Harju Maakohtu 14. septembri 2020 määrus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad Võlausaldajad: määruskaebemenetluses AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Kaidi Hinno Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Tuuliki Lorvi Kohtutäitur Risto Sepp Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2020 määrus ja saata asi maakohtule tagasi uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.XX (võlgnik) esitas 29.09.2010 Harju Maakohtule avalduse enda väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas 03.11.2010 määrusega pankroti välja.
2.Maakohus kinnitas 11.03.2013 määrusega võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas usaldusisikuks YY.
3.19.04.2016 määrusega vabastas kohus YY usaldusisiku kohustustest ja kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.
4.Kohtule on esitatud võlgniku aruanded aastate 2015-2020 kohta (II kd, lk-d 1-2, 8-9, 15-16, 23-32, 17, 35-43, 47-60).
5.05.04.2020 esitas võlgnik avalduse menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate seisukohad
6.Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele ja võlgniku kohustustest vabastamisele.
7.AS SEB Pank nõustus menetluse lõpetamisega, kuid palus jätta võlgniku tema kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ja ei ole teinud menetluse ajal pingutusi mõistlikult tulutoovama tegevuse leidmiseks, et kustutada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole teinud kogu võlgadest vabastamise menetluse ajal võlausaldajale ühtegi makset.
8.Kohtutäitur Risto Sepp oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
10.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ei esine. Võlgnik ei ole varjanud oma tulusid ja vara ega jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta.
11.Võlgnik töötab taksojuhina ja tal on 4 last. Kohustustest vabastamise menetluse alguses tasus ta elatist kolmele, nüüd kahele lapsele. Kuna võlgnik tasub lastele elatist, ei võimaldanud väike sissetulek tema enda hinnangul võlausaldajatele makseid tasuda.
12.Võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnik on isik, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.
13.Kuna avaldus kohustustest vabastamiseks on põhjendatud, ei ole alust kaaluda kohustustest vabastamise menetluse pikendamist.
Määruskaebus
14.AS SEB Pank (võlausaldaja) palub maakohtu määruse tühistada ja jätta võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Kaebuse rahuldamisel palub ta tagastada riigilõivu 50 eurot.
15.Võlausaldajal jäi pankrotimenetluses saamata 117 684,64 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel, s.o enam kui 7 aasta jooksul ei ole võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud.
16.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, sest määrus on olulises ulatuses põhjendamata. Määrusest ei selgu, kuidas on kohus PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste täitmist kontrollinud ja mille alusel kohus veendus nende nõuetekohases täitmises. Kohus märkis üldsõnaliselt, et PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid ei ole tuvastatud.
17.Kohus märkis, et võlgnik tasub elatist lastele ja võlgniku hinnangul ei võimaldanud väike sissetulek tal võlausaldajatele makseid tasuda. Seega lähtus kohus vaid võlgniku seisukohast. Kohtupraktika ja seaduse kohaselt peab kohus tuvastama kõik vajalikud
asjaolud, mille alusel saaks teha järeldusi selle kohta, kas võlgnik on täitnud või rikkunud oma kohustusi – eelkõige võlgniku sissetulekud menetluse jooksul, võlgniku poolt tasuvama töö otsimise kohustuse täitmisega seonduvad asjaolud. Vajadusel peab kohus koguma selleks tõendeid ning tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt tegema põhjendatud määruse, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Maakohus on küll määruses teinud järelduse, et võlgnik on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, aga määrusest ei nähtu, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis. Maakohtu üldsõnalised põhjendused ei ole piisavad võlgniku kohustustest vabastamiseks olukorras, kus viimane on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse peamist kohustust, s.o kohustust rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selline kohtu tegevus on lubamatu ning see ei ole vastavuses seaduse ja kohtupraktikaga.
18.Võlausaldaja hinnangul on võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teiste menetlusosaliste seisukohad
19.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kaebuse esitaja kanda.
20.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) märgib, et võlgnik on tema nõude täitnud, mistõttu ta jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
21.Kohtutäitur Risto Sepp kohtule ei vastanud. Menetluse edasine käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
24.Maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja on rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust. Määruse põhjendused on üldsõnalised ja selles ei ole märgitud, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus oma järeldused tegi.
25.Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel peab kohus kontrollima, et absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) ei esine. Kohus peab kontrollima mh, kas võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Maakohus märkis, et võlgnik ei ole kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ja vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta, aga määrusest ei nähtu, kuidas maakohus selle järelduseni jõudis.
26.Kohustustest vabastamise menetlus lahendatakse hagita menetluses, mistõttu on maakohtul TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise kohustus. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses
seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-46-13, p 13; nr 3-2-1-45-09, p 14).
27.Võlgniku kohustustest vabastamine on kaalutlusotsus ja seega saab kõrgema astme kohus sekkuda maakohtu otsustusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Antud juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida maakohtu siseveendumuse kujunemist ja diskretsiooni teostamist, kuna kohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning ei ole nõuetekohaselt põhjendanud oma järeldust, miks on võlgniku kohustustest vabastamine antud juhul põhjendatud.
28.Maakohus ei ole määruse tegemisel andnud hinnangut ka võlausaldaja AS SEB Pank vastuväidetele ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Võlausaldaja viitas 17.04.2020 seisukohas nii võlausaldajale väljamaksete tegemise kohustuse kui mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohustuse rikkumisele (PankrS § 175 lg 2 p 2 koosmõjus § 173 lg-ga 1 ja § 172 lg-ga 2). Maakohus märkis üksnes seda, et võlgnik töötab taksojuhina, tal on kokku 4 last, kohustustest vabastamise perioodi alguses tasus ta elatist kolmele ja nüüd kahele lapsele ning võlgniku hinnangul ei võimaldanud väike sissetulek tal võlausaldajatele makseid tasuda. Seega lähtus kohus PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmise hindamisel üksnes võlgniku seisukohast, mis on vastuolus nii seaduse kui ka kohtupraktikaga.
29.Olukorras, kus maakohtu määrus sisuliselt puudub, ei pea ringkonnakohus võimalikuks asja ise lahendada. Asja uuel lahendamisel peab maakohus tuvastama lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud, vajadusel koguma selleks tõendeid ning tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt tegema põhjendatud määruse, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav.
30.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
31.Vastuseks võlausaldaja riigilõivu tagastamise taotlusele märgib ringkonnakohus, et TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse määruskaebuse esitajale tasutud riigilõiv kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Praegu ei ole eelnimetatud sättele vastava olukorraga tegemist. Nagu juba eelnevalt märgitud, otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.