Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

veekahju jäljed ja köögi seinal keraamilised plaadid lahti. Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ hindas füüsilisele isikule rahalise hüvitise tasumise eelkalkulatsioonis korteri 16 taastuse maksumuseks 2465.22 eurot, mille hageja luges täies ulatuses põhjendatuks. 23.09.2011 hüvitas hageja Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ-le vara siseviimistluse taastuse maksumuse 2369.35 eurot 21.09.2011.a arve nr 8090 alusel, so vara siseviimistluse taastuse maksumuse 2465.22 eurot ilma kindlustusvõtja omavastutuseta 95.87 eurot. Vara veekahju põhjustas kostja korteri nr 22 vannitoas veefiltri purunemine, mille tuvastas KÜ S juhatuse liige M. P . Kostja tegevus oli õigusvastane, kuna ta oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi reaalosa korras hoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustavad teiste korteriomanike korteriomandeid. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale tagasinõude. Kuna kostja nõuet tasunud ei ole, palub hageja kostjalt 2369.35 väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on tõendamata, et vara kahju põhjustas kostja oma õigusvastase teoga. Kostja palub kahju hüvitist vähendada, kuna ta tegi kõik endast sõltuva, et hoida ära veekahju suurenemise ning likvideeris kiiresti korterisse valgunud vee. Kostja on pensionär ning sissetulek moodustub riiklikust pensionist, mille tõttu ei ole tal võimalik tasuda kogu hagis nõutavat varakahju. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Pooltel ei ole vaidlust, et 17.08.2011.a toimus Tallinnas XXX korteris nr 16 kahjujuhtum, kus vesi kahjustas korteri siseviimistlust, et kannatanu vara oli kindlustatud hageja juures ega selle üle, et hageja hüvitas kannatanule kindlustushüvitise 2369.35 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahjujuhtumi põhjustas kostja korterist kannatanu korterisse valgunud vesi purunenud veefiltri tõttu ning kas kostja on kahju tekitamises süüdi. Kostja ei nõustunud ka kahjusumma suurusega. Hagejale esitatud kahjuavaldusega, kahjujuhtumi teate ja selle lühikirjeldusega, ehitise ülevaatusaktiga, fotodega ning KÜ S aktiga, mis koostati seoses 17.08.2011 kell 23.30 korteris 16 toimunud veekahjuga on tõendatud, et vesi valgus kannatanu korterisse nr 16 esialgu WC lae, hiljem ka köögi ja koridori lagede kaudu ning enim said kahjustada korteri laed ja lagede ääres olev tapeet aga ka seinad, välis- ja siseuksed, mis paisusid niiskuse tõttu, vannitoa ja köögi seinal olid keraamilised plaadid lahti, vannitoa seinal pragunes värv, kahjustada said vaipkate, elektrisüsteem ja pliit jm. Korteris ei olnud 5 päeva elektrit. Korteriühistu esimehe, tunnistaja M P ütlustega on tõendatud, et veekahju juhtus 17.08.2011 õhtul 23.30-ne paiku, vee jõudis ta kinni keerata umbes 10 minuti jooksul ning kostja poeg jõudis korterisse umbes 15 minutit hiljem. Veekahju oli tunnistaja ütluste kohaselt sedavõrd ulatuslik, et vesi oli valgunud 3.-ndalt korruselt keldrisse, veekahjustused olid trepikoja seintel ning teisel korrusel asuvates korterites 16 ja 19. Kostja korterisse nr 22 sisse vaadates nägi tunnistaja, et korteri põrandal oli veetase umbes 5 cm ja kostja poeg ütles talle, et vannitoas purunes veefilter. Tunnistaja kontrollis üle ka neljanda korruse trepikojad, mis olid kuivad ning talle ei teatatud, et samal päeval oleks toimunud mõni muu veeavarii. Kostja poja tunnistaja SL ütlustega on tõendatud, et kostja korterisse jõudis ta 18.08.2011 öösel 00.30 paiku ning et korteri esiku ja köögi põrandal oli vesi. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kahjujuhtumi põhjustajaks oli kostja, kelle 3.-ndal korrusel asuvast korterist valgus vesi teisel korrusel asuvasse korterisse nr 22 purunenud veefiltri tõttu.. Tunnistaja SL ütlused selle kohta, et kostja korteris midagi ei purunenud ja veeavarii ajal korteris

enam veefiltrit ei olnud, sest tema õemees oli selle umbes kuu aega varem remondi käigus eemaldanud, on vastuolus tunnistaja M P ütlustega, kellele tunnistaja SL veeavarii toimumise ajal ise ütles, et veeavarii põhjustas purunenud veefilter. Eelneva tõttu ei ole kohtu arvates tunnistaja SL ütlused veekahju tekke põhjuste osas usaldusväärsed, kuna tunnistaja on andnud veekahju põhjuste kohta erinevaid selgitusi ning kostja lähisugulasena on ta huvitatud kostja vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisest. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et kostja korteris kraanikausside all ei ole veefiltreid, kuid fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg. Seega võivad fotod olla tehtud pärast veefiltrite eemaldamist. Kuna asjatundja VS arvamus on antud rohkem kui kolm kuud pärast veeavariidid, siis ei saa ka tema arvamusega lugeda tõendatuks, et 17.08.2011 kostja korteris veefiltreid ei olnud. Asjaolu, et KÜ S aktis on akti koostamise ajaks märgitud 23.30, kuid kostja pojale helistas õde umbes tund aega hiljem, on seletatav sellega, et aktis on märgitud veeavariist teadasaamise kellaaeg. SL ütlustest nähtuvalt ootas KÜ S juhatuse esimees teda trepikojas, seega võis tema kohale jõudmine veeavarii algusajast võtta kauem aega, kui tunnistaja M P mäletas, mis aga ei muuda kohtu järeldusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab ka korteri valdamist viisil, et veekahju ei tekiks. Kuivõrd veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, siis kostja eelnimetud kohustust täitnud ei ole. Kostja kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg vara omanikule tekkinud. Kostja oleks saanud kahju ära hoida, kui ta oleks pikemaks ajaks korterist lahkudes sulgenud korterisse siseneva veevoolu kuulkraanidega. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus. KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja ei ole tõendanud, et veekahju põhjustas mõne teise korteriomandi omanik. Kohtule esitatud KÜ S arvetest ja veekulu näitudest nähtub, et veekulu 2011.aasta augustikuu näitude järgi oli 3 m3, mis on oluliselt suurem kui juuni-, juuli- või septembri kuus, kus vee tarbimise kulu oli 0 või 2 m3. Võttes arvesse, et kostja ei viibinud sellel ajal Eestis ning keegi tema korteris ei elanud, siis järeldab kohus, et veekulu tekkis veeavarii tagajärjel. Kostja ei ole tõendanud, et augustikuu veekulu näidud sisaldavad ka veekulu juuni- ja juulikuu eest. Üksnes lillede kastmisele ei kulu 3 m3 vett. Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ hindas füüsilisele isikule rahalise hüvitise tasumise eelkalkulatsioonis 01.09.2011 korteri 16 taastuse maksumuseks 2465.22 eurot, mida kohus peab korteri kahjustusi arvesse võttes põhjendatud kuluks. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et korteri kahjustused olid väiksemad või, et need oleks saanud korda teha odavamalt. 23.09.2011 maksekorraldusega on tõendatud, et hageja hüvitas Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜle vara siseviimistluse taastamise maksumuse 2369.35 eurot 21.09.2011.a arve nr 8090 alusel, va omavastutuse osa 95.87 eurot. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue. 13.10.2011 kirjaga on tõendatud, et kostjale esitati eeltoodust tulenevalt tagasinõue summas 2369.35 eurot, mida kostja ei ole täitnud. Kohus leiab, et kahjuhüvitise vähendamiseks alused puuduvad. Tunnistaja M P ütlustega on tõendatud, et ta sulges veepüstiku umbes 10 minutit hiljem, kui veeavariist teada sai. Tunnistaja SL ütlustega on tõendatud, et ta jõudis kohale pärast M P . Seega reageeris korteriühistu esimees veeavariile kiiresti ja sulges veepüstiku lühikese ajavahemiku pärast. Järelikult ei ole kannatanu ega korteriühistu poolne tegevus kahju suurendanud. Asjaolu, et kostja poeg SL koristas ära kostja korteris olnud vee, ei vähendanud kohtu arvates märkimisväärselt tekkinud kahju, kuna selleks ajaks kui ta korterisse jõudis, oli veeavariist möödunud üle tunni, vee juurdevool oli suletud ning veekahjustused korteris 16 olid juba tekkinud. Kostja on palunud kahjuhüvitist vähendada põhjusel, et ta on pensionär ning tema sissetulek moodustub riiklikust pensionist, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda kogu hagis nõutavat varakahju. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud makseraskusi ega vara puudumist, mille arvel ta saaks kahju hüvitada. Tunnistaja M P ütluste kohaselt ja kinnistusregistri nr XXX väljavõttest nähtuvalt, on kostja 28.12.2011 kinnistamisavalduse alusel oma korteriomandi võõrandanud, seega on tal võimalik korteriomandi võõrandamisest saadud vahendite arvel hagejale kahju hüvitada. Juhul kui kostja on korteriomandi võõrandanud kinke teel, siis saab järeldada, et ta on ennast teadlikult rahalistest vahenditest ilma jätnud, mis ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kannatanutele hüvitatud kahju summas 2369.35 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.