M N'e hagi Viru-Nigula Ühismajandi Vara-ja Tööosakute Kompensatsiooni Sihtasutust vastu 1 000.- euro nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: M N (isikukood xxxx) esindajad Esindaja: riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja: Viru-Nigula Ühismajandi Vara- ja Tööosakute Kompensatsiooni Sihtasutus (reg.kood 90003120; asukoht 44001 Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, LääneVirumaa) Esindaja: juhatuse liige Jaak Lepik Tsiviilasja hind
1 000.- eurot
RESOLUTSIOON:
Jätta hagi rahuldamata tervikuna. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja esindaja tasu reguleeritakse eraldi kohtumäärusega ja jäetakse riigi kanda. Vabastada hageja kohustusest tasuda riigituludesse menetluskulud (riigilõiv). Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD:
Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. I Menetluse käik ja poolt seisukohad:
1.Hageja esitas 06.06.2011.a. Viru Maakohtule hagi kostja vastu 1 041,75 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt suri hageja poeg A P xxxx.a. 17.12.1997.a. esitas hageja Jõgeva notar Kaja Tenissonile avalduse pärandvara vastuvõtmiseks. 27.04.1998.a. koostas Jõgeva notar Kaja Tenisson seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt pärandvara koosneb:
1.Lääne-Virumaal, xxxx asuvast ühekorruselisest elamust.
2.xxxx kolhoosi tööosakust summas kuusteist tuhat kakssada üheksakümmend kolm krooni ja 75 senti (16 293,75 krooni. Nimetatud tööosak kuulus pärandajale vastavalt xxxx Vallavalitsuse tõendile nr. 214 15.03.1993.a. Hageja on lisanud hagile koopia tõendist nr. 214 tööosaku suuruse kohta xxxx kolhoosis, mille pöördel märked tööosaku käibe kohta puuduvad. Hagejale teadaolevalt olevat kõigile isikutele, kes omasid xxxx kolhoosi tööosakuid, nende tööosakud ammu välja makstud. Hageja on teinud 24.01.2007.a. kirjaliku järelpärimise kostjale tööosakute väljamaksmise osas. Kirja koopia on hagile lisatud.
2.Viru Maakohtu 22.09.2011.a. kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati hageja täielikult hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 255,64 euro tasumisest.
3.Hagi on menetlusse võetud Viru Maakohtu 27.09.2011.a. kohtumäärusega.
4.13.10.2011.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kostja kirjalik vastus hagiavaldusele. Kirjaliku vastuse kohaselt leiab kostja, et hageja puhul on tegemist olematu vara kostjalt väljanõudmisega. Tööosakud kaotasid kehtivuse 01.10.1996.a. Pärandi inventuuri hageja ei ole soovinud ja seda ei ole tehtud. Hageja on pärinud kehtivuse kaotanud tööosaku. Kostja nõukogu lubas kasutada tööosakuid majandist ostetud varade eest järelmaksude tasumisel. 10.12.2008.a. lõpetas kostja nõukogu audiitori ettepanekul tööosakute vastuvõtmise maksevahendina järelmaksude eest. Rahas pole kostja tööosakuid kellelegi hüvitanud. Ka hageja ei ole sellekohaseid tõendusmaterjale esitanud. Kostja teatab, et hagejale on nii suuliselt kui ka kirjalikult adekvaatseid selgitusi antud. Koopiad kirjalikest vastustest hagejale on lisatud.
5.25.01.2012.a. on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja saabunud kostja kirjalik taotlus vaheotsus tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks hageja nõudele kostja vastu. Aegumise kohaldamiseks viidatakse Põllumajandusreformi seaduse (PõRS) §-le 17 lg. 4, mille kohaselt sai tööosakuid käsutada kuni 01.10.1996.a. Hiljem esitatud taotlusi ei rahuldata ja tööosakuid ei kompenseerita. Seega ei saa esitatud nõuet rahuldada ning nõue on aegunud. Samuti leiab kostja, et hagi on aegunud ka nõude esitamiseks VÕS § 1027 ja 1028 alusel (alusetu rikastumine). Vastavalt TsÜS (kehtinud kuni 01.07.02.) § 113 lg. 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud
lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. § 116 sätestab, et aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hagi alusetu rikastumise sätete alusel oleks tulnud esitada hiljemalt 01.07.2005.a.
6.03.02.2012.a. on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja saabunud hageja esindaja kirjalik seisukoht kostja taotlusele vaheotsuse tegemiseks. Vastusest ilmneb, et hageja on seisukohal, et hagi on esitatud tähtajas ning aegumise kohaldamiseks eeldused puuduvad. Hageja on pärinud oma xxxx.a. surnud poja A P tööosakud summas 16 293,75 krooni. Hageja leiab, et xxxx kolhoosi tööosakut ei olnud kostja poolt A P õigeaegselt väljamakstud ja nõudeõigus läks A P surma järgi üle hagejale. Kostja ja tema seaduslik esindaja venitasid esialgu A P ning seejärel hagejale väljamakse tegemisega tahtlikult. Hageja leiab, et kostja ei soovi temale, päritud tööosakute väljamaksmist.
7.Kohtuistungil 07.02,2012.a. jääb hageja oma nõude juurde ning kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja nõue on aegunud. Poolte esindajad on kokku leppinud, et hageja esindajale esitab kostja esindaja kostja asukohas põllumajandusreformiga seotud dokumendid.
8.28.09.2012.a. on kostja esitanud maakohtule hageja nõutud kirjalikud tõendid. Koopiad kuuel lehel, millest ei nähtu, et isikute tööosakuid oleks välja makstud kostja või tema õiguseellaste poolt rahas.
9.Kohtuistungil 18.10.2012.a. on üle kuulatud hageja poolt taotled tunnistajad R K ja V K . Vande all üle kuulatud tunnistajad ei ole kinnitanud, et nad oleksid saanud kostjalt raha tööosakute eest.
10.10.02.2012.a. on kostja esitanud kirjaliku tõendi S M , A K 'a ja M R 'i kohta. Tõendist ei nähtu, et nimetatud isikutele oleks välja makstud rahas tööosakuid. Nimetatud isikute tunnistajana ülekuulamisest on loobutud (t. lk 143).
11.Kohtuistungil 12.02.2013.a. on hageja oma nõuet vähendanud 1 000.- eurole. Nõude vähendamine on protokollitud ja hageja on selle kohta andnud allkirja, et tema lõplik nõue kostja vastu on 1 000.- eurot. Kostja hagi ei tunnistaja palub jätta hagi rahuldamata. II Maakohtu seisukoht:
12.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Põllumajandusreformi seaduse (PõRS) § 2 sätestatakse seaduses kasutatavate terminite tähendused, sealhulgas osaku paigutamine: osaku paigutamine - tööosaku või ühistatud vara eest saadava kompensatsiooni kasutamine sissemaksena äriühingu osa- või aktsiakapitali või selle kohta võlakohustuse vormistamine õigustatud subjekti kasuks. PõRS § 16 lg 1 kohaselt on tööosak ühismajandi liikmete ja alaliste töötajate ning teiste Õigustatud subjektide ühismajandis töötamise aja ja tööpanuse alusel arvutatud osa Ühismajandi varas. Lg 6 sätestab, et tööosaku suuruse kohta antakse õigustatud subjektile välja sellekohane tõend.
PõRS § 17 reguleerib tööosaku käsutamist: (1) Isikul, kellel on tööosak ühismajandi varas, on õigus 1) paigutada oma tööosak ühismajandi vara baasil asutatud äriühingu aktsia- või osakapitali; 2) taotleda oma tööosaku ulatuses ühismajandi vara natuuras eraldamist kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21. 3) ühendada oma tööosak ühistatud vara eest saadava kompensatsiooniga, samuti seaduses sätestatud korras teiste analoogilisel eesmärgil välja antud osakute või obligatsioonidega; 4) anda oma tööosak tasuta või tasu eest teisele füüsilisele või juriidilisele isikule. (2) Õigustatud subjektil on õigus oma tööosakut pärandada. (3) Tööosaku realiseerimise viisi, korra ja tähtajad otsustab reformikomisjon vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21. (4) Tööosakut võib käsutada kuni 1996. aasta 1. oktoobrini. Hiljem esitatud taotlusi ei rahuldata ja tööosakut ei kompenseerita.
14.Maakohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tööosaku rahaliseks kompenseerimiseks on põhjendamatu, kuna alates 01.10.1996.a. ei saanud enam tööosakuid käsutada. Nimetatud tähtajast hiljem esitatud taotlusi ei rahuldata ja tööosakuid ei kompenseerita. Hagi on esitatud maakohtusse alles 06.06.2011.a.
15.TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et hageja poeg A P suri xxxx.a. 17.12.1997.a. esitas hageja Jõgeva notar Kaja Tenissonile avalduse pärandvara vastuvõtmiseks. 27.04.1998.a. koostas Jõgeva notar Kaja Tenisson seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt pärandvara koosneb:
1.Lääne-Virumaal, xxxx asuvast ühekorruselisest elamust.
2.xxxx kolhoosi tööosakust summas kuusteist tuhat kakssada üheksakümmend kolm krooni ja 75 senti (16 293,75 krooni). Nimetatud tööosak kuulus pärandajale vastavalt xxxx Vallavalitsuse tõendile nr. 214 15.03.1993.a. xxxx kolhoosi tööosaku tõendi nr. 214 pöördel ei ole ühtegi märget tööosaku käibe kohta. Pärandvara inventuuri tehtud ei ole. Eeltoodust tuleneb, et juba pärandi ülemineku hetkel puudus õigustatud isikul võimalus tööosaku käsutamiseks.
16.Kohus märgib täiendavalt, et tuvastamist ja tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks rahas kompenseerinud tööosakuid hageja poolt viidatud isikutele ega teistele tööosakute omanikele. Hagejal oli õigus käsutada oma tööosakut seaduses ettenähtud viisil. Hageja pole tõendanud asjaolu, mille alusel kostja pidi hagejale kompenseerima tööosaku rahas. PõRS § 9 alusel on rahas võimalik välja maksta ainult ühistatud vara eest saadavat kompensatsiooni.
17.Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks midagi hagejalt alusetult saanud, mis kuuluks käesoleval ajal kompenseerimisele. Samuti ei ole tõendamist leidnud hageja väited
selle kohtul nagu kostja kasutaks ebaseaduslikult võõrast vara.
18.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks ebamõistlik jätta kostja menetluskulud hageja kanda, mistõttu kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
19.Hageja on käesolevas tsiviilasjas saanud menetlusabi ning ta on vabastatud riigilõivu summas 255,64 eurot tasumisest. Vastavalt TsMS 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud sätetest tuleb hageja vabastada menetluskulu, s.o riigilõivu summas 255,64 eurot riigituludesse tasumise kohustusest, kuna hagejale nimetatud kohustuse panemine oleks ebamõistlik ja ebaõiglane,