Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

riigieelarvest kulude hüvitamiseks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 5 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamat, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 22. juuni 2010 määrusega kuulutati välja Gennadi Šeljovi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 21.01.2011 aruande, milles palub Gennadi Šmeljovi pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul ei jätku vara masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt pankrotimenetluses puuduvad realiseeritavad pankrotivarad. Puuduvad ka vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused. Pankrotimenetluses on üks võlausaldaja – Maksu- ja Tolliamet. Pankrotimenetluses ei ole teostatud PankrS § 146 märgitud väljamakseid. Pankrotimenetluses esitati ja kaitsti üks teise järgu nõue – EV nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 1 017 795,39 krooni ehk 65 048,98 eurot. Nimetatud summas jääb ka võlausaldajal raha saamata. Kuna pankrotivara on puudunud, siis ei ole haldur teostanud toiminguid pankrotivara valitsemisel. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole, samuti puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse, puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse käigus on tehtud halduri poolt vajalikke kulutusi summas 32 eurot - telefonikõnedele, koopiatele, büroo kuludele. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislikust seisundist ja töötusest tingitud (töö leidmine raskendatud, kuna puudub üks käsi) suutmatus tasuda Maksuameti kasuks 2002 aastal väljamõistetud summat. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga. Gennadi Šmeljov on esitanud Pärnu Maakohtule 03.08.2010 avalduse vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtule on esitatud ka 22.07.2010 teatis, mille kohaselt G. Šmeljov ei ole karistusregistrisse kantud. 05.01.2011 palus haldur ainukeselt võlausaldajalt Maksu- ja Tolliametilt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. 07.01.2011 teatas Maksu- ja Tolliamet, et PankrS § 171 lg 2 p 1 peetakse silmas süüdimõistmist seaduses nimetatud kuritegude eest, mitte aga karistatust märgitud kuritegude eest. Kohustustest vabastamise menetlus ei täidaks on oma eesmärki, sest ainuke tunnustatud nõue on Eesti Vabariigi maksunõue, mille puhul on

tegemist PankrS § 176 lg 2 märgitud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusega, mis pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe. Pankrotihaldur nõustub Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, leides, et PankrS § 171 lg 2 p 1 alusel ei ole Gennadi Šmeljovi kohustustest vabastamise menetluse algatamine võimalik. Haldur palub määrata halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131 eurot ning palub need summad välja mõista menetlusabi korras riigi vahenditest. Nimetatud summa sees on ka halduri poolt tehtud vajaliku kulutused. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning Gennadi Šemljovi pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri tasu nõude osas märgib kohus järgmist. Kohus ei sea kahtluse alla, et haldur on käesolevas pankrotimenetluses teinud tööd 6,5 tunni ulatuses pärast pankroti väljakuulutamist. Samuti on põhjendatud tunnitasu määr summas 63,91 eurot. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS §183 juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Kohus on seisukohal, et pankrotivõlgnikule antava menetlusabi regulatsioon on ammendavalt sätestatud TsMS § 183. TsMS § 183 lg 2 järgi pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Käesolevas pankrotimenetluses on ilmne, et menetluskulusid ei saa kanda pankrotivarast, sest pankrotivara puudub. Seetõttu on seadusandja seisukohal, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas131,01 eurot. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus nõustub halduriga, et käesoleval juhul ei ole võimalik Gennadi Šmeljovi kohustustest vabastamise menetluse algatamine. PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. G. Šmeljov on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 03. oktoobrist 2002 KrK § 1481 lg 2,5 ja 6

järgi. Kohtuotsusega mõisteti G. Šmeljovilt välja tsiviilhagi summas 1 020 939 krooni Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks. Seisuga 05.01.2011 ei olnud Gennadi Šmeljov karistusregistrisse kantud. G. Šmeljov on süüdi mõistetud maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse rikkumise eest. Kohus nõustub, et PankrS § 171 lg 2 p 1 on silmas peetud võlgniku süüdimõistmist pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, mitte aga võlgniku karistatust. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Sellest tulenevalt on kohtu diskretsiooniotsus, kas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus või mitte, kui võlgnik on süüdi mõistetud kuritegudes, mis on sätestatud PankrS § 171 lg 2 p 1. Käesoleval juhul aga välistab kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 176 lg 2, mis sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ei ole vaidlust, et Tallinna Linnakohtu 03.10.2002 kohtuotsusega on G. Šmeljovilt välja mõistetud Eesti Vabariigi kasuks tsiviilhagi summas 1 020 939 krooni. Võlgnik on toime pannud tahtliku kuriteo, mistõttu väljamõistetud tsiviilhagi näol on tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuga. Käesolevas pankrotimenetluses on vaid üks võlausaldaja – Maksu- ja Tolliamet, kelle ees võlgniku kohustus ei lõppe ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel. Seega ei ole võimalik saavutada kohustustest vabastamise eesmärki, mistõttu kohus koostoimes PankrS § 171 lg 2 p 1 ja 176 lg 2 jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ning vabastada pankrotihaldur tema kohustustest. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.