2-12-7685/21 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Jüri Remmel ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda võetud laenukohustust. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Jüri Remmel on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Jüri Remmel pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Eesti Töötukassa andmetel on Jüri Remmel töötuna arvele võetud 29.08.2011.a. ning tema järgmise pöördumise aeg Eesti Töötukassasse on 19.12.2012.a.. Käesoleval ajal ei saa Jüri Remmel töötutoetust ega töökindlustushüvitist. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 21.09.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2012.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 05.11.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS §172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.10.2012.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos Taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 28.11.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja jätkamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS §172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.11.2012.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud

Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja kumbki võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Halduri tasu taotlus: Pärnu Maakohus kuulutas tuginedes PankrS § 171 lg 11 välja Jüri Remmel’i pankroti 20.06.2012.a. määrusega, kuna võlgnik oli koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Haldur on tuvastanud, et käesolevas pankrotimenetluses ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele nr 7.1-4 nähtub, et Jüri Remmel ei ole pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Jüri Remmel’il järgmised arvelduskontode jäägid:  Swedbank AS-s arvelduskonto nr *, mille saldo oli 0 eurot;  AS-is SEB Pank arvelduskonto nr. *, mille saldo oli 211,12 eurot Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 211,12 eurot. Pärnu Maakohus mõistis oma 20.06.2012.a. määrusega välja Ly Müürsoo kasuks ajutise halduri töötasuks 672 eurot ja ajutise halduri kulud 228 eurot. Ajutise halduri tasu on vara puudumisel välja maksmata. Arvelduskonto jäägi arvel on hüvitatud ajutise pankrotihalduri kulud summas 209 eurot, seega on hüvitamata kulud summas 19 eurot. Pärast Jüri Remmel’i pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud:

tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ja kulude välja mõistmiseks. Pärnu Maakohus mõistis 20.06.2012. a määrusega ajutise halduri tasuks Ly Müürsoole 672 eurot ja ajutise halduri kulud 228 eurot. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud Jüri Remmel’i pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega halduri tasu kokku on 450 eurot. Jüri Remmeli pankrotimenetluse kulud summas 500 eurot on kinnitatud Pärnu Maakohtu 20.11.2012. a määrusega. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud, halduri töö mahtu arvestades mõistlik ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Pankrotivara on käesolevas menetluses 209 eurot, mistõttu on haldur esitanud kohtule taotluse väljamaksmata halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus, olles tutvunud pankrotihalduri menetlusabi taotlusega, leiab, et avaldus on põhjendatud. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks põhjendamatu ja pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus suurendada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste mahtu pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus määrab pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Ly Müürsoo’le pankrotihalduri tasust ja kulude hüvitisest 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga ja kulude katteks on Pärnu Maakohtu 20.06.2012 kohtumäärusega välja mõistetud 900 eurot. Kohus on seisukohal, et riigi eelarvelistest vahenditest tuleb menetlusabi korras hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks menetlusabi korras 397 eurot. Pankrotivara arvelt tuleb ajutise halduri kuludena välja mõista 209 eurot. Halduri vabastamine § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada Jüri Remmel’i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Jüri Remmel esitas 07.06.2012 kohtule avalduse (esimene üldkoosolek toimus 21.09.2012. a), milles palub enda vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohtutustest ja kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad üldkoosolekutest osa ei võtnud ning ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur avaldas kolmel korral väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine. Kuna võlausaldajad koosolekust osa ei võtnud, siis võib sellest järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamisel. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi. PankrS § 173 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku määramata jätmise tõttu tuleb võlgnikul endal need kohustused täita. PankrS § 172 lg 2 järgi tuleb võlgnikul nõude esitanud võlausaldajale tasuda makseid vähemalt üks kord aastas.