jooksul, kokku 2800 krooni. Samuti võeti vastu otsus soojussõlme remondi teostamiseks, kuna see oli avariiseisundis. 25.09.2010 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et iga korteriomanik maksab 1000 krooni soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest. KÜS § 13 lg 1 järgi korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Ülalnimetatud otsused on jõustunud. Keegi korteriühistu liikmetest ei ole esitanud vastuväiteid ja otsuseid vaidlustanud. Otsused kehtivad kõigi korteriomanike suhtes. Hageja märgib, et kõik korteriühistu liikmed, peale kostja on maksnud ülalnimetatud summad tasunud. Tänu sellele on elumaja säilinud, maja on köetud, soojusenergia võlgnevus tasutud ja soojussõlm on remonditud.
Kostja ei nõustu hageja nõuetega. Kostja leiab, et hageja nõuded peab jätma rahuldamata, kuna need on põhjendamatud. Kostja ei mõista hageja nõudeid, sh. millest koosneb tema võlg. Kostja tasub igakuiselt korteriühistu poolt esitatud arveid. Erandi moodustavad need maksed, mida juhatus ja juhatuse esimees kannavad arvetesse oma äranägemisel ning mille kohta puudub korteriomanike otsus. 17.06.2010 üldkoosoleku protokollis on juttu võla kustutamisest VKG ees. Arusaamatu, mis võlg see on ja millest see koosneb. Kostja näeb seda üldkoosoleku protokolli esmakordselt. Kostjale on teada, et 2010 võttis esimees taolisi otsuseid vastu iseseisvalt ja jaotas maja elanike vahel vee võlgasid. 25.09.2010 üldkoosoleku protokolli osas ei mõista kostja kuidas see on seotud hageja nõuetega. Kostjale ei ole arusaadav millest koosneb tema võlgnevus KÜ Uus 3a ees. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja täiendava arvamuse kohaselt, võttes aluseks korteriomanike võlgnevuse, mis on märgitud OÜ VKG Energia arves nr 29966 ja seda, et majas on 32 korterit, tuleb välja et iga korteriomanik oleks pidanud maksma 2648, 12 krooni (169, 24 eurot). Kui uskuda 07.06.2010 üldkoosoleku protokolli usaldusväärsust ja otsust vastu võeti, tuleb välja, et kostja peab 4 kuu
vältel maksma 662, 03 krooni. Protokollis on märgitud aga teine summa, 700 krooni. Arusaamatuks jääb, kas 07.06.2010 üldkoosoleku protokollis käib jutt võla kustutamisest, mis on märgitud arves nr 29966. KÜ Uus 3a registreeriti 07.06.2010, kohtusse esitatud arve puudutab aga korteriomanike võlgnevust, mis kujunes veel enne korteriühistu registreerimist. Seetõttu on arusaamatu, mis alusel nõuab korteriühistu võla kustutamist oma liikmetelt, avaldades, et nad on võlgu just korteriühistule. Kostja leiab, et kui korteriühistu loomisel ei võetud vastu uue loodava korteriomanike ühisuse õigusjärglust ja korteriomanikel majas olevate võlgade üleminekut, ei ole alust oletada, et arves nr 29966 osutatud võlg kuulub KÜ-le Uus 3a.
Hageja seaduslik esindaja oli 2010 koosolekul. Protokollis on lihtsalt eksimus, kuid see ei muuda midagi. Korteriühistu loodi 07.06.2010 ja samal päeval oli koosolek välja kuulutatud. Mõlema üldkoosoleku kohta olid teated üleval. 17.09.2010 koosolek läks luhta ning 25.09.2010 tehti korduv koosolek. Kostja arvates on hageja poolt esitatud 17.10.2010 üldkoosoleku protokoll kahtlane. Nimekirjas on kirjas, et üldkoosolekust võttis osa B., kes esindas korterit nr. 8. Kuid B. sai korteri omanikuks alles 2011. Üldkoosolek toimus aga 2010. Kirjas on, et koosolekul viibis 23 korteri omanikku, aga allkirja on pannud 24. Kostja sai muudatustest teada siis, kui juhatus hakkas kandma arvetele lisasummasid. Kostja palus selgitada, mille alusel ta peab maksma ja sai vastuseks, et vastu võetud üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja palus koosolekute protokolle näha ja kuna hageja ei vastanud siis kostja loobus maksmisest. Kostjale on arusaamatu millest võlgnevus koosneb.
korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKTKo-d 3-2-1-116-11 p 25 ja 3-2-1-18-12 p 10). Korteriühistul on õigus esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist (s.o enne korteriühistu moodustamist) tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue (RKTKo 3-2-1-9-04 p 23). Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev (sh eelkõige majandamisega seotud nõuete esitamine) olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse.
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab et hagi jääb rahuldamata 19, 29 % ulatuses, siis tuleb kostjal hageja menetluskulud kanda 80, 71 % ulatuses. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik Evi Kool /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.