2-12-31434
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2013.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-31434
Tsiviilasi
OÜ K hagi AM vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
918.08 eurot
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ K (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Andrus Post (elektronpost [email protected]) Kostja AM(isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
2-12-31434 arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-31434, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud OÜ K (hageja) esitas 13.11.2012 Harju Maakohtule hagi AM (kostja) vastu võlgnevuse 662.00 euro, intressi 140.14 euro, viivise 51.94 euro ja menetluskulu 64.00 euro, kokku 918.08 euro nõudes. 11.02.2012 toimunud kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et hageja loobub kostja vastu esitatud hagist ning taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS § 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on 09.08.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072369 riigilõivu 45 eurot ja 13.11.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072136 (maksekorraldus nr 30478) täiendavat riigilõivu 80 eurot. Täiendav riigilõiv on laekunud Harju Maakohtu viitenumbrile 15.11.2012 (töökood 20121115162825). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 62.50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab
2-12-31434 menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning toimiku materjalide põhjal võib oletada, et kostja menetluskulusid kandnud ei ole. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.