Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-40802 Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Olari Mandre vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 18 578,04 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Olari Mandre ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxx-xxx xx-xx) Kohtuistungi toimumise aeg 25.01.2013 Resolutsioon Välja mõista Olari Mandrelt 17 175,83 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 16 263,31 eurot, alates 10.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Jätta ASi Swedbank menetluskuludest 99% Olari Mandre kanda. Välja mõista Olari Mandrelt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 23.03.2012 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 10 300.- eurot, mille sihtotstarve oli laenusaaja ja panga vahel sõlmitud laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx lõpetamine. Lepingu p 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi makse tähtpäevaks 15.kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 4.250% aastas tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2017. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st 7.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 18.07.2012. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 03.08.2012 ennetähtaegselt üles. 09.10.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 10 390,32 eurot, millest põhiosa on 10 040,47 eurot, intressid 192.- eurot, viivised 148,25 eurot. 07.02.2012 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 6222,63 eurot intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.01.2017. Laenu sihtotstarve oli lõpetada panga ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr xx-xxxxxx-xx ning xx-xxxxx-xx lepingu sõlmimise tasu. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi makse tähtpäevaks 15.kuupäev. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.04.2012. Alates 15.04.2012 kuni 15.07.2012 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemiseteatise 18.07.2012. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 03.08.2012 ennetähtaegselt üles. 09.10.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6927,31 eurot, millest põhiosa on 6222,63 eurot, intressid 471,16 eurot, viivised 233,52 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja A.Arusalu palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 17 317,63 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 16 263,31 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 650.- eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Kostja vastuväited
Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on nõus põhinõudega 10 040,47 eurot, kuid ei nõustu viivisega summas 148.- eurot. Kostja on nõus viivisega 0,022% päevas. Samuti on kostja nõus põhinõudega 6222,63 eurot. Kostja on nõus viivisega summas 91,72 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma viivist protsendina kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja on nõus tasuma viivist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kostja palub vähendada viiviseid viivisemäärani 7,75% aastas. Hageja nõutud viivised on suured. Kostja majanduslik seisund on halb. Kostjal on alaealine laps. Kostja on töötu alates 28.02.22012. Ta ei ole saanud ega saa töötu toetust ega töötuskindlustushüvitist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 23.03.2012 laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja laenas kostjale 10 300.- eurot. Lepingu p 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. 18.07.2012 hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 03.08.2012 ennetähtaegselt üles (tl 15). Hageja on põhjendatult laenulepingu ühepoolselt 03.08.2012 lõpetanud, järgides VÕS § 416 lg 1 ja 417 lg 1 sätteid. Lepingu p 4.3 järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi Euribor + 4.250 % aastas. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 10 040,47 eurot, intress summas 192.- eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses vaba raha, on pangal õigus alustada viivise arvestamist lepingus kehtestatud määras lepingu p 7.1 alusel. Viivise arvestus: ajaperioodi 16.07.2012 kuni 02.08.2012 eest 0,18 eurot (65,82x0,022%x18) ning ajaperioodi 03.08.2012 kuni 08.10.2012 eest 148,25 eurot ( 10 040,47x0,022%,67). Kokku viivis 148,25 eurot. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude arvestamise õiendiga loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata lepingu järgi 10 390,32 eurot, millest põhiosa on 10 040,47 eurot, intressid 192.- eurot, viivised 148,25 eurot.
07.02.2012 laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja laenas kostjale 6222,63 eurot intressimääraga 20% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 15.01.2017. Lepingu kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. 18.07.2012 hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 03.08.2012 ennetähtaegselt üles (tl 15). Kostja lepingu rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Seega on hageja põhjendatult laenulepingu ühepoolselt 03.08.2012 lõpetanud VÕS § 416 lg 1 ja 417 lg 1 sätteid järgides. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 6222,63 eurot, intress 471,16 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Viivise arvestus: ajaperioodi 16.07.2012 kuni 02.08.2012 eest 0,36 eurot (70,88x0,022%x18) ning ajaperioodi 03.08.2012 kuni 08.10.2012 eest 88,44 eurot ( 6022,63x0,022%x67). Kokku viivis 91,72 eurot. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks kostja toodud suuruseni kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 8 alusel. Kohus leiab, et viivise arvestamine määraga 0,022% päevas põhinõudest on mõistlik ega koorma liialt kostjat. Kohus arvestab viivise vähendamisel kostja toodud põhjuseid, et ta on töötu ning ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, mida kinnitab teatis 07.11.2012. Samuti seda, et tema ülalpidamisel on alaealine laps. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude arvestamise õiendiga loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata lepingu järgi 6785,51 eurot, millest põhiosa on 6222,63 eurot, intressid 471,16 eurot, viivised 91,72 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest on põhjendatud TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et kostja taotlus jätta
sissenõutavaks mitte muutunud viivis üldse välja mõistmata, ei kuulu rahuldamisele. Hageja on palunud viivise alates hagi esitamisest välja mõista seadusjärgses määras, siis ei ole see kostjat ebamõistlikult kahjustav. Ka ei ole viivise summa ebamõistlik, arvestades põhinõude suurust. Kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmisel on arvestatud mõlema poole huvidega, s.o nii kostja majanduslikku olukorda kui ka hageja õigustatud huvi, kuna hageja ei saa kostja võlgnetavat summat kasutada oma majandus- ja kutsetegevuse läbiviimiseks e edasi laenamiseks, et teenida sellelt intressi. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida hageja osa finantskriisi tekkimises. Küll aga on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilise isikule tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskuludest 99% jätta kostja kanda. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud 50% menetluskuludest jätta kostja kanda. Kostja töötas kinnisvara maaklerina ja teenis korralikku töötasu. Kohus leiab, et saadud sissetulekuid oleks tulnud kasutada mõistlikult ning mitte koormata ennast liigsete laenukohustustega. Seetõttu kohus leiab, et kostjalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmine ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik ning TsMS § 162 lg 4 kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kompromissi esitada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kompromissi sõlmimisel oleks kostjal võimalus tasuda vastaspoole menetluskuludest 50%.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.