Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-12-52832
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi I.T. vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 1165,13 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Krediidikassa registrikood 11344317 asukoht A. Weizenbergi t. 20 Tallinn 10150 volitatud esindaja Silver Eensaar asukoht Julianuse Õigusbüroo A. Weizenbergi t. 20 Tallinn 10150 [email protected] Kostja I.T. isikukood x elukoht x Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes VÕS § 76 lg. 1, § 82 lg. 1, § 94, § 100, § 101 lg. 1 p. 6, § 113 lg. 1, § 396 lg. 1, § 397 lg. 1 ning TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada täielikult AS Krediidikassa hagi I.T. vastu võlgnevuse, intresside ja viiviste nõudes ja välja mõista I.T.ilt AS Krediidikassa kasuks põhivõlgnevus 582,57 € (viissada kaheksakümmend kaks eurot ja 57 senti), sissenõutavaks muutunud viivised 508,49 € (viissada kaheksa eurot ja 49 senti) ning intressid 74,07 € (seitsekümmend neli eurot ja 7 senti) ning välja mõista I.T.ilt hageja menetluskulu 410,91 € (nelisada kümme eurot ja 91 senti) AS Krediidikassa kasuks ja välja mõista I.T.ilt hageja menetluskulu viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni AS Krediidikassa kasuks.
2-12-52832 Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue.
Hageja (laenuandja ) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 21.05.07 laenulepingu mille p.1.1.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 958,67 €, laenu kohustus laenusaaja laenuandjale tagastama koos intressidega lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahve ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Vastavalt laenulepingu p. 4.2 ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Hagi kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 582,57 € ja kostjal on tasumata laenulepingus kokkulepitud intressid summas 74,07 €. Lisaks põhivõla ja intresside nõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise eest viiviseid. Lepingu p. 1.3.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma intressi 3,5% kuus, seega viivise määr on 3,5%, mis moodustab 0,12&% päevas. Hageja arvestab viiviseid kuni hagi esitamiseni järgmiselt:võlg x viivitatud päevade arv x 0,12%, vastavalt sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevale põhisummale. Hageja nõuab kostjalt viiviseid 508,49 €. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale laenulepingu alusel kokku põhivõlana 582,57 €, intressi 74,07 €, viivisena 508,49 €.
VÕS § 396 lg. 1 kohaselt kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või seda asendava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Laenulepingust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustus rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal-laenuandjal õigus VÕS § 101 lg. 1 p. 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldajalaenuandja nõuda võlgnikult-laenusaajalt viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § 94 kehtestatud määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. 2 (4)
2-12-52832
Kostja vastuväited hageja nõudele. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile ei esita. Kostjal pole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja teada puudub alus jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõuet. Kostja on esitanud kohtule kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Kostja soovib esitada vastuhagi. Kostja arvates tuleb jaotada kohtukulud selliselt, et need jäävad kaotaja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja arvates on võimalik lahendada asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel selliselt, et kosta tasub võlgnevust väikeste osamaksetena. Kostja põhjendab antud soovi sellega, et on psüühiliselt haige ja ilma tööta. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus kohaldab asja lahendamisel järgmisi seadusi. Vastavalt VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Tulenevalt VÕS § 396 lg. 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või seda asendava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Vastavalt VÕS § 113 lg.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldajalaenuandja nõuda võlgnikult-laenusaajalt viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § 94 kehtestatud määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Laenulepingust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustus rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal-laenuandjal õigus VÕS § 101 lg. 1 p. 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud. Hageja (laenuandja ) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 21.05.07 laenulepingu mille p.1.1.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 958,67 € ehk 15 000 EEK, laenu kohustus laenusaaja laenuandjale tagastama koos intressidega lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahve ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Vastavalt hageja kirjale 06.05 09 oli kostja võlgnevus(laenu põhiosa ja intressid) hageja ees kirja koostamise kuupäeva seisuga 10 840,09 EEK. Seega oli kostja hagejale laenust tagasi maksnud 4159,91 EEK. Sellest kohus järeldab, et kostja asus laenulepingut täitma. Vastavalt laenulepingu p. 4.2 ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Hagi kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 582,57 € ja kostjal on tasumata laenulepingus kokkulepitud
3 (4)
2-12-52832 intressid summas 74,07 €. Lisaks põhivõla ja intresside nõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise eest viiviseid. Lepingu p. 1.3.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma intressi 3,5% kuus, seega viivise määr on 3,5%, mis moodustab 0,12&% päevas. Hageja arvestab viiviseid kuni hagi esitamiseni järgmiselt:võlg x viivitatud päevade arv x 0,12%, vastavalt sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevale põhisummale. Hageja nõuab kostjalt viiviseid 508,49 €. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale laenulepingu alusel kokku põhivõlana 582,57 €, intressi 74,07 €, viivisena 508,49 €. Kostja väide, et ta on haige pole tõendatud. Kohtu teda pole kunagi kostja suhtes eestkoste menetlust algatatud ega teovõimet piiratud. Seega tuleb antud kostja väide jätta tähelepanuta kui tõendamata. Hageja on õigesti ja seaduslikult arvutanud viivise summa. Eeltoodust kohus järeldab, et hagi on täielikult tõendatud, põhjendatud, põhistatud ja seaduslik ning kuulub täielikult rahuldamisele. Tõendid, millele rajanevad kohtu järeldused. Kohtu järeldused tuginevad järgmistele tõenditele: poolte vahelisele 21.05.07 sõlmitud laenulepingule ja selle lisale nr. 1 laenu tagastamise graafikule, millest tuleneb poolte vaheline lepinguline suhe ja kostja kohustus võlgnevus tasuda, kostja ID kaarti koopiale, millega on tõendatud, et kostja oli laenulepingu pooleks, 26.02.09 hageja poolt kostjale väljastatud võlateatisele, millest nähtub, et kostja ei täitnud korrektselt poolte vahelist laenulepingut ja hageja poolt 06.05.09 koostatud teatis laenulepingu ülesütlemisest, millega kostjale teatati lepingu lõppemisest. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.