Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lk 3 Lepingu p.-i 2.4.3 kohaselt on juhatuse liige kohustatud andma oma tegevusest aru ning teatama viivitamatult aktsiaseltsi nõukogule mistahes sündmusest või asjaolust mis mõjutab oluliselt aktsiaseltsi majanduslikku olukorda või mis sisaldab endas võimalust selliste mõjude tekkimiseks. Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-41-05- 11.maist 2005.a. reguleerib juhtumeid, kui nõue on suunatud aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Sellise nõude esitamise õiguslikuks aluseks on ÄS §315. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, pooltel on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui kohustused. Suhtele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut, nagu leidis Riigikohus oma 26. aprilli 2005. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-7-10- 31.märtsist 2010 annab juhised aktsionäri (juhatuse liikme) tegevuse kohta, kes kontrolli saamiseks teiste vähemusaktsionäride üle ja nende arvel teeb üldkoosoleku poolt otseselt keelatud tehinguid, mistõttu vähemusaktsionärid kaotavad kontrolli seltsi vara üle ning mille tagajärjel muudab süüdlane teiste aktsionäride osa väärtusetuks. „Heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda aktsionäri või osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega, teiste aktsionäride või osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh. selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul võib lugeda tahtlikuks, heade kommetega vastuolus olevaks, käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks, ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid." Seega J V tegevus (tegevust nõustas eelnevalt jurist Mihkel Tuus) kogu aktsiaseltsi kinnisvara võõrandamisel OÜ-le Aavik & KO, keda esindab samuti jurist Mihkel Tuus, ilma teiste aktsionäride teadmata ning vastuolus üldkoosoleku otsusega, on igal juhul heade kommetega vastuolus olev tehing, mille tagajärjel tekkinud kahju tuleb J Vl aktsiaseltsile hüvitada. III Kahju suurus 3.1 Laenu väljaandmisega tekitatud kahju. AS Saare Kommunaal, kui majandusühing, kostja J V juhatuse liikmena tegutsemise ajal mandus, lõpetades sisuliselt tegevuse majandusettevõttena. Mõne viimase aasta jooksul hoidis juhatuse liige eelnevate aastate jooksul tegevusega saadud 100 000 eurot arveldusarvel, saamata selle hoidmise eest mingit kasu. Ometigi nüüd, raha välja laenates , ülimadala laenuprotsendiga, ilma tagatiseta, tekitas kostja hagejale materiaalse kahju, mis

lk 4 seisnes liiga väikese laenuprotsendi küsimises OÜ-lt Luha Invest. Tagatiseta laenu andmist, pikaajalise tagasimakse kohustusega, tagasimakse 2 aasta ja 4 kuu pärast, võib vabalt võrrelda väikelaenuga tagasimakse perioodi poolest ning kiirlaenuga tagatise puudumise poolest. Seetõttu tulnuks ka laenajalt küsida vähemasti väikelaenu keskmist intressi, milleks on 25%. Seega on kostja tekitanud ülimadala protsendiga raha välja laenamisega AS-le Saare Kommunaal suure materiaalse kahju 22,5 % aastas, seega 52,5% ( 2 aasta ja 4 kuu peale) 100 000 x 52,57% = 52 500 eurot. 3.2 Müümisega tekitatud kahju 3.2.1 Kogu kinnisvara müümisega tekitatud otsene kahju. Vastavalt AS Saare Kommunaal põhikirja p.-i 1.3 järgi on aktsiaseltsi eesmärgiks seltsi rahaliste ja mitterahaliste vahendite efektiivse ja majanduslikult otstarbeka kasutamise kaudu tulu saamine. Ometigi kogu kinnisvara äramüümisega saab ettevõtte üksnes kinnisvara hinna ( mille suurus on samuti kaheldav), mitte aga ei teeni selle pealt tulu. Käesoleval ajal on AS Saare Kommunaal kinnisvarast osa pikaajaliselt välja üüritud ning sellelt laekub igakuiselt 853 eurot tulu. Vastavalt J V poolt 6.juunil 2011.a. sõlmitud kinnistute müügilepingu p.-le 3.4 on nende rendilepingute tasu õigustatud saama hageja, hiljemalt kuni 20.detsembrini 2013.a., mil kinnistute ostja- OÜ Aavik & Ko on kohustatud tasuma ostu- müügihinna ning Müüja vara valduse üle andma. Kui me oletatavalt võtame minimaalse keskmiselt amortiseerunud ehitiste ea ca 10. aastat, siis jääb AS-1 Saare Kommunaal saamata reaalselt eksisteerivatelt rendilepingutelt tulu 7.aasta ja 6 kuu eest- seega 7x 12 + 6 = 90 kuu eest. Kahju suurus oleks 90 x 853 = 76 770 eurot. 3.2.2 Saamata jäänud tulu seoses müügiga . Kinnisvara mahamüümisega võttis kostja ära AS-lt Saare Kommunaal oma vabade ruumide väljaüürimise, mis AS Pindi Kinnisvara hinnangul, arvestades üürihindade turusituatsiooni, võrreldavate pindade üüri taset, objekti asukohta, suurust, seisukorda ning keskmise vakantsuse taset 20 % -võiks olla 3150 eurot kuus. OÜ Audiitorbüroo KMRA andis hagejale arvamuse, et tulenevalt kinnisvarabüroo poolt antud hinnangust on saamatajäänud üüritulu perioodil 01.06.2011- 20.12.2013- 68 910 eurot. Hageja arvab, et tegelikult on see osa kahjust oluliselt suurem, kuna soovid üürilepingut sõlmida on esitatud erinevate firmade poolt oluliselt pikemaks ajaks, kuid käesoleval ajal esitab hageja kostja vastu sellise kahjunõude, võimalusega edaspidi suurendada nõuet. Kahjunõue võib suureneda ( või hageja võib esitada ka uue hagi seoses kinnisasjade müügihinnaga, mis esialgsel hinnangul on osade objektide osas ilmselt liiga väike). 3.2.3 Laenu andmisega ja kinnisvara müümisega seondunud otsesed kahjud. Tehingute tegemiseks on kostja võtnud konsultatsioone jurist Mihkel Tuusilt, kellele on tasutud 08.juunil 2011.a. 613,52 eurot. Notarile on tasutud 08.juunil 2011.a. tehtud kinnistute müügilepingute ja asjaõiguslepingute eest 536,81 eurot. Pindi Kinnisvara AS-le on 08.juunil 2011.a. tasutud kinnistute hindamise eest 384 eurot Rahandusministeeriumile on tasutud riigilõivu kinnistamise eest 155,55 eurot. Seega on otseselt kostja poolt tekitatud kahju hagejale vara väljakantimisega ettevõttest 1689,88 eurot. Seega on kostja hagejale tekitanud minimaalselt materiaalse kahju kokku summas 199 869,88 eurot ( 3 127 284,06 krooni), missugune tuleb kostjalt sisse nõuda hageja kasuks.

lk 5 IV. Kahju hüvitamine Kooskõlas VÕS § 115 lg.1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg.3 võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust. VÕS § 127 lg. 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg.2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. Sama sätte lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinenud vara väärtuse ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg. 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas VÕS § 136 on kahju hüvitamise viisiks ühekordselt makstava rahasummana. Juhindudes Äriseadustiku §-dest 315 lg.l ja 2; Võlaõigusseaduse §-dest 115 lg.l ja 3; 127 lg. 1; 128 lg.2,3 ja 4; 136 ; AS Saare Kommunaal 21.aprilli 2011 erakorralise üldkoosoleku otsustest nr. 2, 3 ja 5 palub hageja: l.Välja nõuda kostjalt J Vlt, Saare maakond AS-le Saare Kommunaal juhatuse liikmena tekitatud kahju summas 190 669, 88 eurot ( 3 983 335,34 krooni) AS Saare Kommunaal, registrikood 10276855, asukoht Pikk tn lb 93813 Kuressaare linn, postiaadress PK 155 Torni 1 Kuressaare Postkontor kasuks; arveldusarve nr.10602007865005.

lk 6 01.oktoobril 2012.a. sõlmiti veel üks üürileping Kaare 4 Kuressaares asuva hooneosale, mille hageja lisab täpsustusele ( lisa 1 ). Vastavalt AS Saare Kommunaal põhikirja p.-i 1.3 järgi on aktsiaseltsi eesmärgiks seltsi rahaliste ja mitterahaliste vahendite efektiivse ja majanduslikult otstarbeka kasutamise kaudu tulu saamine. Kogu kinnisvara äramüümisega saab ettevõte üksnes kinnisvara hinna , mitte aga ei teeni selle pealt tulu. Seega on selline kogu vara äramüümine kahjumlik ning majanduslikult ebaotstarbekas. Käesoleval ajal on endisest AS Saare Kommunaal kinnisvarast osa pikaajaliselt välja üüritud ning sellelt laekub igakuiselt 1544,66 eurot tulu ( lisa 2). Vastavalt J V poolt 6.juunil 2011.a. sõlmitud kinnistute müügilepingu p.-le 3.4 on nende üürilepingute tasu õigustatud saama hageja, hiljemalt kuni 20.detsembrini 2013.a., mil kinnistute ostja- OÜ Aavik & Ko on kohustatud tasuma ostu- müügihinna ning Müüja vara valduse üle andma, siis üüritulu enam AS-le Saare Kommunaal ei laeku. Kui oletatavalt võtta minimaalse keskmiselt amortiseerunud ehitiste eaks ca 10. aastat (on selge, et normaalse hoolduse puhul nimetatud hooned kestaksid veel vähemasti 30. aastat), siis jääb AS-l Saare Kommunaal saamata reaalselt eksisteerivatelt üürilepingutelt tulu vähemasti 7.aasta ja 6 kuu eest- seega 7x 12 + 6 = 90 kuu eest. Kahju suurus oleks 90 x 1544,66 = 139 019,40 eurot. Kinnisvara mahamüümisega võttis kostja ära AS-lt Saare Kommunaal võimaluse oma vabade ruumide väljaüürimise, mis AS Pindi Kinnisvara hinnangul, arvestades üürihindade turusituatsiooni, võrreldavate pindade üüri taset, objekti asukohta, suurust, seisukorda ning keskmise vakantsuse taset 20 % - 3150 eurot kuus. Kuna sellest käesoleval ajal on 1544,66 euro suuruses väljaüüritud, siis võtab hageja potentsiaalselt väljarenditavast tegelikult väljaüüritud summa maha 3150 -1544,66 =1605,34 eurot kuus. OÜ Audiitorbüroo KMRA andis hagejale arvamuse, et tulenevalt kinnisvarabüroo poolt antud hinnangust on saamata jäänud üüritulu perioodil 01.06.2011- 20.12.2013- 68 910 eurot. Kuna tegelikult väljarenditud üür tuleb maha arvata, siis kahju suurus oleks 1605,34 x 30 kuud = = 48 160,20 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et ei ole kahju tekitanud.

lk 7 nõustu hageja seisukohaga, et pikaajalise laenu intress 2,5 % aastas on „ülimadal". Enne OÜ-le Luha Invest laenu andmist küsis kostja SEB Pangalt pakkumist 100 000 euro hoiustamiseks tähtajalise hoiusena. 19. aprillil 2011. a tegi pank AS-le Saare Kommunaal pakkumise võtta nimetatud summa tähtajalisele hoiusele intressimääraga 2,3 % aastas. Selle tõendamiseks esitab kostja SEB Panga e-kirja 19.04.2011. Eeltoodust nähtub, et kostja laenas hageja juhatuse esimehena 100 000 eurot OÜ-le Luha Invest suurema intressimääraga, kui oleks olnud võimalik saada raha paigutamisel panka tähtajalisele hoiusele.

lk 8 üürileandmise alusel üüritulu, üldjuhul põhjendamatu. Kuid käesoleval juhul on OÜ Aavik & KO teatanud hageja nõukogu esimehele, et kui hagejal on isikuid, kes soovivad üürida kinnistutel ruume, siis on ta valmis sõlmima uusi üürilepinguid ning rakendama neile müügilepingu p-s 3.4 sätestatut, so režiimi, mille kohaselt kuni ostuhinna täieliku tasumiseni saab üüri endale müüja, so hageja. Vaatamata korduvatele ettepanekutele ei ole hageja esindajad seni teatanud ühestki üürilesoovijast. Kolmandaks märgib kostja, et hageja eeldus, et üürile saaks anda 80 % ruumidest, on ebareaalne, sest hageja vajab osasid ruume oma seadmete ja sõidukite hoidmiseks ning ilmselgelt puudub sellises ulatuses nõudlus hageja ruumide üürile võtmiseks. Hagiavalduse p-s 3.2.3 märgib hageja, et kostja on tekitanud talle kahju ka seoses kinnistute müügilepingute sõlmimise kuludega. Selles osas märgib kostja järgmist.

lk 9 tegevust aktsiaseltsi juhtimise ülevõtmiseks. Saavutades mingil viisil nõukogu liikme V. Tiidu toetuse, kutsusid nad 2011. aasta kevadel üheskoos tagasi nõukogu esimehe M. V ning valisid nõukogu esimeheks R. S. Edasistel nõukogu koosolekutel ründas R. S J. Vd korduvalt ja alusetult, alandades seejuures isegi viimase inimväärikust. 7. juuniks 2011 kokkukutsutud aktsiaseltsi nõukogu koosoleku päevakorras oli kostja tagasikutsumine aktsiaseltsi juhatuse liikme ja esimehe ametist. Nimetatud koosolekul otsustatigi kostja ja teine juhatuse liige M A tagasi kutsuda. Samal koosolekul valiti uueks juhatuse liikmeks ja esimeheks R. S sõber M M. J. V vaidlustas nimetatud nõukogu otsused kohtus ning Pärnu Maakohtu 29. novembri 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-27756 tuvastati nimetatud otsuste tühisus, otsus on jõustunud. Kostja kutsuti kehtivalt aktsiaseltsi juhatuse liikmest tagasi nõukogu 13. detsembri 2011. a otsusega ning juhatuse liikmeks ja esimeheks valiti M. M. Nõukogu nimetatud otsused olid vastuolus aktsionäride U K, M. V ja J. V seisukohtadega, kellele kokku kuulub 59,68 % aktsiakapitalist. Äriseadustiku § 319 lg 4 kohaselt on aga nõukogu liikme ennetähtaegseks tagasikutsumiseks vajalik 2/3 koosolekul esindatud aktsionäride häältest. See asjaolu, et eelnimetatud aktsionärid ei kiitnud nõukogu tegevusliini heaks, avaldus muuhulgas ka aktsionäride 29. augusti 2011. a erakorralisel koosolekul, kus arutati aktsionär R S poolt ettevalmistatud selle otsuse eelnõu, mis on käeoleva hagi esitamise aluseks. Kuna J. V hääleõigus oli nimetatud küsimuses ÄS § 303 lg 1 alusel piiratud, võeti otsus vastu 800 häälega kohalolnud aktsionäride 1976 häälest. Otsuse vastu hääletas aktsionär U K.

lk 10 haginõude vähendamise avalduseks, on hageja vähendanud oma nõuet siinkohal käsitletavatel alustel 20 749.80 euro võrra (68 910 - 48 160.20). Kuna hageja ei ole muutnud 20. aprillil 2011 OÜ-le Luha Invest laenu väljastamisega väidetavalt tekitatud kahju suurust 52 500 eurot (vt hagiavalduse p 3.1) ning kostja poolt väidetavalt tekitatud otsese varalise kahju suurust 1689.88 eurot (vt hagiavalduse p 3.2.3) tuleb hageja kõigi nõuete summaarseks suuruseks lugeda 241 369.48 eurot (52 500+139 019.40+48 160.20+1689.88). Kostja vaidleb hagile vastu, sest on seisukohal, et ta ei ole hagejale, so aktsiaseltsile Saare Kommunaal kahju tekitanud. Kostja esitab oma seisukohad kõigepealt hageja poolt väidetavate saamata jäävate üüritulude kohta, seejärel hageja poolt väidetava saamata jääva intressitulu kohta ning lõpuks väidetavate otseste varaliste kahjude kohta. Hageja väidab, et kostja on tekitanud talle kahju sellega, et müüs 6. juunil 2011 hagejale kuulunud kolm kinnisasja osaühingule Aavik & Ko. Need kinnisasjad olid hoonestatud kinnistud Kuressaare linnas asukohtadega Pikk tn 1b ja Kaare tn 4 ning laoplatsina kasutatav Tootmisbaasi kinnistu Kaarma valla Sikassaare külas. Müügilepingu kohaselt müüdi Pikk tn 1b asuv kinnistu hinnaga 134 200 eurot, Kaare tn 4 asuv kinnistu hinnaga 89 500 eurot ning Kaarma vallas asuv kinnistu hinnaga 60 000 eurot, kokku 283 700 eurot. Hageja ei väida, et nimetatud kinnistud oleks müüdud liiga madala hinnaga – vt hagiavalduse p 3.2.2 viimane lause. Kuid hageja leiab, et kinnistute müümise tõttu jääb tal saamata tulu „reaalselt eksisteerivatelt rendilepingutelt“ summas 139 019.40 eurot – vt hagiavalduse p 3.2.1 ja 1. novembri 2012 avalduse p 1. Hageja leiab, et kui OÜ Aavik & Ko tasub kinnistute müügihinna, lepingu kohaselt peab ta seda tegema hiljemalt

lk 11 so üüri või renti, sest nimetatud tasude saamise õigus läheb üle ostjale. Kui ostja on asja omandanud, siis on tal muuhulgas õigus saada endale ka tulu asja kasutusse andmisest, va juhul, kui on lepitud kokku teisiti. See asjaolu, et käesoleval juhul on müüja AS Saare Kommunaal ja ostja OÜ Aavik & Ko leppinud kokku selliselt, et kuni kinnistute ostuhinna tasumiseni laekub kasutustasu AS-le Saare Kommunaal, ei tähenda seda, et tasu, mida ruumide kasutajad tasuvad pärast kinnistute müügihinna tasumist ostjale, oleks hageja saamata jäänud tulu, oleks tema kahju. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse p-s 3.2.1 ja 1. novembri 2012 menetlusdokumendi p-s 1 esitatud asjaoludel ei ole hagejal tekkinud kahju võlaõigusseaduse § 128 lg 4 mõttes, so saamata jäänud tulu. Samuti ei ole hagejal nimetatud asjaoludel tekkinud otsest varalist kahju, kuigi hagiavalduse p 3.2.1 pealkirjas on märgitud niimoodi. Hagiavalduse p-s 3.2.2 ja 1. novembri 2012 menetlusdokumendi p-s 2 on hageja märkinud, et kinnistute müügiga võttis kostja talt ära võimaluse neil asuvate vabade ruumide väljaüürimiseks ning nõuab sellel alusel kostjalt kahju 48 160.20 eurot väljamõistmist ajavahemiku 1. juuni 2011 kuni 20. detsember 2013 eest. Hagiavalduse p 3.2.2 pealkirja kohaselt käsitleb hageja nimetatud summat saamata jäänud tuluna, mis jääb tal saamata selle tõttu, et pärast müügilepingute sõlmimist puudub tal võimalus vabu ruume välja üürida.

lk 12 Kuna ostja on kinnistu omandanud, on tal õigus seda ise kasutada. Käesoleval juhul soovib ostja hakata kinnistul paiknevat angaari kasutama pärast ostuhinna tasumist 20. detsembril 2013. Veelkord: kuna asja müüja ei saa üldjuhul üheaegselt tulu nii asja müügist kui selle kasutusse andmisest, puudub alus käsitleda hagejal pärast 20. detsembril 2013 nimetatud angaari kasutamise eest mittesaadavat üüri saamata jäänud tuluna, so kahjuna. Teisiti öeldes: see, et hageja käesoleval juhul saab kuni ostuhinna tasumiseni ostja poolt endale ruumide kasutamise eest makstava üüri, on tema boonus, st eelis tavapärase tsiviilkäibega võrreldes ning seepärast ei ole sellest edaspidine ilmajäämine käsitletav tema kahjuna. Kokkuvõttes leiab kostja, et ta ei ole hagejale ka hagiavalduse p-s 3.2.2 ja hageja 1. novembri 2012 avalduse p-s 2 esitatud asjaoludel kahju tekitanud. Kostja ei nõustu hagejaga ka selles, et sõlmides 6. juunil 2011 kinnistute võõrandamise lepingud läks ta vastuollu hageja aktsionäride 21. aprilli 2011. a üldkoosoleku otsusega nr

ja

hääletamise

Eeltoodust nähtub, et ettepaneku piirata juhatusel kinnisasjade võõrandamise õigust tegi kostja ise ning see otsustati tema, U K ja M. V häältega. Kostja seletab, et soovis nimetatud otsusega takistada aktsiaseltsi uuel juhatusel võõrandada aktsiaseltsi kinnisasju R. S poolt soovitaval viisil. Kuid 2011. aasta maikuus sai ta teada, et vastuvõetud otsus ei ole notarile nähtav ega takista seetõttu uuel juhatusel aktsiaseltsi kinnisasju oma äranägemise kohaselt võõrandamast. Nagu juba märkisime, oli 6. juuniks 2011 kutsutud kokku aktsiaseltsi nõukogu koosolek, mille päevakorras oli J. V ja M Au juhatuse liikmest tagasikutsumine ning nende asendamine M. Mu ja M Pega. J. V seletab, et 2011. aasta maikuu lõpus sai ta usaldusväärsest allikast teada, et R. S ja M. M kavatsevad Pikk tn 1b kinnistu, aga arvatavasti ka ülejäänud kahe kinnistu R. Sga seotud äriühingule võõrandamise lepingu

lk 13 sõlmida koheselt pärast viimase juhatuse liikmena äriregistrisse kandmist, et tehingu sõlmimine on juba ette valmistatud. Kuna tal puudus alus arvata, et kavatsetava tehinguga võõrandatakse kinnistud nende väärtusele vastava hinna eest, otsustas ta võõrandada need õige hinnaga OÜ-le Aavik & Ko. Kostja J. V leiab, et kuna eeltoodud asjaolude tõttu oleks kinnistute võõrandamisega viivitamine võinud tuua kaasa majanduslikku kahju aktsiaseltsile, oli ta käsitletava üldkoosoleku otsuse teise lause kohaselt õigustatud võõrandama kinnistud ilma eelneva üldkoosoleku otsuseta. Märgime, et arvestades ülalmärgitud aktsiate ja häälte jagunemist ei oleks kostjal olnud probleem saavutada lihthäälteenamusega vastuvõetava otsuse vastuvõtmine üldkoosolekul. Hagiavalduse p-s 3.1 leiab hageja, et kostja on tekitanud talle kahju sellega, et andis 20. aprillil 2011 hageja poolt OÜ-le Luha Invest laenu 100 000 eurot. Hageja märgib, et laenuintress, mis lepingu kohaselt oli 2,5 % aastas, oli liiga madal, intress pidanuks olema vähemalt 25 % aastas, nagu on laenukontorites väikelaenu keskmine intress. Hageja märgib, et eelmärgitud intressist lähtudes saab ta laenuperioodil, mille pikkus on 2 aastat ja 4 kuud (laenu tagastamise tähtaeg on lepingu kohaselt 20. august 2013), varalist kahju 52 500 eurot ning palub selle kostjalt välja mõista. Kostja kordab juba varem menetluses väljendatud seisukohta, et 100 000 euro äriühingule laenuks andmine ei ole käsitletav väikelaenuna, mida laenukontoritena tegutsevad äriühingud annavad füüsilistele isikutele. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud mingeid eeldusi asumaks tegelema väikelaenude väljaandjana. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oli teinud selleks ettevalmistusi. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks pärast nimetatud laenu välja andmist aktsiaseltsile Saare Kommunaal allesjäänud raha andnud välja väikelaenudena. Seega ei ole hageja tõendanud VÕS § 128 lg 4 ettenähtud asjaolusid, mis näitaksid, et hageja oleks olnud eeldusi kostja poolt 20. aprillil 2011 OÜ-le Luha Invest laenuks antud raha teistmoodi kasutades teenida sellelt suuremat tulu. Kostja on esitanud kohtule SEB Panga e-kirja ja AS Swedbank teatise, millistest nähtub, et pannes kõnealuse raha panga tähtajalisele hoiusele, oleks hageja saanud madalamat intressi, kui näeb ette OÜ-ga Luha Invest sõlmitud laenuleping. Kõigest eeltoodust nähtub, et kostja ei ole käsitletava laenu andmisega hagejale kahju tekitanud. Vastupidiselt hagiavalduses märgitule ei saa nimetatud laenuleping olla vastuolus hageja aktsionäride 21. aprilli 2011 üldkoosoleku otsusega, sest on sõlmitud enne nimetatud koosoleku toimumist. Kostja ei pea põhjendatuteks ka hageja väiteid otsese varalise kahju tekitamise kohta hagiavalduse p-s 3.2.3. Kostja vastas nimetatud väidetele hagivastuse p-s 4. Täiendusena seal esitatule märgib kostja, et ta ei ole tellinud AS-lt Pindi Kinnisvara müüdavate kinnistute hindamist, nagu väidab hageja, vaid võttis nimetatud kinnisvarabüroolt konsultatsioonid kinnistute soovitusliku müügihinna kohta, mis on oluliselt odavam teenus kui kinnistute turuväärtuse hindamine. See nähtub nii kohtule esitatud AS Pindi Kinnisvara 6. juuni 2011 arvest hagejale kui ka kirjalike konsultatsioonidena vormistatud dokumentidest endist. Üldiselt teadaolevana ei vasta nimetatud dokumendid kinnisvara hindamise korral koostatavate arvamuste tunnustele. Kostja märgib, et 21. aprillil 2011 aktsionäride üldkoosoleku otsus keelas juhatusel ilma üldkoosoleku otsuseta tellida kinnisasjade hindamist, mis on, nagu juba märgitud, oluliselt kallim teenus.

lk 14 Puutuvalt kinnistute ühishüpoteegiga koormamise eest makstud riigilõivusse märgib kostja, et hageja on lepingute tagamise küsimuses ebajärjekindel. Laenulepingu puhul heidab ta kostjale ette selle tagamata jätmist, aga samas heidab kostjale ette kinnistute müügihinna laekumise tagamiseks ostjale üleantud kinnistutele ühishüpoteegi seadmist hageja kasuks, kui ostuhinna laekumise tagamise abinõu kohaldamist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd kinnistute omandiõigus anti ostjale üle, aga nende müügihind oli tasumata, oli vajalik kinnistutele ühishüpoteegi seadmine ning selle kinnistamiseks riigilõivu tasumine oli põhjendatud. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, tegemist ei olnud enam hagejale kuuluvate kinnistutega, milliste koormamise kolmandate isikute kasuks oli aktsionäride üldkoosolek

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks. Hageja tugineb oma nõudes järgmistele õigusaktidele: VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg. 3 , mille kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 127 lg. 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 2, mille järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg. 3, mille järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg. 4 , mille kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 136, mis reguleerib kahju hüvitamise viisi ja mille kohaselt :Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena ( lg. 1). Kui kohus on kohustanud

lk 15 võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel. Kohus võib juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik (lg. 4). Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega (lg. 5). Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg. 1, mille kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg. 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Kostja on AS Saare Kommunaal asutaja ja suurim aktsionär (44,71 % osalusega). Kostja on olnud AS Saare Kommunaal juhatuse esimees alates 1994. aastast. Viimati valiti kostja hageja juhatuse liikmeks 25. augusti 2009.a. otsusega.

lk 16

lk 17 ÄS § 317 lg. 1 järgi nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või või 7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Kuna laenu andmine ei ole hageja põhikirjaline tegevus , pidi kostja juhatuse liikmena laenu andmiseks saama nõukogult nõusoleku laenu andmiseks. Seega on kostja oma kohustust rikkunud. Küsimus on, kas kostja selline käitumine põhjustas hagejale kahju tekkimise. Hageja on oma nõuet põhjendanud sellega, et sisuliselt oli tegu väikelaenuga, mis anti pikaajalise tagasimakse kohustusega. Seetõttu oleks laenuintress saanud olla mitte alla 25 % aastas. Hageja toob välja rea laenudega tegelevaid ettevõtteid/t.l. 153 ja 154/, kes annavad laenu intressiga 48-28 % aastas ja leiab sellest tulenevalt, et intress oleks pidanud olema mitte alla 25 % aastas. AS Saare Kalur põhikirja kohaselt /t.l. 20/ on tema tegevusalaks laenude andmine omavahendite arvel. Laenude andmisega tegeleb ka Holostovi Kinnisvarahalduse AS /t.l. 22/. Kostja on toonud välja tähtajalise hoiuse intressi, mis vastavalt SEB Pank pakkumisele on 2,3 % aastas. Kuna hageja ei ole laenuandmisega tegelev ettevõte, ka ei ole tõendamist leidnud, et ta oleks teinud ettevalmistusi laenutegevusega alustamiseks, siis on hageja väited võimaliku suurema laenuintressi kohta jäänud paljasõnaliseks. Tõendatud ei ole asjaolu, et hageja juhtorganite poolt oleks määratletud laenu andmise tingimusi või intressi suurust laenu andmisel. Asjaolu, et põhitegevusena laenudega tegelevad äriettevõtted on oma laenuintressi määranud kõrgema, ei tõenda, et hagejal oleks olnud võimalik sõlmida lepinguid samasuguse intressiga. Intress määratakse kokkuleppel laenulepingu poolte vahel ja hageja ei ole tõendanud isikute olemasolu, kes oleks olnud nõus võtma hagejalt laenu samadel tingimustel nagu seda teevad laenufirmad. Samas, kui laenuks antud summa oleks tulu saamise eesmärgil paigutatud tähtajalisele hoiusele, ei oleks tulu olnud suurem. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et hageja juhtorganite poolt oleks vastu võetud mingeidki otsuseid majandustegevusest saadu investeerimiseks ja seetõttu ei olnud ka kostjale otseselt pandud sellist kohustust.

lk 18 suurendanud 139 019,40 euroni. Sisuliselt suurendas hageja oma nõuet (kokku nõue 241 369,48 €), jäädes samas hagi esitatud nõude juurde (199869,88 €) mistõttu leiab kohus, et esitatud nõue on ebaselge. Siinkohal puudub vaidlus selle üle, et kostja oli 06. 06. 2011 tehingu tegemise ajal õigustatud hagejat esindama tehingute tegemisel. Samas , nagu juba märgitud, vajas ta kinnisvara võõrandamiseks nõukogu nõusolekut, mida antud juhul ei ole.

lk 19 oktoober 2012, seega pärast kinnistute müümist 6. juunil 2011. Hageja väide, et tegelikult on olnud veel soovijaid, kellega ei olnud võimalik sõlmida lepinguid põhjuselt, et kinnisasjad olid müüdud, on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Isegi kui lugeda põhjendatuks, et reaalselt eksisteerivatelt rendilepingutelt jääb hagejal ostuhinna tasumise järel saamata 76 770 eurot (või 139 019,40?) ja kuni ostuhinna tasumiseni saama tulu 48 160,20 €, siis tuleb arvesse võtta, et juhul kui ruumid oleksid jäänud müümata, jääks hagejal saamata müügitulu summas 283 700 eurot. On selge, et omanikul ei saa olla õigustatud ootust saada samal ajal müügi- ja renditulu. Samas on hageja peale kinnistute müüki saanud, tänud kostja tegevusele, üüritulu nii varem sõlmitud lepingutelt kui peale müüki sõlmitud lepingutelt. Ka tuleb arvestuslikust loodetavast kasust maha arvata kulutused, mida hageja kasu saamiseks peaks tegema. Kulutusi iseloomustab kasvõi asjaolu, et 2011 aasta põhiinvesteeringute summa hageja aktsionäride koosoleku otsuse kohaselt oli 3000 eurot , arvesse tuleks aga võtta hageja poolt välja toodud perioodi 7 aastat 6 kuud, siis arvestuslik kulu võiks olla mitte vähem kui 22 500 eurot. Kuna müüdud kinnisasjad olid põhiliselt rendiobjektiks ja nende korrashoid nõudnuks hagejalt kulutuste tegemist, ei saa hüpoteetilist üürikulu arvestada saamata jäänud tuluna Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue saamata jäänud tulu nõudes on tõendamata ja põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus oma otsuses nr. 3-255-11 on asunud seisukohale, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Antud juhul hageja oma nõuete osas seda teinud ei ole. Ka ei ole hageja tõendanud, et kostja ei tegutsenud majanduslikult otstarbekalt , kasutas hageja vara oma huvides ja tema süüline tegevus põhjustas hagejale suure kahju (RK 3-2-1-41-03), ehk siis põhjustas hagejal raske majandusliku olukorra. Juhatuse liige kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul

(RK 3-2-1-75-02)

Hageja on esitanud kohtule tõenditena kostja kirjavahetuse /t.l. 155 / ja kostja ja tema abikaasa vahel sõlmitud abieluvara lepingu /157/, mis väidetavalt tõendab, et kostja tunnistas kahju tekitamist hagejale e., et on väga valesti toiminud. Kohus ei pea hageja sellekohast väidet asjakohaseks. Hageja kolmas nõue on laenu ja kinnisvara müümisega tekitatud otsese kahju nõue 1689,88 eurot Muu hulgas sisaldab see:

lk 20

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus tuvastas kostja tegevuses vastuolu seaduse ja hageja üldkoosoleku otsusega 21. aprillist 2011, ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu. Kostja, lähtudes oma pikaajalisest kogemusest on tehinguid tehes toiminud parimal võimalikul moel ja ei ole tõendatud, et tehingutega kahjustati hageja huve, kostja kasutas hageja vara oma huvides ja tema süüline tegevus põhjustas hagejale suure kahju.

Menetluskulu TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg. 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg. 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.