lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-38721/65

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-38721/65
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7388
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav 05.märts 2013, Tallinn 2-11-38721 J.K ja K.K hagi Metsaveere Majad OÜ vastu müügilepingust taganemise õiguse tunnustamiseks, lepingu järgi saadud 210 006,71 euro tagastamiseks, intressi ja viivise saamiseks või alternatiivselt kahju 203 400 euro hüvitamiseks Harju Maakohtu 01. augusti 2012 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Metsaveere Majad OÜ apellatsioonkaebus J.K ja K.K vastuapellatsioonkaebus 19.02.2013, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg 210 006,71 eurot (apellatsioonkaebus) Tsiviilasja hind 16 846,57 eurot (vastuapellatsioonkaebus) Hageja I: J.K (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja II: K.K (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tamm Kostja Metsaveere Majad OÜ (registrikood 11646248) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 01.augusti 2012 otsus osaliselt, so väljamõistetud intressi ning osaliselt viivise ja riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt:
2.1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.2.Välja mõista Metsaveere Majad OÜ-lt müügilepingu järgi saadud 210 006 (kakssada kümme tuhat kuus) eurot 71 senti J.K ja K.K kasuks.
2.3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista Metsaveere Majad OÜ-lt tagastamisele kuuluva raha maksmisega viivitamise eest perioodil 09.03.2011 kuni 01.08.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 23 566 (kakskümmend kolm tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot 78 senti ja edasi alates 02.08.2012 viivis 8% aastas tasumata põhinõudelt 210 006,71 eurot kuni põhinõude täitmiseni J.K ja K.K kasuks.

Jätta rahuldamata J.K ja K.K hagi müügilepingust taganemise õiguspärasuse tunnustamiseks ning intressi ja leppetrahvi saamiseks.

2.5.Välja mõista Metsaveere Majad OÜ-lt riigituludesse riigilõiv 717 (seitsesada seitseteist) eurot 93 senti.
2.6.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.7.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-s Swedbank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel tuleb selgituste lahtrisse märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest jääb 10% hagejate, J.K ja K.K kanda ning 90% kostja, Metsaveere Majad OÜ kanda.

TAOTLUSE LAHENDAMINE

Jätta rahuldamata Metsaveere Majad OÜ taotlus 19.02.2013 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks.

VASTUVÄITE LAHENDAMINE

Jätta rahuldamata Metsaveere Majad OÜ vastuväide ringkonnakohtu tegevuse peale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.17.08.2011 esitasid J.K ja K.K Harju Maakohtule hagi SRV Arenduse OÜ ja Metsaveere Majad OÜ vastu solidaarselt müügilepingu järgi saadud 210 006,71 euro tagastamiseks, SRV Arenduse OÜ-ga sõlmitud müügilepingust taganemise

õiguspärasuse tunnustamiseks või alternatiivselt kostjatelt solidaarselt kahju 203 400 euro (hinnanguline ehitustööde maksumus, mida tuleks teostada puuduste kõrvaldamiseks) hüvitamiseks. Samuti palusid hagejad põhinõude rahuldamise korral kostjatelt solidaarselt välja mõista leppetrahvi 21 000,67 eurot, intressi alates raha saamisest kuni lepingust taganemiseni 7716,47 eurot ja viivise alates lepingust taganemisest kuni põhinõude täitmiseni. Nõuded esitati kostjate vastu solidaarselt tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 447 lg-st 1, sest kostja SRV Arenduse OÜ jagunes 22.07.2009 ja selle tulemusena asutati Metsaveere Majad OÜ. 17.12.2012 tehti äriregistris kostjate ühinemiskanne ja alates sellest kuupäevast on käesolevas asjas kostjaks Metsaveere Majad OÜ.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 15.02.2007 SRV Arenduse OÜ-ga (SRV) notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, mille alusel SRV müüs hagejatele kinnistu ja sellele rajatava elamu asukohaga Nõmme tee 23, Saustinõmme küla, Saku vald. Müügilepingu kohaselt kohustus SRV püstitama kinnistule hoone vastavalt ehitusloa nr 5778 aluseks olnud ehitusprojektile (nr 0342005). Asjaõigusleping omandiõiguse ülemineku kohta sõlmiti poolte vahel 21.12.2007. SRV hankis ehitusloa 30.06.2008. Müügilepingu järgi oli hoonel 24 kuuline garantii alates ehitusloa väljastamisest.
3.Elamu kasutamise käigus ilmnes hulgaliselt puudusi, millest olulisemateks olid hoone põrandate ja vundamendi suured vajumid ning puudulik drenaažisüsteem. Hagejad esitasid 17.02.2010 ja 21.06.2010 SRV-le märgukirjad ilmnenud puuduste kohta koos nõudega esitada tähtajad ja tehnilised lahendused, millal ja kuidas kavatseb SRV puudused likvideerida. 2010. aasta suvel alustasid pooled puuduste kõrvaldamiseks läbirääkimisi, mille tulemusel pidi SRV tellima ekspertiisi ning pärast ekspertiisi teostamist pidid pooled otsustama edasise tegevuse.
4.14.01.2011 esitas SRV hagejatele kompromissiettepaneku, kuid jättis vaatamata eelnevale kokkuleppele esitamata ekspertiisiakti. Sellest tulenevalt tellisid hagejad uue ekspertiisi, mis valmis 28.02.2011. Ekspertiisiga tuvastati ehitise suuremahulised ja olulised puudused, mida hagejad käsitlevad müügilepingu olulise rikkumisena. Hagejad kaotasid huvi sedavõrd puuduliku ehitise vastu ja saatsid SRV-le 08.03.2011 notariaalse müügilepingust taganemise avalduse koos põhjendustega taganemise kohta ning põhjendustega SRV pakutud kompromissiettepanek sobimatuse kohta. SRV ei nõustunud hagejate müügilepingust taganemise avaldusega. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
6.Nõmme tee 23 kinnistu müügilepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, sest puuduvad nõutavad materiaalsed ja formaalsed eeldused taganemisavalduse esitamiseks. SRV ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud. Taganemisavalduses esitati SRV suhtes ebamääraseid ja üldsõnalisi etteheiteid ning ei ole arusaadav, millist konkreetset väidetavat rikkumist peetakse sedavõrd oluliseks lepingu rikkumiseks, et see võimaldanuks lepingust taganeda, andmata VÕS § 114 kohaselt nõutavat täiendavat mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks.
7.SRV informeeris korduvalt kirjalikult hagejaid (sh 21.05.2010, 04.06.2010, 09.06.2010, 14.06.2010, 17.06.2010 13.08.2010, 03.09.2010, 15.09.2010, 14.01.2011, 02.02.2011 ja 03.03.2011, 18.03.2011, 07.04.2011, 25.04.2011, 12.05.2011 ja 05.09.2011) valmidusest alustada garantiitöödega ja kõrvaldada garantii alla kuuluvad ehitusdefektid.
8.Koostööst keeldumise ja garantiitööde teostamise mittevõimaldamisega sattusid hagejad vastuvõtuviivitusse. Garantiitööde tegemise soovi eirates ja garantitööde

tegemist takistades võtsid hagejad endale vastutuse garantiitööde viibimisest tingitud võimalike kahjude ja kulude eest. SRV ei ole vastutav selle eest, et tal ei ole võimalik teostada garantiitöid Nõmme tee 23 objektil.

9.Ehitis on ehitatud vastavalt ehitusloale ja nõuetele, kuigi igal ehitisel võib esineda garantiijärgseid puudusi ja kostjad olid valmis need kõrvaldama. Hagejate alternatiivne nõue on alusetu, kuna kostjad on valmis kõrvaldama ehitisel esinevad puudused, kuid hagejad takistavad seda.
10.Hagejate müügilepingust taganemise avaldus on pahauskne, kuivõrd kostjad esitasid kompromissiettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, kuid hagejad sellele ei reageerinud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja müügilepingu järgselt saadud 210 006,71 eurot, tagastatavalt rahalt intressi 7716,47 eurot ja tagastamisele kuuluva raha maksmisega viivitamise eest perioodil 09.03.2012 kuni 01.08.2012 sissenõutavaks muutunud viivise 6720,21 eurot ning edasi alates 02.08.2012 viivise 8% aastas tasumata põhinõudelt 210 006,71 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata hagi müügilepingust taganemise avalduse õiguspärasuse tunnustamiseks ja leppetrahvi saamiseks. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja riigilõivu 5000 eurot, mille tasumisest olid hagejad hagi esitamisel vabastatud. Hagejate menetluskulud jättis kohus 91% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 9% ulatuses hagejate enda kanda.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.02.2007 sõlmisid hagejad, SRV ja Nordea Bank Finland Plc notariaalselt tõestatud Nõmme tee 23, Saustinõmme külas, Saku vallas Harju Maakonnas asuva kinnisasja (registriossa 11048202) ja sellele rajatava elamu müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu ja 21.12.2007 kinnisasja omandi üleandmise asjaõiguslepingu. Kinnisasja ja sellele rajatava elamu müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu p 2.1 kohaselt oli kinnisasja müügihinnaks kokku 3 285 765 krooni, mille hagejad tasusid. Kinnisasja ja sellele rajatava elamu müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu p-s 1.3.6 sisaldub müüja SRV kinnitus, mille kohaselt hoone ehitamiseks ettevalmistatud projektdokumentatsioon on kooskõlastatud kõikide selleks vajalike ametkondade poolt ja müüjale on hoone ehitamiseks väljastatud ehitusluba nr 5778. OÜ Oaas Arhitektid koostas 26.10.2006 Põllu-Kustase elurajooni Nõmme tee 23 elamu ehitamiseks projekti eelprojekti staadiumis (töö 0342005). Projekti seletuskirja p-s 4 on märgitud konstruktiivse lahendusena hoone rajamine servtugevdusega plaatvundamendile. Kinnisasja ja sellele rajatava elamu müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu p-s 4.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt müüja SRV kohustub hiljemalt 15.11.2007 püstitama lepingu eseme koosseisu kuuluvale maaüksusele hoone vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ja hankima ehitisele kasutusloa hiljemalt 15.01.2008. Nõmme tee 23 asuval kinnisasjal asetsev elamu on ehitatud lintvundamendile. 17.02.2010 esitasid hagejad SRV-le nõudekirja, milles märkisid elamu olulisemate probleemidena drenaažiga seonduva (elamurajooni pinnase- ja sadevete voolamine ja kogunemine Nõmme tee 23 krundile, liigniiskus jne), vundamendi vajumisega seonduva (plaatvundamendi mittekasutamine ja konstruktiivse lahenduse põhjendatus, vajumise põhjused ja vundamendi vajumise seotus krundi liigveega, soojustuse vigadest tulenevad probleemid [akende jäätumine, osaline hallituse teke, liigne õhuniiskus, termopildistamisega fikseeritud vead jne]). Nõmme tee 23 asetseval elamul on vajunud põrandad enamikes ruumides vahemikus 10-20 mm; põrandate vajumisest tingituna on tubades ebaesteetilised praod välisseina ja põranda vahel, hoone on muutunud ebatihedaks ning hoonel on suured soojakaod;

hooneümbruse drenaažisüsteem ei tööta; hoonealune pinnas ja kinnistu kannatavad liigvee all. Asjaolud on tõendatud eriteadmistega isiku M.S 28.02.2011 ekspertarvamusega. Kohtul puudub alus kahelda osundatud arvamuse usaldusväärsuses. 07.03.2011 esitasid hagejad SRV-le notariaalselt tõestatud avalduse 15.02.2007 sõlmitud Nõmme tee 23 asuva kinnisasja ja sellele rajatava elamu müügija kinnisasja hüpoteegiga koormamise lepingust taganemiseks. SRV sai taganemisavalduse kätte. 14.01.2011 tegi SRV tehinguline esindaja J.K ettepaneku teostada garantiitöödena kirja lisas märgitud tööd.

13.Kohtu hinnangul ei saa hagejate tuvastushuvi, et hagejate ja SRV vahel 15.02.2007 sõlmitud kinnisasja müügilepingust taganemise avaldus on õiguspärane, pidada hagejate õiguslikuks huviks TsMS § 368 lg 1 mõttes, sest hagejad palusid primaarnõudena kostjatelt lepingust taganemisega kaasneva tagastusvõlasuhtest tulenevalt üleantud raha tagastamist ning selle nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada taganemise avalduse kehtivus, so kohtu ette toodud asjaolude alusel lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kuivõrd hagejate eesmärgiks oli tagastusvõlasuhtest tulenevalt üleantud raha tagastamise saavutamine, millise nõude rahuldamise eelduseks oli taganemise avalduse kehtivuse asjaoluna tuvastamine, ei olnud hagejatel iseseisvat õiguslikku huvi antud tuvastusnõude esitamiseks ja kohus jättis rahuldamata hagejate nõude tunnustada hagejate ja SRV vahel müügilepingust taganemise õiguspärasust.
14.Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hagejate väitel ilmes kasutamise käigus elamul hulgaliselt puudusi, millest olulisemad on hoone põrandate ja vundamendi suured vajumid ning puudulik drenaažisüsteem, millest tingituna tekkisid vihmastel perioodidel hoovis suured üleujutused. Hagejad tuginesid lepingu eseme järgmistele puudustele: hoonele ehitati müügilepingus kokku lepitud servtugevdusega plaatvundamendi asemel lintvundament. SRV muudetud vundamenditüüp ei ole sobiv lahendus vaidlusaluse ehitise ehitamiseks müügilepingu esemeks olevale kinnistule, kuna kinnistul on halvad ehitusgeoloogilised tingimused. Hoonel on valest vundamenditüübist tingituna vajunud põrandad enamikes ruumides vahemikus 10-20 mm, mis ületab hea ehitustava mitmekordselt. Põrandate vajumisest tingitult on hoone muutunud ebatihedaks ja hoonel on suured soojakaod. Hoone ümber ei toimi drenaažisüsteem ja hoonealune pinnas ning kinnistu kannatavad liigvee all.
15.Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p-st 2 peab müügilepingu ese olema sihtotstarbeliselt kasutatav. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ostsid vaidlusaluse kinnisasja sellele rajatava elamuga kasutamiseks perekonna eluasemena, eesmärgiga kolida valmis majja. Elamus aset leidvate vajumite tõttu ei ole maja enam tuule- ja soojapidav (mistõttu tekivad suured küttekulud), eraldavatel seintel puudub algne helikindlus, siseseinte laes rippumise tõttu toimub lae vuukide avanemine, uksed ei sulgu korralikult, tulenevalt seinte pragunemisest ei ole plaaditud pinnad nurgavuukide avanemise tõttu veetihedad, ei ole võimalik tavapärane mööbli paigaldamine ja reguleerimine, võimalik on tehnosüsteemide kahjustumine, põrandaküttetorustiku ohustamine. Kohus järeldas tuvastatud asjaolude alusel, et kinnisasjal kokkulepitud omaduse (elamut ei rajatud plaatvundamendile) puudumine põhjustas selliste puuduste tekke, mistõttu kinnisasjale rajatud elamu ei ole osaliselt kasutamiskõlblik ja selle

kvaliteet ei vasta vähemalt keskmistele sama liiki elamutelt oodatavatele kvaliteedinõuetele. Tegemist oli SRV olulise lepingurikkumisega, sest müüdud kinnisasi ei vastanud VÕS § 217 mõttes lepingutingimustele kvaliteedi osas, mistõttu jäid hagejad kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepingust lootsid.

16.Lähtudes VÕS § 218 lg-st 4 ei vastuta müüja puuduste eest, kui ostja lepingu sõlmimise ajal lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostjate väitel pidi J.K teadma rajatava vundamendi tüübist ja aktsepteeris seda, sest viibis SRV töötajana Nõmme tee 23 rajamise juures ja oli seetõttu teadlik rajatava vundamendi tüübist ning sellise lahenduse põhjustest. Kohtu arvates ainuüksi asjaolu, et J.K oli SRV töötaja, ei võimalda teha järeldust, et ta pidi rajatava vundamendi tüübist teadma ja aktsepteeris seda. Tõendamist ei leidnud, et J.K pidi tulenevalt tema töösuhtest SRV-ga olema kursis, et nn eelprojekti seletuskirjas esitatud lahendus vaadeldava krundi geoloogiliste eripärade tõttu ei sobi. J.K i peamiseks tööülesandeks oli kinnisvaraprojektide juhtimine, millest ei saa teha järeldust, et teda oleks teavitatud ning ta andnuks oma nõusoleku vundamendi tüübi muutmiseks. Hagejad ei pidanud eeldama, et neile antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi ega rakendama erakorralisi meetmeid tuvastamaks asja lepingutingimustele mittevastavust, mh palkama selleks asjatundja.
17.Tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostjate esitatud ehitise tehnilise dokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise aktiga anti hagejatele üle muuhulgas ka elamu ehitus- ja sh vundamendi projekt kuupäeval, mis oli käsikirjaliselt kirjutatud majaomaniku nime ja/või allkirja taha. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejad esitatud puudusest lepingu sõlmimise ajal teadlikud ega pidanud nendest teadma.
18.17.02.2010 esitas hagejate tehinguline esindaja SRV-le nõudekirja, milles märkis elamu olulisemate probleemidena drenaažiga ja vundamendi vajumisega seonduvad vead ja probleemid. SRV teavitas 14.06.2010 e-kirjaga hagejaid, et on valmis alustama parandustöödega vahetult pärast eksperthinnangu koostamist ning vastavalt sellele vajalike projekteerimistööde teostamist. 21.06.2010 esitasid hagejad SRV-le täpsustatud nimekirja seoses lepingu eseme puudustega ja tegid SRV-le ettepaneku teatada puuduste kõrvaldamiseks väljapakutavast tehnilisest lahendusest. Vaidlust ei ole, et SRV tellitud eksperthinnangut 2010. detsembris hagejatele ei esitatud. Hagejad said suurimatest puudustest teada pärast omapoolse eksperthinnangu saamist 28.02.2011, milles märgitu kohaselt oleks vaidlusaluse hoone ehitamine plaatvundamendile olnud sobilikum lahendus kui lintvundamendi kasutamise. See oleks oluliselt vähendanud koormusi aluspinnasele ja vähendatud erinevate hooneosade vajumite erinevusi. Seega ei olnud varem kahjustuste tegelik põhjus, ulatus ja nende kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste suurus piisavalt selged.
19.14.01.2011 kirjas tegi SRV J.K ettepaneku teostada garantiitöödena kirja lisas märgitud tööd, kus oli märgitud, et vundamendi pundunud, pragunenud ja katkise hüdroisolatsiooni materjali ja hüdroisolatsiooni kinnitamiseks paigaldatud kõveraks kiskunud ja purunenud liistudega seotud puuduse kõrvaldamiseks kaevatakse hoone sokkel lahti, valatakse betoonsärk ümber ja teostatakse uus hüdroisoleerimine. Vastavalt VÕS § 114 lg-le 4 kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Kuivõrd SRV ei andnud nõusolekut nõuetekohase vundamendi ehitamiseks ning vastav tahe ei ilmnenud ka tema teistest avaldustest, asus kohus seisukohale, et SRV

14.01.2011 kirjas sisaldus VÕS § 114 lg 4 kohane teade kohustuse mittetäitmise kohta.

20.VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellelest teada saama. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mitte aegumistähtajaga. Viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki – kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus. Kohus leidis, et hagejad olid suurimatest puudustest ning nende tingitusest ebaõigest vundeerimislahendusest teadlikud pärast eksperthinnangu saamist 28.02.2011, sest arvamuse saamisest alates oli hagejatel võimalik hinnata lepingurikkumise olulisust. Hagejate tehinguline esindaja edastas 07.03.2011 notariaalselt tõestatud lepingust taganemise avalduse SRV tehingulisele esindajale 08.03.2011 e-kirjaga. Kohus leidis, et hagejad otsustasid tuvastatud asjaoludel lepingust taganemise kui õiguskaitsevahendi kasutamise üle mõistliku aja jooksul, arvestades muu hulgas, et SRV 14.01.2011 teates ei sisaldunud elamu sihipärast kasutamist oluliselt takistava puuduse kõrvaldamiseks nõusolekut, so ehitada lepingujärgne nõuetekohane vundament. Samuti tuleb arvestada, et müügilepingu eseme otsene valdus anti hagejatele nende väitel üle 15.03.2008. Kostja ei kinnitanud asjaolu üle vaidluse puudumist, kuid ei väitnud ega tõendanud menetluses ka vastupidist. VÕS § 227 esimesest lausest lähtudes tuleb seega 15.03.2008 arvestada müüdud asja lepingutingimusele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaja algust. Taolise nõude aegumistähtaeg on üldjuhul vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 kolm aastat. Kuivõrd müügilepingust taganemise avaldus esitati 08.03.2011, ei olnud taganemisavalduse esitamise hetkeks täitmisnõue puuduse kõrvaldamiseks aegunud, millega tuleb VÕS § 118 lg-s 2 sätestatut silmas pidades VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaldamise kontekstis arvestada. Arvestades eeltoodut taganesid hagejad SRV suhtes lepingust õigeaegselt, so VÕS § 118 lg 1 mõttes mõistliku aja jooksul.
21.Kostjate vastuväidete aluseks olevad asjaolud ei anna alust järeldada, et hagejate käitumine müügilepingust taganemisel ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega või et hagejate eesmärgiks müügilepingust taganemisel oli kostjale sihilik kahju tekitamine. Asjaolu, et hagejad on pidanud vajalikuks kasutada ehitustehniliste puuduste ja nende põhjuste väljaselgitamiseks asjatundjate abi, ei kujuta endast õiguste kuritarvitamist. Põhjendatud ei ole kostjate etteheited hagejate puudulikule koostöövalmidusele olukorras, kus SRV ei esitanud hagejatele poolte vahel kõneks olnud eksperdiarvamust hagejatele, et ka hagejad saaksid asjatundja ülevaate elamu puudustest. Mõlemad menetluses arvamuse andnud asjatundjad olid ühel meelel, et pakutud lahendused puuduste kõrvaldamiseks eeldavad hagejatelt suurte ebamugavuste talumist, mida ei saa pidada lastega pere puhul mõistlikuks. Hagejad peaksid edasi-tagasi kolima, taas tegelema siseviimistluse ja kodu sisustamisega, kandes täiendavaid kulusid. Kohtu hinnangul ei saa pidada sellist puuduste kõrvaldamisega kaasnevat ebamugavust mõistlikuks. Hagejate taganemisõiguse teostamine ei olnud seadusvastane ja nende eesmärgiks ei olnud kostjale kahju tekitamine. Seega oli hagejate 07.03.2011 müügilepingust taganemise avaldus kehtiv ja 15.02.2007 sõlmitud müügileping on lõppenud.
22.Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1 tuleb kostjatel hagejate tasutud ostuhind 3 285 765 krooni, so 210 006,71 eurot tagastada ning tasuda intressi alates raha saamisest, so vastavalt 20.02.2007 tasutud summalt 657 153 krooni, 23.05.2007 tasutud summalt 328 576,50 krooni, 12.06.2007 tasutud summalt 1 150 017,75 krooni, 12.09.2007 tasutud summalt 821 441,25 krooni ja 28.12.2007 tasutud summalt 313 511,50 krooni, kokku 120 731,97 kooni, so 7716,47 eurot.
23.Tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 kaotasid hagejad õiguse nõuda leppetrahvi, sest nad ei teatanud SRV-le leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Hagejad olid suurimatest puudustest teadlikud pärast eksperthinnangu saamist 28.02.2011 ja tuvastatud on lepingust taganemise avalduse edastamine SRV tehingulisele esindajale 08.03.2011. Hagejad lugesid leppetrahvist teatamiseks nende poolt käesoleva tsiviilasja menetluses 07.12.2011 menetlusdokumendi p-s 6 esitatud “Hagejate nõude täiendamist“, mis esitati ca üheksa kuud hiljem kui müügilepingust taganemise avaldus. Kohtu hinnangul tulnuks hagejatel esitada teade leppetrahvi nõudmisest samaaegselt taganemise avalduse esitamisega. Kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega tulnuks hagejatel oma õiguste maksmapanemisel teatada kõikidest nende poolt kasutatavatest õiguskaitsevahenditest ning õigused maksma panna võimalikult korraga. Seega ei kuulu hagejate leppetrahvi nõue rahuldamisele.
24.Hagejatel oli õigus arvestada müügilepingu taganemisest tingituna tagastamisele kuuluvalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Hagejad palusid välja mõista põhivõlalt viivise alates lepingu taganemisest, st 09.03.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 8% aastas. Ajavahemiku 09.03.2012 kuni 01.08.2012 tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 8% aastas põhivõlalt 210 006,71 eurot summas 6720,21 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 8% aastas alates 01.08.2012 kuni põhinõude 210 006,71 euro täitmiseni.
25.Kuna kohus rahuldab hagejate põhinõude, ei analüüsinud kohus hagejate alternatiivnõudega seonduvat. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja müügilepingu järgselt saadud 210 006,71 eurot, intress 7716,47 eurot ja viivis, samuti menetluskulude jaotuse ja kostjatelt riigituludesse väljamõistetud 5000 euro osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda.
27.Maakohus jättis otsuse tegemisel käsitlemata ja hindamata olulised asjas kogutud tõendid, mis kinnitavad haginõude põhjendamatust. Hagejatel puudusid nii materiaalsed kui formaalsed eeldused müügilepingust õiguspäraseks taganemiseks, mistõttu ei saa hagejate 08.03.2011 esitatud taganemisavaldust lugeda kehtivaks ja esitatud tagastusnõuet põhjendatuks.
28.Maakohus tuvastas vääralt, nagu oleks müügilepingus kokku lepitud Nõmme tee 23 elamu rajamine plaatvundamendile. Müügilepingus puudub kokkulepe hoone

rajamiseks plaatvundamendile. Kohustust hoone rajamiseks plaatvundamendile ei saa tuletada ka OAAS Arhitektid OÜ 26.10.2006 töö nr 0342005 (Põllu-Kustase elamurajooni elamu projekt) seletuskirja p-st 4 (koosmõjus müügilepingu p-dega 4.1 ja 1.3.6). Kohus jättis tähelepanuta kostjate väited, mille kohaselt töö nr 0342005 oli üksnes hoone arhitektuurset osa käsitlev eelprojekt, mis ei sisaldanud vundamendi kohustuslikku konstruktsioonilist lahendust. Seega ei saanud ega pidanud kostjad elamu vundamendi ehitamisel aluseks võtma OAAS Arhitektid OÜ koostatud ehitise arhitektuurse osa seletuskirja vaid ehitise asjakohase eriosa (konstruktsiooniosa) projektdokumentatsiooni. OAAS Arhitektid OÜ töö seletuskirjas esitatud viitel plaatvundamendile puudub ehitustehniliselt igasugune tähendus. Kohus ignoreeris fakti, et Nõmme tee 23 elamu vundament rajati OÜ Esplan vundamendi ja drenaaži tüüpprojekti alusel. Saku Vallavalitsuse väljastatud Nõmme tee 23 elamu kasutusluba kinnitab täiendavalt, et elamu ja selle konstruktsioonid (sh elamule rajatud lintvundament) on ehitusprojekti kohaselt välja ehitatud. Maakohus ei hinnanud vastavat asjaolu antud kontekstis.

29.Maakohus ei arvestanud, et lintvundamendi rajamine Nõmme tee 23 hoonele oli lisaks ehitusprojektis ettenähtud lahendusele ka tehniliselt ja majanduslikult ainumõeldav. Kostjatel oli õigus ja müügilepingust tulenevalt volitus rajada hoonele ehitustehniliselt sobilik vundamendilahendus.
30.Väär on maakohtu järeldus, et plaatvundamendi puudumine põhjustas selliste puuduste tekke, mille tõttu Nõmme tee 23 kinnistule rajatud elamu ei ole osaliselt kasutuskõlblik ja elamu kvaliteet ei vasta vähemalt keskmise sama liiki elamu oodatavatele kvaliteedinõuetele. Asjas kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et hoonel esinevad väidetavad kahjustused on seotud just vundamenditüübi rajamisega. Maakohus jättis hindamata asjatundja T.S selgitused ja kohtuistungil antud ütlused ning Ehituseekspertiisibüroo OÜ ekspertarvamuse 2010.a detsembrist. Tõendatud on, et lintvundamendi rajamine ei põhjustanud hoonele kahjustusi ning kahjustused tekkisid hoopis tulenevalt põrandaaluse täite hõrenemisest (millise puuduse tekkimist kostjad ei eita). Maakohus jättis tähelepanuta asjas kogutud tõendid, mis kinnitavad, et ka plaatvundamendi rajamine ei oleks välistanud vajumite tekkimist (sh pragude jms viimistluslike kahjustuste tekkimist). Maakohtul puudus tõenduslik alus järeldada, et rajatud lintvundament oli ebasobilik vundamenditüüp ja plaatvundamendi rajamisel oleks põrandate vajumid välistatud.
31.Kostjad tuginesid vastuväitena hagile muuhulgas faktile, et hagejad olid algusest peale teadlikud lintvundamendi rajamisest ja aktsepteerisid sellist lahendust. Kostjad ei väitnud, et ainuüksi töösuhe J.K ga annab aluse eeldada, et hagejad olid rajatavast vundamenditüübist teadlikud ja aktsepteerisid seda. Maakohus jättis tähelepanuta, et juba 26.03.2010 saadetud e-kirjas väljendas J.K detailset arusaamist, et Nõmme tee 23 hoonele ehitati V2A tüüpi majale projekteeritud tüüplahendusega vundament. Täiendavalt viitavad kostjad Ehitusekspertiisibüroo OÜ 17.03.2011 analüüsile, mille p 2.2 alapunkt c) kohaselt olid J.K l olemas pildid vundamentide ehitamisest ning eristamaks üksikelamu lintvundamenti plaatvundamendist, ei ole eriharidus vajalik. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejad kinnitasid ehitusprojektiga tutvumist sõnaselgelt juba 15.07.2007 müügilepingu p-s 1.4.2. Ehitusprojekt kui terviklik dokumentide kogum sisaldas ka Nõmme tee 23 hoone puhul kasutatud ehitusprojekteerimise käigus eriala inseneride poolt väljatöötatud lintvundamendi lahendust. Hagejatel võimaldati enne lepingu sõlmimist projektdokumentatsiooniga tutvuda, samuti anti kõnealune dokumentatsioon hagejatele üle. Üleandmise vastuvõtmise aktist nähtuvalt kinnitasid hagejad 09.11.2007 oma allkirjaga dokumentatsiooni kättesaamist. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel mittevastavusest teadis või pidi teadma. Isegi kui lähtuda ebaõigest eeldusest, et kokku oli lepitud plaatvundamendi rajamine, siis ka sel juhul kiitsid hagejad, kes kontrollisid tööde läbiviimist, lintvundamendi rajamise heaks (lintvundamendi rajamine oli hagejatele teada ja hagejad ei esitanud sellele mistahes vastuväiteid) ehk siis saavutasid VÕS § 13 kohase kokkuleppe ehitusliku lahenduse muutmiseks.

32.Kinnistu õueala drenaaži mittetoimimist ja krundi liigniiskust ei saa lugeda kostjate kohustuste rikkumise tagajärjeks. Maakohus jättis tähelepanuta, et Nõmme tee 23 õueala kui terviku drenaaži ehitusprojekti koostamine ja ehitamine ei olnud SRV kohustuseks. Vastavalt müügilepingu p-le 4.1 oli SRV ülesandeks kinnistule ehitise püstitamine vastavalt lepingule, lepingu esemeni sissesõidutee ehitamine ja ehitise ümbruse ala tasandamine. Kostjate kohustused seondusid üksnes elamu ümber vundamendi kaitseks rajatava ringdrenaažiga ja antud kohustuse kostjad täitsid, olles vajadusel valmis projekteerima ja ehitama uue ringdrenaaži. Kinnistu võimaliku kuivendamisvajadusega seotud küsimusi ei saa lahendada maja ja vundamendi kaitseks elamu ümber rajatud ringdrenaaži abil. Õueala kõrguste, kallete ja võimaliku liigse pinnasevee krundilt ärajuhtimise üle peavad otsustama hagejad kui omanikud kinnistu planeerimisel ja haljastamisel. Asjatundja T.S selgitas 14.06.2012 kohtuistungil, et krundi liigniiskuse peamine põhjus on vale täitematerjali kasutamine õueala vertikaalplaneerimisel ja muud puudused maapinna planeerimisel, milliseid töid ei pidanud teostama kostjad. Müügilepingu p-s 1.4.1 kinnitasid hagejad kinnistu ülevaatamist enne selle omandamist. Järelikult hagejad olid või vähemalt pidid olema enne kinnistu ostmist teadlikud kinnistul valitsevatest looduslikest tingimustest, sh liigniiskusest, samuti asjaolust, et kostjad ei võta kohustust ehitada välja tervet kinnistut hõlmav drenaaž või muul viisil kinnistut parendada. Lepingu p 5.1 kohaselt oli asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks üksnes lepingu eseme koosseisu kuuluva hoone valmisehitamine vastavalt lepingu tingimustele. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et drenaaži (va vundamendi kaitseks rajatud ringdrenaaž) väljaehitamine ei olnud kostjate kohustus. Seetõttu ei saa pidada tervikliku drenaažisüsteemi puudumist või selle toimimisel tekkinud tõrgetest tingitud liigniiskust krundil (samuti selle võimalikke tagajärgi) kostjate müügilepingu järgsete kohustuste rikkumiseks.
33.Elamus ilmnenud puudused ei olnud olulised, ega takistanud asja sihipärast kasutamist, mistõttu on müügilepingust taganemine lubamatu ilma lisatähtaega määramata. Vastuolus kogutud tõenditega luges maakohus hoones esinenud puudused olulisteks puudusteks ja asus seetõttu põhjendamatult seisukohale, et hagejad jäid kostjate kohustuste rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepingust lootsid. Maakohtu väära hinnangu kohaselt ei ole elamu osaliselt kasutamiskõlblik.
34.Kostjad ei ole kunagi vaielnud ja ei vaidle jätkuvalt vastu, et Nõmme tee 23 elamul ilmnesid põrandate vajumisega seoses teatavad puudused (praod, ebatihedused jms), kuid kõik nimetatud puudused olid kõrvaldatavad ega takistanud elamu sihipärast kasutamist. Puuduste kõrvaldamise võimalikkust ilma elamut lammutamata kinnitas nii Ehitusekspertiisibüroo OÜ kui hagejatele arvamuse andnud M.S. Olukorras kus hagejad on kasutanud hoonet selleks kavandatud eesmärgil üle nelja aasta ja kasutavad jätkuvalt ning hoones ilmnenud puudused on kõrvaldatavad, on alusetu maakohtu viide hoone osalise kasutamise võimalusele või millestki ilmajäämisele. Hoone on olnud järjepidevalt aastaringselt kasutatav ja ilmnenud defektid ei ole hagejatel takistanud hoone jätkuvat kasutamist elamuna. Kostjate tõenditega on ümber lükatud hagejate väited pragude tõttu küttekulude tõusmise kohta. Eelviidatud tõendite puuduliku käsitlemise ja neile ebaõige hinnangu andmise tõttu jättis maakohus

kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid. VÕS § 116 lg 4 kohaselt ei ole üldjuhul lubatud lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata. Puudub vaidlus, et hagejad taganesid müügilepingust ilma kostjatele väidetavalt rikutud kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata.

35.Kostjad ei nõustu maakohtu hinnanguga, nagu oleks SRV 14.01.2011 kirjas esitanud VÕS § 114 lg 4 kohase teate kohustuse mittetäitmise kohta (kuna kirjas puudus lubadus vundament asendada). Kostjad ei keeldunud Nõmme tee 23 hoonel esinevate puuduste kõrvaldamisest, sh 14.01.2011 kirjas. Kostjad on korduvalt avaldanud valmidust teostada hoones garantiitöid ja vastavasisuline ettepank sisaldus ka 14.01.2011 kirjas. Muuhulgas lubas SRV kõrvaldada ka põrandate vajumisega seonduvad puudused. Hagejad ei võimaldanud SRV-l vajalikke töid läbi viia. Maakohus jättis tähelepanuta asjatundjate arvamused, mille kohaselt ei olnud elamul esinevate puuduste kõrvaldamiseks vajalik ja mõistlik elamu lammutamine ning vundamendi asendamine (jättes kõrvale, et kostjatel puudus kohustus rajada plaatvundament ja nõue vundamendi asendamise kohta on alusetu), mistõttu SRV ei oleks pidanud vastavate tööde teostamist kinnitama. Maakohtu viited puuduste likvideerimisega seonduvatele võimalikele ebamugavustele (edasi-tagasi kolimine, siseviimistluse ja kommunikatsioonide kahjustamine jms) ei saanud olla mõistlikult aluseks jätta lisatähtaeg määramata (so mitte võimaldada puuduste kõrvaldamist). Kuna igasuguste ehituslike parandustööde läbiviimisega kaasnevad ebamugavused, tuleb nende tekkimist pidada tavapäraseks ja nende talumist seetõttu kohustuslikuks. Maakohus jättis arvestamata, et hagejatele pakuti kostjate kulul kohast asenduspinda, samuti lubas SRV kõrvaldada ja korvata kõik parandustöödega seonduvad otsesed kahjud. Maakohus jättis tähelepanuta, et müügilepingust õiguspärase taganemise korral tuleks hagejatel kolida kuni uue kodu leidmiseni asenduspinnale ja seejärel uude koju, samuti tuleks uus kodu sisustada, kuivõrd senine mööblilahendus ei pruugi olla sobilik jms. Kuivõrd käesoleval juhul on tõendatud, et kostjad ei teatanud hagejatele puuduste kõrvaldamisest keeldumisest, Nõmme tee 23 elamu on sihtotstarbeliselt kasutatav ja puudused olid reaalselt kõrvaldatavad (sh ei oleks hagejad jäänud ilma sellest, mida müügilepingu järgi lootsid), ei olnud müügilepingust taganemine ilma VÕS § 114 korras täiendavat tähtaeg andmata lubatud ja seega ei ole 08.03.2011 taganemisavaldus õiguspärane ja kehtiv.
36.Maakohus jättis tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad, et kostjad soovisid korduvalt asuda väidetud puudusi garantiikorras kõrvaldama, kuid hagejad keeldusid koostööst ja takistasid kostjatel puuduste kõrvaldamist. Üldteadaolevalt võib igal ehitusel valmimisjärgus ilmneda teatavaid puudusi ja need kuuluvad kõrvaldamisele kas müügilepingust tulenevalt või ehitusgarantii korras. Enne taganemisavalduse esitamist 08.03.2011 olid hagejad jätkuvalt näidanud, et soovivad garantiitööde teostamist. Muuhulgas nõudsid hagejad 2010. lõpus ja 2011. alguses lahendusvariante garantiitööde teostamiseks. Kostjad informeerisid hagejaid korduvalt valmidusest alustada garantiitöödega ja kõrvaldada garantii alla kuuluvad ehitusdefektid. 14.01.2011 esitas SRV hagejatele põhjaliku kompromissipakkumise, kus olid näidatud kõikide väidetavate puuduste kõrvaldamiseks kasutatavad lahendused, samuti konkreetsed tähtajad tööde teostamiseks ja ehitusjärelevalveks, SRV lubas tööde teostamise ajaks asendusmajutust ja vara hoidmist tema kulul. Kuni taganemisavalduse esitamiseni ei järgnenud kompromissiettepanekule mingit vastust. Hagejad ei ole tänaseni lubanud kostjatel lõpetada garantiitöid Nõmme tee 23 objektil. Vaidluse puudumine selles on fikseeritud käesolevas tsiviilasjas toiminud eelistungi protokollis. Maakohus jättis tähelepanuta, et koostööst keeldumisega ja garantiitööde teostamise mittelubamisega sattusid hagejad seaduse kohaselt vaieldamatult vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1). Garantiitööde tegemise soovi avaldades ja samas garantiitööde tegemist takistades (esitades seadusel või lepingul mittepõhinevaid ebamõistlikke nõudeid tööde detailse kirjelduse, mahtude ja tehnoloogia suhtes jne) võtsid hagejad endale vastutuse garantiitööde viibimisest tingitud võimalike kahjude

ja kulude eest. SRV ei ole eelkirjeldatud asjaoludel vastutav selle eest, et tal ei ole tänaseni olnud võimalik teostada garantiitöid Nõmme tee 23 objektil. Vastuvõtuviivitusse sattunud hagejatel puudus õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, sh müügilepingust taganeda.

37.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagejad esitasid taganemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad said olulisest lepingurikkumisest teada. Kostjad ei nõustu maakohtu järeldustega, et hagejad said suurimatest puudustest ja nende tingituse ebaõigest vundamendilahendusest teada pärast omapoolse eksperthinnangu saamist 28.02.2011. Maakohus jättis tähelepanuta asjakohase kirjavahetuse 2010. esimeses pooles, kus J.K 26.03.2010 e-kirjas väljendas detailset arusaamist, et Nõmme tee 23 hoonele ehitati V2A tüüpi majale projekteeritud tüüplahendusega vundament, mitte plaatvundament. Sama asjaolu tõendab ka hagejate 15.05.2010 e-kiri. Hagejate 21.06.2010 garantiitööde detailse nimekirja loetelu ühtib praktiliselt täielikult nende tellitud ekspertiisi tulemustega. Seega on tõendatud, et hagejad olid kõikidest põhilistest puudustest (sh väidetavalt ebaõigest vundamenditüübist) teadlikud kõige hilisemalt 21.06.2010 (so puuduste detailse loetelu esitamise ajal). Hagejate 08.03.2011 taganemisavaldus oli esitatud VÕS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud mõistlikku tähtaega ületades, mistõttu taganemisavaldust ei saa lugeda õiguspäraseks ja kehtivaks.
38.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et müügilepingust taganemise avalduse esitamise hetkeks ei olnud hagejate täitmisnõue mittekohase vundamendiga seotud puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 118 lg 2 kontekstis aegunud. Maakohtu arvates tuleb VÕS § 227 alusel nõude aegumistähtaega arvestada alates 15.03.2008 (väidetavast ajast, kui Nõmme tee 23 elamu hagejatele üle anti). Maakohtu hinnang ei põhine ühelgi asjas kogutud tõendil. Kostjad ei võtnud omaks hagejate faktiväidet, et Nõmme tee 23 hoone anti hagejatele üle 15.03.2008. Olukorras, kus kostjad ei kinnitanud nõustumist hagejate faktiväitega, puudus maakohtul õiguslik alus lugeda Nõmme tee 23 otsese valduse üleandmise fakt seisuga 15.03.2008 tuvastatuks. Isegi kui oleks tõendatud hoone üleandmine hagejatele 15.03.2008, oleks ebaõige lugeda kohustuse täitmise nõude aegumistähtaja algust arvates hoone valduse hagejatele üleandmisest. Kui kostjad rikkusid väidetavalt asja (lintvundament) valmistamise kohustust, oleks VÕS § 1 lg 2 mõistes tulnud kohaldada täitmisnõude aegumise kulgemise alguse osas töövõtulepingut reguleerivaid asjakohaseid sätteid. Müügilepingu p 5.1 ja 21.12.2007 asjaõiguslepingu p 1.8.1 põhjal loeti kõikide kohustuste täitmine hagejate poolt vastuvõetuks hiljemalt 21.12.2007 (millisest kuupäevast hakkas kulgema ka täitmisnõude aegumistähtaeg). Seega kui hagejad leidsid, et kostjad on lintvundamendi rajamisega oluliselt müügilepingut rikkunud ja tegelikult tulnuks rajada plaatvundament, pidanuks nad esitama vastava kohustuse täitmise nõude kohtule või lepingust taganemise avalduse SRV-le hiljemalt 2010. aasta jooksul. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et teist tüüpi vundamendi rajamise nõue ei ole vaadeldav ehitise puuduse tõttu müügilepingust tuleneva nõudena, sest hagejate nõue on suunatud täiesti teist tüüpi vundamendi rajamisele, mitte olemasolevas puuduste kõrvaldamisele.
39.Maakohus jättis tähelepanuta olulise asjaolu, mille kohaselt nõudsid hagejad Nõmme tee 23 hoone puuduste kõrvaldamist garantiikorras ja kostjad lubasid puudused garantiikorras kõrvaldada. Seega tegutsesid mõlemad isikud teadvalt abstraktse garantiisuhte, mitte müügisuhte raamistikus. Kuivõrd hagejad tuginesid 08.03.2011 taganemisavalduses sisuliselt garantiikohustuste raames tõusetunud asjaoludele ja esitatud põhjendustele, on taganemisavaldus mh ka seetõttu õigusvastane ja kehtetu.
40.Maakohus jättis hagejate taganemisavaldust hinnates kontrollimata müügilepingust taganemise kooskõla VÕS § 116 lg-ga 4, mille kohaselt ei ole lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Käesoleval juhul on kostjatele hagejate müügilepingust taganemise tulemusena tekkiv kahju võrreldes

kulutustega, mis on tehtud või tuleks teha täiendavalt garantiikohustuste täitmiseks, täiesti ebamõistlik - üle 100 000 euro.

41.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagejate müügilepingust taganemine ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus jättis arvestamata, et vaatamata garantiitööde teostamise nõude kattevarjule ei pidanud hagejad oluliseks ega soovinud garantiitööde teostamist ning hagejate pahauskseks lõppeesmärgiks oligi müügilepingust taganemine (mis on seotud üldise kinnisvarahindade langusega ja/või hagejate majanduslike raskustega). Jättes vastamata SRV kompromissipakkumisele ja esitades müügilepingust taganemise avalduse, käitusid hagejad vastuoluliselt ja ootamatult ning kuritarvitasid oma õigusi. Hagejatel garantiikohustuse täitmise raames lasunud kohustused oleks olnud nõuetekohaselt täidetud üksnes siis, kui hagejad oleks võimaldanud ilmnenud puudused faktiliselt kõrvaldada. Maakohtu viited tööde läbiviimise ja kolimise liigse koormavuse kohta on asjakohatud ja ebaõiged.
42.Maakohus rahuldas alusetult hagejate intressi- ja viivisenõuded. Kohus jättis tähelepanuta müügilepingu p-s 6.6 sisalduva kokkuleppe, mis välistab hagejate intressinõude lepingust taganemise korral.
43.Kostjad taotlevad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskuludena riigi kasuks riigilõivu täielikult välja mõistmata jätmist (tunnistades kehtinud riigilõivu seaduse sätted põhiseaduse vastaseks ja jättes kohaldamata). Vastus apellatsioonkaebusele
44.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Vastuapellatsioonkaebus
45.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (01.08.2012) summas 6720,21 eurot.
46.Maakohus eksis viivise arvestamisel, märkides, et hagejate lepingust taganemine toimus 09.03.2012. Tegelikkuses toimus hagejate lepingust taganemine aasta varem ehk 08.03.2011 ja viivis muutus sissenõutavaks alates 09.03.2011. Tingituna valest viivise arvestuse alguskuupäevast tuvastas maakohus ebaõigesti ka hagejate viivisenõude suuruse otsuse tegemise kuupäev seisuga ja sellest lähtuvalt on ebaõige otsuse resolutsiooni p 3. 01.08.2012 seisuga oli hagejate põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostjate vastu 23 566,78 eurot. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
47.Kostjad paluvad jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
48.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi müügilepingust taganemise õiguspärasuse tunnustamiseks ja leppetrahvi saamiseks. Selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega kohus mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja lepingu järgi saadud 210 006,71 eurot, intressi 7716,47 eurot ja viivise ning riigilõivu riigituludesse ja jaotas menetluskulud.

Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus täies ulatuses. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel väljamõistetud intressi ning osaliselt viivise ja riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas, samuti menetluskulude jaotuse osas tühistada. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

50.Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagejate intressinõude rahuldamata, rahuldab hagejate viivisenõude taotletud suuruses, mõistab riigilõivu riigituludesse välja teistsuguses suuruses ja jaotab teisiti menetluskulud.
51.Põhinõude 210 006,71 euro osas rahuldas maakohus hagi õigesti ja kohtuotsus jääb selles osas muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus selles osas järgmist.
52.Maakohus käsitles ja hindas korrektselt kõiki asjas kogutud tõendeid. Muu hulgas hindas maakohus Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamust ja selle andnud T.S ütlusi (otsuse p 14). Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda teinud, ei ole õige. Samuti põhjendas kohus, miks ta eelistab asjatundjate T.S ja M.S arvamuste ja ütluste vastuolude korral M.S seisukohti.
53.Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu järgi tuli elamu esitada plaatvundamendile, kuid see ehitati hagejatega vastavat muudatust kooskõlastamata lintvundamendile, millega SRV rikkus VÕS § 217 lg 2 p 1, st asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus põhjendas otsuse p-s 14, milliste dokumentide alusel ta selle järelduse tegi. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et hagejad olid teadlikud lintvundamendi rajamisest ja aktsepteerisid seda. Maakohus sellekohaste kostja väidetega ei nõustunud ja kohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud (otsuse p 15). Samuti on tõendamata, et hoone rajamine lintvundamendile oleks olnud piirkonna eripära arvestades ainus tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud lahendus, nagu kostja väidab. Maakohus lähtus selles osas põhjendatult asjatundja M.S arvamusest, mille kohaselt oleks tulnud kinnistu nõrga pinnase tõttu ehitada elamu plaatvundamendile.
54.Maakohus tuvastas M.S arvamuse alusel õigesti muu hulgas asjaolud, et hoone ümbruse drenaa isüsteem ei tööta ning hoonealune pinnas ja kinnistu kannatavad liigvee all. Ka T.S arvamuse p-s 2.2.3 on märgitud sama ning lisaks ka seda, et drenaa isüsteemi ei ole ehitatud nõuetekohaselt. Ebaõige on kostja väide, et drenaa i mittetoimimist ja krundi liigniiskust ei saa lugeda kostja kohustuste rikkumise tagajärjeks. Vaidluse all ei olnud asjaolu, et SRV ehitas hoone ümber drenaa i ja see ei toimi, kuigi seda on üritatud korduvalt remontida. Samuti oli müügilepingu p 4.1 ja selle lisaks oleva ehitusprojekti järgi müüja kohustuseks krundi tagasitäitmine ja tasandamine. SRV need tööd ka teostas, kuid ebakvaliteetselt.
55.Kohus leidis põhjendatult, et lepingust taganemiseks olid täidetud nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. SRV rikkus sedavõrd oluliselt müügilepingu tingimusi, et lepingust taganemine puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andmata oli kohtu tuvastatud asjaoludel põhjendatud. Maakohus leidis õigesti, et elamu ei ole osaliselt kasutamiskõlblik ja selle kvaliteet ei vasta keskmisele sama liiki elamutelt oodatavatele kvaliteedinõuetele. Ka T.S tõi arvamuses välja lisaks hoone vajumisele ja drenaa i mittetöötamisele hulgaliselt muid märkimisväärseid ehituslikke puudusi (II kd lk 109-119), mida on maakohus käsitlenud otsuse p-s 14. T.S tuvastas muu hulgas, et välisseinad ja põrandad on vajunud erinevalt, välisseinte ja põrandate vahele on tekkinud suured praod, põrandad on vajunud lubatust tunduvalt rohkem, põranda

aluste tegemisel on jäetud tegemata nõuetekohase kõrgusega killustikpadi ja see on nõuetekohaselt tihendamata, siseseinad ripuvad laes, kuigi peaks toetuma põrandale, vajumiste tõttu on siseviimistlus kahjustatud, põrandate vajumise tõttu ei ole välisseinte liitekohad enam tuule- ja soojapidavad, siseseinte vajumisest on kannatanud ka helikindlus, sanitaarruumide plaaditud pinnad on pragunenud ja ei ole nurgavuukide avanemise tõttu veekindlad, suurte vajumite tõttu on tekkinud oht põrandasiseste ja aluste tehnosüsteemide purunemisele, katuse tuuletõke on ebapiisav ja läbipuhumise tõttu on tekkinud lubamatud soojakaod, välisseinte tuuletõke ei ole piisava tihedusega, sest fikseeritud on külma õhu sissetungimine läbi välisseintes asuvate pistikupesade, akende ja uste ümbrustes on täheldatavad lubamatud soojalekked. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hoone puudused ei ole olulised ega takista asja sihipärast kasutamist.

56.Kui võtta ka aluseks üksnes kostja poolt tellitud asjatundja T.S arvamus, mille kohaselt ei ole kogu hoone lammutamine ebamajanduslikkuse pärast soovitatav ning hoone vajumise peatamiseks saab tihendada põrandaaluseid koos sokliseinte väljast tugistamise või raudbetoonist särgi valamisega soklile, tähendab see siiski seda, et hoone kõik sisekonstruktsioonid, sh tehnosüsteemid, tuleb lammutada ja rajada hiljem uuesti.
57.Iseenesest on õiged kostja väited selle kohta, et ta on teinud hagejatele korduvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldumist maja täielikust lammutamisest selleks, et saaks ehitada nõuetekohase plaatvundamendi, ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kohustuse täitmisest keeldumisena VÕS § 114 lg 4 tähenduses, nagu leidis maakohus, kuna ümberehituse käigus võidakse leida ka teistsuguseid ehitustehnilisi lahendusi. Samas ei mõjuta eeltoodu ringkonnakohtu hinnangul põhinõude rahuldamist, sest antud juhul on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses, nagu leidis õigesti ka maakohus. Arvestades rikkumise olulisust ja ulatust ei pidanud hagejad andma täiendavat tähtaega hoone ümberehitamiseks ega taluma kolimist koos lastega ümberehitamise ajaks (so vähemalt 6 kuuks) asenduspinnale ja siis sealt tagasi. Asjaolusid, mis oleks võimaldanud kaaluda VÕS § 116 lg 4 kohaldamist, st kostjal ebamõistlikult suure kahju tekkimist hagejate lepingust taganemise korral, kostja maakohtus esile ei toonud. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite kostjal üle 100 000 euro suuruse kahju tekkimise kohta jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
58.Maakohus leidis otsuse p-s 16 põhjendatult, et hagejad taganesid lepingust mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg lepingust taganemiseks hakkab kulgema ajast, mil pool sai teada rikkumisest, mille tõttu ta jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis. Hagejad said puuduste tegelikust olemusest ja ulatusest teada M.S aktist, mis valmis 28.02.2011 ja nad taganesid müügilepingust 08.03.2011. Kuigi kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses kohtu tuvastatud asjaolu, et hagejatele anti müügilepingu eseme otsene valdus üle 15.03.2008, ei märkinud ta apellatsioonkaebuses ega selgitanud ka ringkonnakohtu istungil, millal see tema arvates üle anti. Vastava mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsus ja maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.
59.Maakohus ei tuvastanud, et hagejad oleks olnud vastuvõtuviivituses, takistanud kostjal pahatahtlikult garantiitööde tegemist või käitunud kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (otsuse p 17). Olukorras, kus kostja esitas 14.01.2011 hagejatele ettepaneku kirjas loetletud garantiitöödetööde tegemiseks, kuid keeldus 20.01.2011 vaatamata varasemale lubadusele (I kd lk 93-95) selgesõnaliselt hagejatele E.S tehtud ekspertiisiakti esitamisest (I kd lk 97), ei olnud puuduste tegelik ulatus ja vajalike

tööde maht hagejatele teada enne, kui nad said M.S lt vastava akti. saamist. kordab selles osas Samuti ei olnud hagejad vastuvõtuviivituses ega käitunud kostja suhtes pahauskselt. Iseenesest asjaolu, et müügilepingu p-s 4.8 andis müüja ehitustöödele 24 kuulise garantii arvates hoonele kasutusloa väljastamisest, ei takista VÕS-s sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamist, sh lepingust taganemist olulise lepingurikkumise tõttu. Pealegi väljuks vaidlusaluse müügilepingu eseme puuduste kõrvaldamine ilmselgelt garantiiremondi raamidest selle tavapärases tähenduses.

60.Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebus osas, milles vaidlustatakse intressi väljamõistmist. Maakohus rahuldas hagejate nõude intressi saamiseks VÕS § 189 lg 1 viimase lause alusel, mille kohaselt lepingust taganemise korral tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Nimetatud säte on dispositiivne. Seega võivad pooled kokku leppida ka teistsugustes taganemise õiguslikes tagajärgedes. Antud juhul leppisid pooled 15.02.2007 lepingu p-s 6.6 kokku teisiti, st et lepingust taganemisel tagastamisele kuuluvalt summalt intresse ei maksta. Seega ei kuulu intressinõue lepingu p 6.6 järgi rahuldamisele.
61.Hagejate vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest maakohus lähtus viivise arvestamisel ebaõigest päevast, mil hagejatel tekkis alus viivise nõudmiseks. Maakohus luges ebaõigesti selleks kuupäevaks 09.03.2012. Hagejad edastasid SRV-le lepingust taganemise avalduse 08.03.2011, seega tekkis neil VÕS § 113 lg 1 järgi tasumata põhivõlalt (210 006,71 eurot) aastas 8% suuruse viivise saamise õigus alates 09.03.2011. Seisuga 01.08.2012 oli viivitatud päevi 512 ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 23 566,78 eurot. Alates 02.08.2012 tuleb kostjal TsMS § 367 järgi maksta viivist 8% aastas tasumata põhinõudelt (210 006,71 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
62.Hagejad tasusid hagi esitamisel riigilõivu 1528 eurot ja osamaksetena 28.09.2011 määruse alusel veel 2739,18 eurot. Hagi hinnaks oli 210 006,71 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 07.05.2012 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-7-12 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 30.12.2011, 4) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 muu hulgas osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. Seega oleks maakohus pidanud määrama tasumiseks põhiseaduspärase riigilõivu määra. Arvestades Riigikohtu üldkogu lahendi nr 3-3-1-22-11 seisukohti, mille kohaselt tuleb proportsionaalse riigilõivu määramisel lähtuda enne 01.01.2009 kehtinud lõivumääradest, oleks maakohus pidanud lähtuma hagi hinnale (kroonides 3 285 890,90) vastavast riigilõivumäärast, mis tuli hagilt hinnaga 3 200 000 kuni 3 300 000 krooni maksta suuruses 78 000 krooni (4985,11 eurot). Kuna hagejad on sellest tasunud 4267,18 eurot, tuleb kohtuotsusega TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõivu tasumata osa 717,93 eurot.
63.Ringkonnakohtu otsusega hagi osalise rahuldamise tõttu ja arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kõikidest poolte kantud menetluskuludest 10% hagejate kanda ja 90% kostja kanda.
64.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Protokolli parandamise taotluse lahendamine

26.02.2013 esitas Metsaveere Majad OÜ taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, paludes asendada apellandi esindaja sõnad „Maakohus ei selgitanud seda, et kostja peaks tõendama, et garantiitööde tegemiseks peab majast välja kolima“ sõnadega „Maakohus ei selgitanud seda, et kostja peaks tõendama, et garantiitööde tegemiseks majast väljakolimine ei ole ebatavaline“. J.K ja K.K vaidlesid taotlusele vastu. Ringkonnakohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. Vastuväite lahendamine 26.02.2013 menetlusdokumendis esitas Metsaveere Majad OÜ vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale, leides, et kohus keeldus ebaõigesti koos apellatsioonkaebusega esitatud uute tõendite vastuvõtmisest. Ringkonnakohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus keeldus uute tõendite vastuvõtmisest TsMS § 652 lg 4 alusel.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja