2-12-53597
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. märts 2013.a., Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-53597 Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi J S saamiseks
Tsiviilasja hind
10 533,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), Hageja esindaja: Külliki Tammik, OÜ Julianuse Õigusbüroo, reg. kood 11930038, asuk. A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] (volitusd tl.2829)
vastu võla
Kostja: J S, Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada Välja mõista kostjalt J S hageja Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks kokku põhivõlg 9289,53 eurot ja intressi 509,96 eurot. Välja mõista kostjalt J S hageja Danske Bank AS Eesti Filiaali kasuks viivis alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivise määraga kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlaks tegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
2-12-53597 avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud Hageja nõue tuleneb kahest lepingust : 1) 14.09.2007.a. poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr EEL-140907JS (tl.7-12). Lepingu kohaselt laenas hageja kostja J Sile raha summas 39625,22 eurot. Laenu kasutamise eesmärk kinnistul R, S küla, L vald elamu renoveerimine. Laenu tagasimakseid tuli teha vastavalt lepingu lisaks olevale graafikul. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli lepingu järgi 15.09.2012.a. Juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult Lepingust tulenevad maksed, kohustub ta pangale tasuma viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud määras. Lepingu tagatiseks seati panga kasuks vabale järjekohale seatav hüpoteek kinnistule nimetusega R (reg.osa nr 1457834). Kinnistu R omanikuks oli M S (tl.12-114). Hüpoteegilepingu kohaselt tagati kõik nõuded M S ja/või J S vahel 14.09.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr EE-140907JS ja selle olemasolevatest lisadest või tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. Kostja sai laenu enda käsutusse. 27.10.2009.a. ütles hageja J Sile laenulepingu nr EEL-140907 lepingu mittekohase täitmise tõttu üles alates 16.11.2009.a. (15). Laenulepingu ülesütlemisest teatati ka kinnistu R omanikule M Sile. 2) Hageja ja kostja vahel 30.03.2007.a. sõlmitud Limiidilepingust nr 469JM20704098 ( tl. 24 pöördel -26). Ka selle lepingu järgi on kostjal hagejale tagastamata limiidisumma 958,67 eurot ning intress 53,38 eurot. Kuna kostja kasutatud krediidisummat kuumaksetena ei tagastanud siis hageja esitas 27.10.2009.a. Kostjale teatise Limiidilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta. Teatisel hageja märkis, et loeb limiidilepingu ülesöelduks alates 16.11.2009.a. (tl.26-27pöördel). M S oli omakorda sõlminud 24.04.2007.a. hagejaga laenulepingu nr 240407MS summale 63911,65 eurot. Ka nimetatud leping oli laenuandja poolt M Sile mittenõuete kohase täitmise tõttu üles öeldud 01.10.2009.a. laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtpäevaga 21.10.2009.a. 08.08.2011.a. esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks M Si suhtes nõuete täitmiseks mis tulenesid M Si ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust (tl.17-18). Läbiviidud täitemenetluse käigus said rahuldatud osaliselt hageja nõuded M Si vastu (tl.19-22). Kostja J. S vastuväited tuginevad nimetatud täitemenetluse läbiviimisele. Hageja nõue ja põhjendused ja esitatud tõendid (tl.2-30) Hagiavalduse kohaselt on hageja Danske Bank A/S Eesti Filiaalil J S vastu põhisumma nõue 9 289,53 EUR, intressi nõue 509,96 EUR, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingutest ja seda järgnevalt:
2-12-53597 Laenulepingu põhitingimuste kohaselt Hageja andis Kostjale laenu summas 39 625,22 EUR. Laenu kasutamise eesmärk oli elamu kinnistul, asukohaga R, S küla, L vald, Saaremaa, renoveerimine. Laenulepingu allkirjastamisel Kostja kinnitas, et Leping, mille lahutamatuteks osadeks on Lepingu põhitingimused ja lisatud üldtingimused ning laenu tagastamise graafik, mis kehtivad niivõrd, kui nad ei ole vastuolus Lepingu tingimustega, on koostatud eesti keeles kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, üks igale Lepingu poolele. Lepingu kohaselt Laenu tagastamise lõpptähtpäev on 15.09.2032a. Lepingu põhitingimuste kohaselt laen antakse panga poolt laenusaaja kasutusse ja käsutusse pärast lepingu põhitingimuste alajaotuse "Tagatis" nimetatud lepingute sõlmimist. Laenulepingu tagatiseks seati 14.09.2007a. notariaalse lepingu „Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ alusel punkti 2.1 kohaselt omanikule M S kuuluvale kinnistule R, S, L vald, Saare maakond hüpoteek summas 806 000 EEK. Punkti 2.2. kohaselt hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded Kostja vastu, mis tulenevad Hageja ja Kostja vahel 14.09.2007a. sõlmitud laenulepingust nr EEL-140907JS ning nõuded, mis tulenevad Hageja ja Kostja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kostja sai laenu enda käsutusse, kasutas laenu sihtotstarbeliselt (laenulepingu üldtingimuste punkt 2.1.1) vastavalt laenulepingu põhitingimustele ning kohustus tagastama laenu alates 15.10.2007a. vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule. (vt laenulepingu lisa - laenu tagastamise ja intresside maksmise graafik) 1.2 Laenulepingu ülesütlemine Kostja laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ning Hageja esitas 27.10.2009a. Kostjale Lepingu ülesütlemise avalduse4 ja teavitas sellest ka hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikku M S. Lepingu ülesütlemise avalduses Hageja hoiatas, et juhul, kui Kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 15.11.2009a., siis ütleb Hageja Lepingu erakorraliselt üles alates 16.11.2009a. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise seisuga oli Kostjal tasumata laenu sissenõudmise kulu 2 052,80 EEK, tähtajaks tagasumata laenusumma (põhiosa kuumaksed) 6 521,83 EEK, intressid 7 118,18 EEK ja laenusumma, mille tagastamise tähtaeg ei olnud teate vormistamise hetkel saabunud 589 599,72 EEK. Kostja võlgnevust ei tasunud ja Hageja ütles Lepingu üles alates 16.11.2009a. Lepingu ülesütlemise seisuga 16.11.2009a. on Kostjal tasumata laenu sissenõudmise kulu 2 052,80 EEK, tagastamata laenusumma 596 121,55 EEK (589 599,72 EEK+6 521,83 EEK), intressid 7 148,34 EEK, trahv Lepingu punkti 11.3 alusel 11 791,99 EEK. Lepingu põhitingimuste peatüki Viivis kohaselt juhul, kui Laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult Lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma Pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras, s.o. seadusjärgses viivise määras 0,022% päevas.
tagastamata laenusumma
intress
trahvi lepingu punkt 11.3 alusel
Märkus: Lepingu ülesütlemise avalduses ja täitemenetluse avalduses toodud summade erinevus tuleneb sellest, et enne rahaühiku euro kasutuselevõttu arvestati Lepingu ülesütlemise avalduses toodud summad Eesti kroonidesse kursiga 1 EUR = 15,6564 EEK.
2-12-53597 Alates 01.01.2011a. on euro vahetuskurss Eesti krooni suhtes 15,6466. Lisaks teatas Hageja täitemenetluse algatamise avalduse punktis 7, et Vastavalt 14.09.2007a. sõlmitud hüpoteegiga koormamise lepingu punktile 2.2 on tagatud kõik Hageja nõuded Kostja vastu. Sellest tulenevalt lisandub antud nõudele J S limiidilepingust nr 469JM20704102 tulenev võlgnevus summas 1 102,03 EUR. Kohtutäitur realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu R, S, L vald, Saare maakond hinnaga 35 000 EUR, millest peale kohtutäituri tasu 4 243,95 EUR mahaarvamist maksis kohtutäitur kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest Hagejale 29 895,08 EUR. Kokku sai Hageja vara müügist 29 895,08 EUR. Laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutas Hageja vastavalt laenulepingu punktis 6.7 kokkulepitud laenulepingute alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekorrale esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulud 127,09 EUR vastavalt Panga hinnakirjale ja seejärel tagastamata laenu võlgnevust 29 767,99 EUR. Peale kinnistu realiseerimist on Kostjal tasumata alljärgnevad kohustused, mille kohta Hageja esitas Kostjale 02.04.2012a. Nõude laenulepingu täitmiseks: tähtajaks tagastamata laen summas 8 330,86 EUR intress
2-12-53597 Kokku on Kostjal tasumata Limiidilepingu alusel põhiosa 958,67 EUR ja intress 53,38 EUR. Oma nõuetes tugineb hageja VÕS §-dele 396 lg 1; 76 lg 1 ja 82 lg 1; 100 , 101 lg1 ja 6 Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse §§-st 3 p 1; 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1, 396 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 146; 367 Palub hageja kohust:
2-12-53597 palub Kostja jätta rahuldamata Hageja nõudmised Kostja vastu. Hageja seisukoht seoses kostja vastuväidetega (tl.47-50) Hageja vaidlustamata kostja vastuväiteid täitemenetluse läbiviimise kohta, leiab, et kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale on sissenõudjal (hagejal) ja võlgnikul (kostjal) õigus esitada kaebuseid vastavalt Täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ja tähtaegadel. Kostja vastuväited käesolevas hagiasjas ei ole hageja poolt esitatud tsiviilasja vaidluse esemeks. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuivõrd kostja vastuväited ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks ning hageja jääb hagiavalduse juurde ja palub hagiavalduse rahuldada täies ulatuses. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § -de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja on jätnud täitmata hagejaga sõlmitud laenulepingust ja limiidilepingust tulenevad kohustused tagastada hagiavalduses nimetatud laenusummad kokkulepitud tähtajaks ning kostja on VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja oma kirjalikes seisukohtades hagile ei ole vaidlustanud hagi aluseks olevaid laenulepinguid, hagiavalduses nõutud laenulepingutest tulenevat põhinõuete suurust ega ka viiviste suurust ega arvestust. Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile märkinud järgmist: „Kostjal tekkisid probleemid Hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevate tähtajaliste kohustuste täitmisega ning Hagejal oli õigus laenuleping üles öelda, mida Hageja ka tegi“. Kuna kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt hagiavalduses esitatud põhivõla ja viivise nõudele, asub kohus seisukohale, et kostja poolt on hagiavalduses esitatud väited ja rahalised nõuded omaksvõetud. Kohus hinnates esitatud tõendeid kogumis ja tuginedes ülalnimetatud VÕS-i sätetele peab hagi põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks hagis toodud arvestuste alusel ja taotletud summades. Kostja vastuväited hagile ja taotlus jätta hagi rahuldamata on seotud vastuväidetega laenu tagatiseks olnud kinnisvara realiseerimisele täitemenetluse raames. Hagi materjalidest nähtub, et täitemenetlus, millele kostja viitab oli algatatud hageja avalduse alusel R kinnistu omaniku M Si suhtes, so. sundtäitmine viidi läbi M Si enda laenukohustuste täitmiseks. TsMS § 439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta mida ei ole esitatud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle
2-12-53597 tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuna kohtule on hageja poolt esitatud võlaõigusliku nõudega hagi, siis ei saa kohus käesoleva hagi lahendamise raames eelnevalt märgitud põhjustel anda õiguslikku hinnangut kostja vastuväidetes nimetatud täitemenetluse läbiviimisele ega arvestada kostja vastuväiteid selles osas hagi rahuldamata jätmise alusena. Viivis VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on palunud laenulepingu puhul kostjalt välja mõista viivised TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest seadusjärgse viivise määraga 0,022% päevas: põhisumma 8330,68x0,022%=1,83 EUR päevas ning limiidilepingu puhul välja mõista viivised alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest seadusjärgse viivise määraga 0,022% päevas: põhisumma 958,67EURx0,022%=0,21 EUR-i päevas. Kohus peab hageja viivise nõude põhjendatuks ja arvestust seadusega kooskõlas olevaks.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hagiavalduses on hageja märkinud menetluskulude suuruseks riigilõivu 500 EUR-i ja õigusabikulud 230,08 EUR-i. Tulenevalt TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.