Võlgnik Estlafta OÜ (registrikood 11023889, asukoht , Kuressaare), Seaduslik esindaja Riho Kuusksalu Ajutine pankrotihaldur Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn Juhkentali 52 Ä1, 10132 Tallinn, e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02. 2013
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Estlafta OÜ (registrikood 11023889) pankrotimenetlus raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks;
2.Estlafta OÜ likvideerimine ja kustutamine Pärnu Maakohtu registriosakonna äriregistrist teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Martin Pärnale;
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Pärn tema ametist Estlafta OÜ ajutise haldurina peale ettevõtte kustutamist registrist;
4.Likvideeritud Estlafta OÜ dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Riho Kuusksalule
5.Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes järgmisel kujul: Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja avaldab Pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel alltoodud kohtumääruse. Pärnu Maakohus 08. 03. 2013.a. kohtumäärusega lõpetas Estlafta OÜ (registrikood 11023889, ) pankrotimenetluse raugemisega, ilma pankrotti välja kuulutamata kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; Estlafta OÜ likvideerimine ja kustutamine Pärnu Maakohtu registriosakonna äriregistrist teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Martin Pärnale.
2-13-3206 Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Pärn tema ametist Estlafta OÜ ajutise haldurina peale ettevõtte kustutamist registrist; Likvideeritud Estlafta OÜ dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Riho Kuusksalule ( Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (PankrS § 3 lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, TsMS § 661 lg 1, 2).
6.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri Martin Pärn( isikukood 37710020012,a/a 10022009278005) kasuks ajutise halduri tasu summas 397 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot) (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) Välja mõista Estlafta OÜ-lt (registrikood 11023889) Martin Pärn( isikukood 37710020012,a/a 10022009278005) kasuks ajutise halduri tasu summas 868 eurot (kaheksasada kuuskümmend kaheksa eurot ) lisandub sotsiaalmaks.
6.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
7.Määrus saata menetlusosalistele, registrile ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Easikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Estlafta OÜ esitas 21. 01. 2013.a. maakohtule avalduse, milles palub välja kuulutada äriühingu pankrot. Avalduse kohaselt ei suuda OÜ Estlafta rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuna ettevõttel puuduvad selleks rahalised vahendid. Kuna suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine, vaid alaline, esitab võlgnik avalduse OÜ Estlafta pankroti väljakuulutamiseks. I Võlgniku varad ja kohustused OÜ Estlafta VARAD on järgmised: Raha
Nõuded ostjate vastu 16476 Varud
VARAD KOKKU
16476 OÜ Estlafta KOHUSTUSED on järgmised: Laenukohustused
Võlad tarnijatele 12749 Maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile 340 Võlad töövõtjatele
KOHUSTUSED KOKKU
19535 21.01.2013 seisuga on OÜl Estlafta varasid kokku 16476 eurot ja kohustusi 19535 eurot. II Seletus maksejõuetuse põhjuste kohta
2-13-3206 OÜ Estlafta põhitegevuseks on mittestandardsete puittoodete valmistamine ja kõrvaltegevuseks oli ehitamine. Ettevõtte toodang- palkmajad, eksporditi enamuses Skandinaavia riikidesse kus palkmajad pandi ka kokku, vajadusel tehti ka palkmajade üldehitustööd. Ettevõtte maksejõuetuse põhjustas majanduskeskonna järsust halvenemisest tingitud nõudluse vähenemine ning tellija suutmatus oma kohustusi täita. OÜ Estlafta sõlmis 2009 aastal OÜga Donostia lepingu palkmaja komplekti valmistamiseks, eksportimiseks ja üldehitustööde tegemiseks. 2010. aasta kevadeks Estlafta täitis omapoolsed lepingukohustused, kuid OÜ Donostia ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning jättis tasumata 22 000 eurot ehk ca 30% lepingu hinnast. Kuna OÜl Estlafta puudusid samal ajal teised lepingud, mis oleks sisse toonud rahalisi vahendeid, siis ei olnud OÜl Estlafta võimalik kohe täita kohustusi tarnijatele ja maksta palka töövõtjatele. OÜ Estlafta otsis aktiivselt uus kliente ning nõudis OÜlt Donostia oma kohustuste täitmist, kuid selleks, et täita kohustused võlausaldajate ( sh riik ja pank) ees pidi OÜ Estalfta müüma oma vara. Tarnijad ja töövõtjad pöördusid sundtäitmiseks kohtutäiturite poole ning ka nende nõuete täitmiseks võõrandati Estlafta OÜ vara. Käesoleva aasta alguses selgus, et OÜ Donostia (äriregistri kood 11461916) on registrist kustutatud, määrus jõustus 02.01.2013. Kuigi OÜ Donostia oli vähendanud oma võlga jäi tal OÜle Estlafta tasumata ca 16 000 eurot ehk summa, mis on lähedane OÜ Estlafta kohustuste summale. OÜl Estlafta ei ole vahendeid kohustuste täitmiseks ja puuduvad vahendid majandustegevuse jätkamiseks. OÜ Estlafta varad ei kata tema kohustusi. OÜ Estlafta on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku varast ei piisa võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜl Estlafta on kaks juhatuse liiget, kuid PankrS § 13 lg 4 kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatuse iga liige. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes ÄS §180 lg 5.1 ja PankrS § 1 lg 2 , 3 ja § 31 lg 4 taotleb võlgnik: Algatada Osaühing Estlafta pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot.
28.jaanuari 2013.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri seisukoht Vastavalt esitatud aruandele on Võlgnik registrisse kantud 30.03.2004 Pärnu Maakohtu registriosakonnas ja võlgniku osakapitali suurus on käesoleval ajal 40 000 krooni (2556,47 eurot, lisa 1). Võlgniku majandusaasta algab 01.01 ja lõpeb 31.12 (vt lisa 1). Võlgniku asutaja oli Osaühing WASP PROJECT (registrikood 10756319, lisa 2 lk 3). Võlgniku osanikud on alates 16.04.2004 Riho Kuusksalu ( , osamaks 20 000 krooni) ja Argo Artus ( , osamaks 20 000 krooni, vt lisa 2 lk 3). HR ( ) oli võlgniku juhatuse liige alates 30.03.2004 kuni 06.05.2004 (vt lisa 2 lk 3). Riho Kuusksalu ( ) on võlgniku juhatuse liige alates 04.05.2004 kuni käesoleva ajani ja Argo Artus ( ) on võlgniku juhatuse liige alates 04.05.2004 kuni käesoleva ajani (vt lisa 2 lk 3).
2-13-3206 Võlgniku juhatuse liikmel Riho Kuusksalu’l on käesoleval ajal kehtiv seos ka Osaühinguga Saaresaun (lisa 3), juhatuse liikmel Argo Artus’el käesoleval ajal kehtivad seosed teiste ettevõtjatega puuduvad (lisa 4).
2.Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Äriregistri andmete kohaselt oli võlgniku põhitegevusala ajavahemikus 01.01.2004– 31.12.2010 elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK kood: 41201/EMTAK 2008, NACE kood 41.20) (vt lisa 2 lk 1-2). Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli Estlafta OÜ põhitegevusalaks mittestandardsete puittoodete valmistamine ja kõrvaltegevuseks oli ehitamine. Ajutise halduri nimetamise seisuga 28.01.2013 võlgnikul majandustegevust ei toimunud (lisa 5 punkt 12).
3.Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Võlgnik on äriregistri andmebaasi kohaselt äriregistrile esitanud 2004 – 2010. aasta majandusaasta aruanded. Registripidajale on esitamata 2011. aasta majandusaasta aruanne, sest rahaliste vahendite puudumisel ei olnud võlgnikul võimalik osta raamatupidamisteenust selle koostamiseks (vt lisa 5 punkt 3). Seega ei ole võlgniku aruandlus registripidajale olnud korraldatud seadusega kooskõlas - esitamata on nõutav 2011. majandusaasta aruanne (esitamise tähtaeg 02.07.2012). Seisuga 05.02.2013 oli võlgnik esitanud Maksu- ja Tolliametile kõik maksudeklaratsioonid, olemasoleva võla suhtes ei olnud tehtud maksuotsuseid ja käesoleval ajal võlgniku suhtes maksumenetlusi ei toimunud (lisa 6). Seega on võlgniku aruandlus maksuhaldurile olnud korraldatud eelduslikult seadusega kooskõlas.
4.Võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Võlgniku juhatuse liige Riho Kuusksalu on pankrotiavalduses märkinud, et Estlafta OÜ on maksejõuetu ja ajutisele haldurile teadaolevalt on juhatuse liige jäänud oma pankrotiavalduses esitatud seisukoha juurde. Riho Kuusksalu hinnangul ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine võimalik ja ei esine võlgniku tervendamise võimalusi (vt lisa 5 punkt 10).
5.Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Juhatuse liige Riho Kuusksalu teatas ajutisele haldurile, et käesoleval ajal ei ole võlgnikul sõlmitud kehtivaid töölepinguid (vt lisa 5 punkt 9). Eeltoodust tulenevalt puudub käesolevas aruandes vajadus hinnata võlgniku endiste töötajate kvalifikatsiooni ja eelduslikult lõppeb võlgniku pankrotimenetlus raugemisega. Võlgniku endiste töötajate nõuete osas (vt lisa 5 punkt 8) pöördub ajutine haldur enne võlgniku registrist kustutamist Eesti Töötukassa poole hüvitiste saamiseks seoses tööandja maksejõuetusega.
6.Hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta Võlgniku juhatuse liige teatas ajutisele haldurile, et võlgnikul ei olnud eraldi tegevjuhti (vt lisa 5 punkt 7). Seega juhtisid võlgniku majandustegevust juhatuse liikmed Riho Kuusksalu ja Argo Artus. Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatuse liikmed Riho Kuusksalu ja Argo Artus võivad olla viivitanud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega rikkudes sellega ÄS § 180 lõikes 51 sätestatut. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata,
2-13-3206 kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikme Riho Kuusksalu pankrotiavalduses märgitud selgituse kohaselt sõlmis Estlafta OÜ 2009. aastal OÜ-ga Donostia (kustutatud) lepingu palkmaja komplekti valmistamiseks, eksportimiseks ja üldehitustööde tegemiseks. 2010. aasta kevadeks täitis Estlafta OÜ omapoolsed lepingukohustused, kuid OÜ Donostia ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning jättis tasumata 22 000 eurot ehk ca 30% lepingu hinnast. Kuna Estlafta OÜ-l puudusid samal ajal teised lepingud, mis oleks sisse toonud rahalisi vahendeid, siis ei olnud Estlafta OÜ-l võimalik kohe täita kohustusi tarnijatele ja maksta palka töövõtjatele. 2010 detsembris müüs võlgnik talle kuulunud kinnistu. Riho Kuusksalu teatas ajutisele haldurile, et: „Suure surve avaldamise tulemusel maksis Donostia OÜ 24.03.2010 sularahas 90 000 kr arve nr 8 katteks. Seejärel Donostia OÜ esindaja enam ei vastanud telefoni kõnedele ega mailidele. Tasumata arvete jäägiks jäi 16476 €.“ Täitemenetlusregistri väljavõttest nähtub, et alates 31.08.2011 viib võlgniku suhtes täitemenetlust summas 16,311.01 eurot käbi kohtutäitur Enno Kermik (lisa 7). Donostia OÜ kustutati registrist juba 06.09.2012. Eeltoodu alusel saab väita, et võlgnik oli juba hiljemalt septembris 2011 püsivalt maksejõuetu- puudus vara ja majandustegevus ning omati märkimisväärset kohustust OÜ Javicar ees. Võlgniku juhatus esitas pankrotiavalduse aga alles 21. jaanuaril 2013. Eeltooduga seoses on võlgniku juhatuse liikmed tõenäoliselt toime pannud KarS §-is 3851 sätestatud süüteo. Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest– karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 3851).
7.Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Võlgniku poolt registripidajale esitatud 2009. aasta majandusaasta (periood 01.01.2009– 31.12.2009) aruande kohaselt teenis võlgnik 2009. majandusaastal kahjumit summas –487 220 (31 139,03 eurot) ja võlgniku omakapital oli positiivne summas 295 350 krooni (18 876,31 eurot). Võlgniku poolt registripidajale viimasena esitatud 2010. aasta majandusaasta (periood 01.01.2010- 31.12.2010) aruande kohaselt teenis võlgnik 2010. majandusaastal kasumit summas 681 114 krooni (43 531,19 eurot, lisa 8 lk 6) ja oli võlgniku omakapital positiivne summas 976 463 krooni (62 407,36 eurot, vt lisa 8 lk 5). Seega, 2010. aasta majandusaasta aruande kohaselt ei olnud võlgnik seisuga 31.12.2010 veel maksejõuetu ja selles ega eelnevates aruannetes kajastatut maksejõuetuse tekkimise põhjustega otseselt veel siduda ei saa.
8.Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud
8.1.Kohustused Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt (lisa 9) kohaselt oli osaühingu Estlafta võlgnevuse suurus Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 04.02.2013.a. põhiosas 340,15 eurot ja intressides 104,29 eurot, kokku 444,44 eurot.
2-13-3206 Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlausaldajate nimekirjast nähtuvalt võlgneb võlgnik OÜ-le Javicar 10 711 eurot, OÜ-le Saare Ehituspuit 1225 eurot, OÜ-le Feizerton 813 eurot, R S’ele 1418 eurot, AL 1482 eurot, A M 1609 eurot ja JM 1937 eurot. Mingil põhjusel ei kajasta võlgnik võlgade nimekirjas AS Tesman Auto nõuet summas 981.70 eurot (vt lisa 7). Kokku on osaühingu Estlafta kohustuste suurus teadaolevate võlausaldajate ees käesoleva aruande koostamise seisuga 20 621,14 eurot.
8.2.Varad AS SEB Pank vastusest päringule (lisa 10) nähtub, et võlgnik oma pangas arvelduskontot nr 10220037647015, mille saldo seisuga 31.01.2013.a. oli 0,04 eurot. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastusest päringule (lisa 11) nähtub, et võlgnik omab pangas kahte arvelduskontot. Ajutisele haldurile esitatud arvelduskonto nr 17001603635 väljavõtte kohaselt oli konto saldo seisuga 05.02.2013.a. negatiivne summas 35,64 eurot ja arvelduskonto nr 17001603648 väljavõtte kohaselt oli konto saldo seisuga 05.02.2013.a. 0 eurot. Kokku on võlgniku erinevate pangakontode saldo seega negatiivne summas 35,60 eurot. Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Täitemenetlusregistri väljavõtte kohaselt viidi võlgniku suhtes seisuga 01.02.2013.a. läbi kokku seitset erinevat täitemenetlust kohtutäiturite Svetlana Põld ja Enno Kermik poolt nõuete summaga kokku 25 877,98 (vt lisa 7). Swedbank AS, AS Eesti Krediidipank, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS Citadele Banka Eesti filiaal, Bank DnB A/S Eesti filiaal, UniCredit Bank AS Eesti filiaal, Tallinna Äripanga AS, BIGBANK AS, Versobank AS, AS LHV Pank ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal teatasid ajutisele haldurile, et võlgnikul puuduvad arveldusarved või hoiused viidatud pankades. AS DnB Pank, AS Swedbank Liising, AS Nordea Finance Estonia, ALG Liisingu AS ja AS SEB Liising teatasid ajutisele haldurile, et nemad ei ole võlgnikuga liisingulepinguid sõlminud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt (lisa 12) kuulus võlgnikule kinnistu ajavahemikus 22.07.2005 kuni 23.12.2010 ja mida alates 11.01.2007 koormab looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks ning alates 22.07.2005 koormab hüpoteek summas 1 300 000 krooni (83 085,14 eurot). Nimetatud kinnistu on ehitisregistri andmetel hoonestatud ja sellel asub viilhall ehitusealuse pinnaga 1316 m2. Maanteeamet teatas ajutisele haldurile (lisa 13), et liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud kraana Ford Cargo registreerimismärgiga 209BBL (esmane registreerimine 1984), millele on 02.08.2011 seadnud käsutamise keelu kohtutäitur Enno Kermik. Võlgniku juhatuse liige ei kajastanud kõnealust kraanat vara nimekirjas, kuid kinnitas ajutisele haldurile suuliselt, et sõiduk on tema valduses kuid mittetöökorras. Seega on tegemist tõenäoliselt üksnes deklaratiivse kandega ja tegelikkuses võlgnikule kraanat ei kuulu. Haldur hindab sõiduki väärtuseks 600 eurot.
2-13-3206 Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik praktiliselt varatu- vara koosneb amortiseerunud sõidukist hinnangulise väärtusega 600 eurot.
8.3.Pandiõigused ja pankrotimenetluse kulud Äriregistri andmebaasi kohaselt ei ole võlgniku vara koormatud kommertspandiga. Muud pandiõigused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid.
9.Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik- selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad- seda kinnitab ka võlgniku juhatuse liige (vt lisa 5 punkt 10). Võlgnikul puudub vara ja töötajad ning majandustegevust ei toimu.
10.Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara ja võlausaldajate nõudeid on teadaolevalt vähemalt summas 20 621,14 eurot. Raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Ajutine haldur on käesoleva aruande punktis 6 nentinud võimaliku kuriteo tunnustega teo (KarS § 3851) olemasolu (pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine). Samas ei põhjustanud pankrotiavalduse esitamata jätmine allakirjutanu hinnangul võlgniku maksejõuetust. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt (vt lisa 5 punkt 14) muutus võlgnik täielikult maksejõuetuks 2013 alguses, kui saadi teada, et OÜ Donostia on registrist kustutatud ja seoses sellega kadus igasugune võimalus temalt võlga kätte saada. Sisuliselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt see, et 2010. aasta kevadel jäi OÜ Donostia Estlafta OÜ-le võlgu ca 16 000 eurot ja pärast OÜ Donostia võla tekkimist ei olnud võlgnikul enam rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks tarnijate ja töötajate ees. Oma kohustuste täitmiseks pidi Estlafta OÜ müüma 2010. aasta lõpus talle kuulunud kinnistu. Ajutine haldur nõustub käesoleval ajal võlgniku seletusega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
11.Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Vara tagasivõitmise teoreetiline võimalus esineb kinnistu 23.12.2010 võõrandamistehingu osas. 04.07.2005 sõlmitud kinnistu müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu punkti 3.2. kohaselt ostis võlgnik kinnistu 1 271 000 krooni (81 231,71 eurot) eest. 23.12.2010 sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkt 2.1. kohaselt müüs võlgnik kinnistu üksnes hinnaga 300 000 krooni (19 173,49 eurot) ehk siis 971 000 krooni (62 058,21 eurot) odavamalt kui ta selle ostis. PankrS § 110 lg 1 punkt 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Hagi edukaks esitamiseks tuleb tõendada, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning et kinnistu omandaja V I teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Käesolevaks ajaks ajutine haldur
2-13-3206 eelnimetatud asjaolude esinemist tuvastanud ei ole. Võlgnik on oma selgituse kõnealuse tehingu tegemise asjaolude osas esitanud oma vastuse punktis 2 (vt lisa 5 punkt 2). Vara tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud ei ole.
12.Menetluslikud ettepanekud PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (PankrS § 29 lg 2). PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. PankrS § 29 lg 4 kohaselt kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 laused 1 ja 2).. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6 lause 1). PankrS § 78 lg 1 kohaselt võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.
13.Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutise pankrotihaldurina kulutasin (istungil osalemine lisandub pärast käesoleva aruande esitamist) pankrotiseaduse §-ist 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi. Osaühingu Estlafta varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: analüüsisin pankrotiavaldust, suhtlesin võlgniku esindajaga, koostasin ja lähetasin päringud registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele, koostasin ja esitasin teabenõude võlgniku juhatuse liikmele, töötlesin päringute ja teabenõude tulemusena saabunud vastuseid ja analüüsisin muud saadaolevat infot,
6.osalen 15.02.2013.a. kohtuistungil,
7.koostasin ajutise pankrotihalduri aruande.
2-13-3206
Arvestades pankrotihalduri töötasu suuruseks 63 eurot tund, palun kohtul võlgnikult osaühing Estlafta välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna Martin Pärn'a kasuks 1134 eurot (18 x 63 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks summas 374,22 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest ja riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri kulud:
1.Estlafta OÜ üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk 2 eurot;
2.Estlafta OÜ 2009-2010. majandusaasta aruanded 2 x 2 eurot;
3.Kinnistusraamatu registriosa nr 7976702 väljavõte 3 eurot. Kokku on ajutise halduri kulude suurus 9 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 23, § 30, § 31 ja § 78 palub ajutine haldur:
1.teha OÜ Estlafta, registrikood 11023889, , Kuressaare linn 93816, pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) väljaande „Ametlikud Teadaanded“ vahendusel ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot 15 päeva jooksul sellekohase teate kättetoimetatuks lugemisest;
2.kui tähtaegselt tasutakse kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutav rahasumma, siis kuulutada välja OÜ Estlafta, registrikood 11023889, , Kuressaare linn 93816, pankrot ja nimetada OÜ Estlafta pankrotihalduriks Martin Pärn (isikukood 37710020012, advokatuuri liikmetunnistuse nr 555, Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52 Ä1, 10132 Tallinn, tel 601 2900, 55 608121, e-post: [email protected]) ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
3.kui tähtaegselt ei tasuta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutavat rahasummat, siis lõpetada OÜ Estlafta pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata maksejõuetusele, sest puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise korral määrata Estlafta OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige Riho Kuusksalu ( ),
4.mõista osaühingult Estlafta (registrikood 11023889) välja ajutise pankrotihalduri tasuna 1134 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 374,22 eurot Martin Pärn’a kasuks ning millest tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest Martin Pärn ́a, isikukood 37710020012, arveldusarve nr 10022009278005, kasuks juhul kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
KOHTU SEISUKOHT
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
2-13-3206 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus määras 15. veebruari 2013.a. määrusega tähtaja menetluskulude ettemaksuks 15 päeva jooksul arvates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 15. 02. 2013. Tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu ei tehtud. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnik praktiliselt varatu. Vara koosneb amortiseerunud sõidukist, mille hinnanguline väärtus on 600 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 20 621,14 eurot. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ei ole näinud võimalusi tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotiseaduse § 29 lg. 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Estlafta OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus juhatuse liikme Riho Kuusksalu. Pankrotiseadus § 23 lõike 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 18 tunni eest, 63 eurot/ tund 1134 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 374, 22 eurot. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub kohtul riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks ja ajutise halduri tasu € 868 eurot mõista välja Estlafta OÜ-lt. Kohtu hinnangul on esitatud taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-13-3206
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.