Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebe kord 1(6)

2-10-48102

Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p-de 7 ja 8 peale võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse §-ile 171 lg 1. Asjaolud 03.11.2010 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja AR’i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.05.2011. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 27.01.2012. Pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.02.2013. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur on 12.02.2013 esitanud kohtule kinnitamiseks AR’i pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, samuti taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest füüsilisest isikust võlgniku vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ning menetluse algatamisel usaldusisiku nimetamiseks. 06.03.2013 haldur täpsustas lõpparuannet kulude osas. Võlgnik on 29.09.2010 esitanud kohtule kohustusest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur, kelle hinnangul võib AR’i usaldusisikuks määrata MR’i, kes on andnud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused I Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lõigete 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha, andmed pandieseme müügist saadu kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku kontol 60,09 eurot. Võlgniku omandis olnud kinnisasja, pandieseme (registriosa nr XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarve elamumaa 100%, aadress XXX, pindala 1 075 m2) eest on laekunud 99 000 eurot. Lisaks laekus pankrotivarasse sõiduauto Chrysler Grand Voyager müügist 600 eurot; OÜ M osa müügist 5 eurot ja pangaintresse 323,08 eurot.

2(6)

2-10-48102

Pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusel kokku laekunud 99 928,08 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotihaldur oli teinud pankrotimenetluses jaotusettepaneku koostamise seisuga (perioodil 03.11.2010 kuni 12.01.2012) oma ülesannete täitmiseks kulutusi kokku summas 42,02 eurot. Nimetatud kulutused on kohtu poolt kinnitatud 27.01.2012 määrusega. Pärast 12.01.2012 on tehtud väljamakseid pankrotivarast (mida kohus ei ole kinnitanud ega kohtumäärusega välja mõistnud), kokku summas 423,10 eurot, s.h:

panga ülekandekulud 1,60 eurot, riigilõiv teadete eest väljaandes “Ametlikud Teadaanded” 20 eurot; maamaks 99,50 eurot; pankrotihalduri menetluskulud 302 eurot, s.h koopiad ja väljatrükid 82,42 eurot, registraator, vahelehed 4,18 eurot, bürookulud 215,40 eurot, esitatud OÜ PK 26.09.2011 arve nr 11058-2.

Pankrotihalduri tasu käsitleb kohus käesolevas määruses edaspidi. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotusettepaneku alusel on haldur pankotivarasse laekunud rahaliste vahendite arvelt teostanud väljamakse summas 84 150 eurot esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud AS SEB Pank nõude rahuldamiseks. Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete rahuldamiseks väljamakseid tehtud ei ole. Tunnustatud nõuete osas jääb jaotamisele mineva raha vähesuse tõttu raha välja maksmata

3(6)

2-10-48102

Pankrotihaldur on lõpparuandes seisukohal, et 2010.a suvel tekkinud AR’i maksejõuetuse põhjuseks oli ettenägematute kulutuste tekkimine seoses laenuga ostetud kinnistu puuduste kõrvaldamisega, mistõttu võlgnik ei suutnud enam tasuda laenumakseid. Kuriteo tunnustega tegu ei ole haldur tuvastanud. AR’i maksejõuetuse põhjuseks on halduri arvates muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes ja seega ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Terje Eipre palub määrata pankrotihalduri tasu summas 10 375,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 3 424,05 eurot. Võlgnik on 29.09.2010 esitanud kohtule kohustusest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur, kelle hinnangul võiks usaldusisikuks määrata MR’i, kes on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AR’i usaldusisikuks. Võlausaldajad ei ole 07.02.2013 üldkoosolekule ilmunud, 01.02.2013 teates on avaldatud päevakord: usaldusisiku kinnitamine. Kohus leiab, et AR’i pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. II Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt PankrS §-ile 651 lg 1 on pankrotivaralt suurusega 99 928,08 eurot halduri tasu alammäär 10 375,90 eurot. Halduri poolt taotletav halduri tasu summas 10 375,90 eurot ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud alammäära (on sellega võrdne) ning vastuväiteid taotletava tasu suurusele ei ole võlausaldajad esitanud. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, leiab kohus, et AR’i pankrotihalduri Terje Eipre töötasuks tuleb määrata 10 375,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 3 424,05 eurot. III Pankrotimenetluse kulude kinnitamine

4(6)

2-10-48102 PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. 27.01.2012 määrusega on kohus kinnitanud AR pankrotimenetluses perioodi 03.11.2010 kuni 12.01.2012 kulutused summas 42,02 eurot. Kohus leiab, et AR’i pankrotimenetluses pärast 12.01.2012 tehtud kulutused summas 423,10 eurot on tehtud seoses pankrotimenetluse toimingutega, seetõttu on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. IV Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AR’i pankrotihaldur Terje Eipre tuleb halduri kohustustest vabastada. V Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on 29.09.2010 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur toetab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist ning halduri hinnangul võiks usaldusisikuks määrata MR’i, kes on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AR’i usaldusisikuks. Võlausaldajad ei ole 07.02.2013 üldkoosolekule ilmunud, 01.02.2013 teates on avaldatud päevakord: usaldusisiku kinnitamine. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada AR’i kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab samuti, et kuna MRon andnud kirjaliku nõusoleku, tuleb AR’i usaldusisikuks nimetada MR(isikukood XXX). Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.

5(6)

2-10-48102 TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus selgitab AR’ile, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.