Kohtulahend

Tsiviilasjas nr 2-10-18249 19.10.2011 tehtud ja 11.05.2012 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus Aktsiaselts F hagi Osaühing E vastu rahuldamata. Menetluskulud jättis hageja Aktsiaselts F kanda. 30.11.2011 esitas hageja (apellant) Harju Maakohtu 19.10.2011 otsusele apellatsioonkaebuse. Käesolevas tsiviilasjas 9.04.2012 tehtud ja 11.05.2012 jõustunud kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 19.10.2011 otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jättis Aktsiaselts F kanda. 4.06.2012 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-10-18249. Avalduse kohaselt on kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludena märgitud kokku 1103,46 eurot, millest kulud õigusabile on summas 720 eurot ja riigilõiv summas 383,46 eurot). Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega. Kostja taotleb õigusabikulude väljamõistmist hagejalt täies ulatuses. 26.09.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-18249 Harju Maakohus edastas hageja esindajale kostja esindaja poolt 4.06.2012 kohtule esitatud menetluskulude avalduse koos lisadega. 25.10.2013 esitas hageja esindaja Harju Maakohtule vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja vastuväide Hageja taotlus on - jätta rahuldamata OÜ E taotlus menetluskulude hüvitamiseks. OÜ F on seisukohal, et OÜ E 04.06.2012 taotlusele lisatud AB Tamar õigusabikulude arvetel kajastatud käibemaks ei ole OÜ E kulu. Käibemaksu väljamõistmine kaebajalt tähendaks sisuliselt seda, et OÜ E, kes on käibemaksukohuslane, saab käibemaksu tagasi riigilt ning lisaks nõuab selle sisse ka OÜ-lt F. Juhindudes TsMS § 174 lg 6, mis sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei ole käibemaksu väljamõistmine OÜ-lt F õiguspärane. Lisaks leiab OÜ F, et kuivõrd kohtumenetlus venis kostjast tulenevatel põhjustel ja kuivõrd menetluses esindas OÜ-d E reaalselt tema juhatuse liige, ei ole õigusabikulude hüvitamine tervikuna põhjendatud. 25.10.2012 edastas Harju Maakohus hageja esindaja poolt 25.10.2012 kohtule esitatud vastuväite kostja 4.06.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ja palus esitada nimetatud vastuväite osas oma seisukoht hiljemalt 14 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. 29.10.2012 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule vastuse hageja vastuväidetele menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja vastus Kostja teatab, et hageja vastuväidetega ei nõustu. Küsimuse seoses käibemaksuga jätab kostja kohtu otsustada. Hageja väide, et menetluskulud ei tule

hüvitada täies ulatuses, on põhjendatud vaid asjaoluga, et justkui reaalselt esindas kostjat kohtus üksnes kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige). Hageja väide on ebaõige. Asja materjalidest nähtub, et kostjat esindasid erinevate menetlustoimingute tegemisel nii kostja seaduslik esindaja kui ka lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja on lülitatud vaid kostja lepingulise esindaja kulud ning õigusabi saamise vajadus oli tingitud asja keerukusest. Kostja lepingulise esindaja töö on kontrollitav asja toimikus olevate menetlusdokumentide põhjal. Kostja taotleb õigusabikulude väljamõistmist hagejalt täies ulatuses. Kohtunikuabi seisukoht Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse TsMS § 475 järgi hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid. Tsiviilasjas nr 2-10-18249 19.10.2011 tehtud ja 11.05.2012 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus menetluskulud hageja Aktsiaselts F kanda. Käesolevas tsiviilasjas 9.04.2012 tehtud ja 11.05.2012 jõustunud kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse menetluskulud Aktsiaselts F kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4.06.2012 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 174 lg 3 sätestab muu hulgas, et avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avaldusele on lisatud arved, milledes on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 28.02.2013 e-kirjaga (e-post: [email protected]) kohus nõudis kostja esindaja kirjaliku kinnitust selle kohta, et Osaühing E ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada hiljemalt 4. märtsiks 2013.a. Käesoleva ajani vastavat kinnitust Harju Maakohtule esitatud ei ole.

Maksu- ja Tolliameti e- päringud leheküljelt (Eesti KMKR nr otsing – käibemaksukohustuslase registreerimise numbri otsing) nähtub, et Osaühing E (registrikood XXX) on käibemaksukohustuslane alates 1.02.1995. aastast, registreerimise number XXX. Kuivõrd Maksu- ja Tolliametist nähtuvalt Osaühing E on käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikuludelt maha arvata käibemaks. Avalduse kohaselt on kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludena märgitud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1). Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuva maksedokumendiga (t lk 82). Kuivõrd kostja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele hagejalt kostja kasuks kostja poolt tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot. Avalduse kohaselt on kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludena märgitud kulud õigusabile on summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Kuivõrd eespooltoodust tulenevalt tuleb õigusabikuludelt maha arvata käibemaks, on kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 600 eurot. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Toimiku dokumentidest nähtub, et kostjal käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas kostja kantud õigusabikulud on menetluskulud. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Kohtunikuabi seisukoht on, et menetlusdokumentide koostamisele, samuti hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Kohtunikuabi seisukoht on, menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Hinnates kostja poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on kohtunikuabi seisukoht, et kostja kasutatud ja hüvitatav õigusabi on põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja 2-10-18249 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 20.04.2010 – 11.05.2012. Kohtule hagiavalduse esitamise ajal (20.04.2010) kehtis menetluskulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise osas Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrus nr 137. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (3-2-1-152-10 p 15). Käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, s.o Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrusega nr 137, seega kuulub kohaldamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137. Tsiviilasja hind on 1917,35 eurot e 30 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Tabeli järgi teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 50 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna korral on 25 000 krooni e 1 597,79 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud summas 600 eurot e 9 387,96 krooni on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga, seetõttu saab kostja õigusabikuluna välja mõista 600 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud kokku summas 983,46 eurot (s.o riigilõiv summas 383,46 eurot ja õigusabikulud summas 600,00 eurot). Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 138, § 139, § 144, § 174, § 175 kuni § 178, § 466, § 661;

/allkirjastatud digitaalselt) Elle Lumiste Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.