Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 14.11.2008 liitumislepingu nr 1689776, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja/või teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 30.09.2010 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 63,91 eurot ja viivise 22.04.2009 – 01.10.2012 eest vähendatud ulatuses 63,86 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tlk 11-13, 20-22). 23.10.2012 ja 16.11.2012 kirjalikes vastustes kostja hagi ei tunnista. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole (tlk 48-50, 75-76). Kostja vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 14.11.2008 liitumislepingu nr 1689776 ja selle lisana järelmaksuga müügilepingu, mille alusel kohustus kostja tasuma iga kuu 18. kuupäevaks hinnapaketi järgseid kuutasusid ning järelmaksu osamakseid. Elisa Eesti AS-i teenindaja vahendusel sõlmiti otsekorraldusleping nimetatud kohustuste tasumiseks. Otsekorralduslepingu alusel tasuti igakuiselt 350 krooni kuni aprillini. 09.04.2009 sai kostja maksehäireregistrilt teatise, mille kohaselt oli ta Elisa Eesti AS-ile võlgu 300 krooni. Ilmnes, et otsekorralduslepingu alusel on tasutud vaid järelmaksu osamakseid, kuid hinnapaketiga seotud kuutasud on tasumata, ning seoses sellega on kostjale määratud käsitlustasu 1000 krooni. Kostja tasus koheselt põhivõla ning esitas Elisa Eesti AS-ile kirjaliku pretensiooni koos palvega nõue tühistada, sest: tegemist ei olnud pahatahtliku käitumisega, vaid Elisa Eesti AS-i klienditeenindaja poolt põhjustatud arusaamatusega; lepingust ei ole võimalik välja lugeda, et paketitasu (75 krooni kuus) kuulub tasumisele järelmaksu osamaksest eraldi, vaid jääb mulje, justkui oleks see arvestatud järelmaksu osamakse sisse; 300kroonise põhinõude kõrval on 1000kroonine käsitlustasu ebamõistlikult suur. Elisa Eesti AS järeleandmisi ei teinud. Tegemist on ühe ja sama lepinguga ning on loomulik eeldada, et lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad tasutakse ühe maksena. Antud juhul otsustas klient otsekorralduse kasuks ja palus klienditeenindajal ka vastavasisuline leping sõlmida. Kostja tarbijana ei teadnud ega pidanudki teadma, et lepinguliste kohustuste täitmiseks oleks tulnud sõlmida kaks eraldi otsekorralduslepingut. Sellele ei juhtinud tähelepanu ka lepinguid vahendanud Elisa Eesti AS-i klienditeenindaja. Kostja on seisukohal, et talle ei antud üksikasjalikku teavet tasumise tingimuste kohta, mis on tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 järgi kaupleja kohustus. Kostja heauskse tarbijana ei pea maksma kinni ettevõtte klienditeenindaja ebapädevust. Käsitlustasu on määratud ettevõtte teenindajast tuleneva vea tõttu. Kostja on juba ammu täitnud kõik liitumis- ja järelmaksuga müügilepingust tulenevad kohustused ning möönab, et tema süü oli arvete ja kirjade õigeaegselt avamata jätmine, mistõttu ei avastanud võlga õigeaegselt. Otsekorraldusega läks igakuiselt õiges suurusjärgus summa arvelt maha ja kostja ei osanud probleemi aimata. Hageja 02.11.2012 seisukoha järgi sõlmis kostja liitumislepingu teenusepaketi Elisa 75 kohta ning selle lisana järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung F480 ostmiseks. Puudub mõistlik põhjendus eeldada, et järelmaksuga kauba ostmisel sisaldub järelmaksu hinnas ka kõneteenuste hind. Lepingu sõlmimisel selgitatakse igale kliendile lepingulisi kohustusi, tutvustatakse üldtingimusi ja antakse eksemplar kehtivatest üldtingimustest. Kostja on lepingu allkirjastanud, seega nõustunud 2/5

üldtingimuste kohaldumisega pooltevahelisele suhtlusele. Kostja ei ole viidanud, millise tingimusega on Elisa läinud vastuollu, mitte sõlmides ilma kostja vastava sooviavalduseta otsekorralduslepingut kõneteenuste eest tasumiseks. Kostjale müüdi telefon kliendihinnaga ning järelmaksuga ilma lisanduvate intressideta. Kliendisoodustusest tuleneva hinnavahe hüvitamiseks on järelmaksuga müügilepingus ette nähtud käsitlustasu nõue juhuks, kui klient ei täida lepingu tähtajalisuse kohustust. Kostja ei olnud järelmaksuga müügilepingu kehtivuse ajal Elisa klient. Leping lõpetati, sest kostja ei täitnud liitumislepingust tulenevat kohustust tasuda talle esitatud arveid kõneteenuste eest. Lepingu lõpetamise tõttu tekkis Elisal järelmaksuga müügilepingu kohane käsitlustasu nõudeõigus, mille kohta on kostjale esitatud 04.04.2009 arve summas 1000 krooni. Kostja ei ole arvet tasunud (tlk 67-68). Tartu Maakohtu 07.01.2013 kohtuistungile pooled ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjust. Pooled said kutsed kohtuistungile kätte. Kohus hoiatas kutses pooli, et ilmumata jätmise korral võib kohus lahendada asja sisuliselt (tlk 84-86). 23.10.2012 kirjalikus vastuses hagile oli kostja teatanud, et ei taotle enda ärakuulamist (tlk 48). Hagiavalduses ja 02.11.2012 seisukohas kostja vastuse kohta oli hageja kinnitanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ega soovi enda ärakuulamist (tlk 12, 68).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 63,91 euro ja viivise 63,86 euro saamiseks tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -

Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.11.2008 liitumislepingu nr 1689776, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma (tlk 26);

-

Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.11.2008 ka järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung F480 ostmiseks (tlk 27);

-

lepingute sõlmimisel vormistas Elisa Eesti AS-i klienditeenindaja otsekorralduslepingu telefoni järelmaksu tasumiseks, kõneteenuse eest tasumiseks otsekorralduslepingut ei sõlmitud;

-

Elisa Eesti AS lõpetas ühepoolselt liitumislepingu, sest kostja ei tasunud kõneteenuste eest esitatud arveid;

-

30.09.2010 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale (tlk 25). Hagiavaldusest ei tulene otseselt hageja nõude tekkimise alus. Alles kostja vastusest hagile selgub, et tegemist on käsitlustasu nõudega, mida Elisa Eesti AS nõuab järelmaksuga müügilepingus sätestatud juhul. Kostja väidab oma vastuses hagile, et Elisa Eesti AS poolt ostutatud telekommunikatsiooniteenuste eest on kostja tasunud. Hageja ei ole kostja seisukohale vastu vaielnud. Seega ei ole vaidluse all mitte tasu osutatud teenuste eest, vaid käsitlustasu nõue, mis on hageja väitel tekkinud kostja kohustuse rikkumisega: kostja jättis tasumata telekommunikatsiooniteenuste eest. Järelmaksuga müügilepingus on sätestatud, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendipoolse rikkumise tõttu või järelmaksuga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse või kui klient muudab kasutatava teenuspaketi Elisa45 teenuspaketi vastu järelmaksu müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade

3/5

tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1000 krooni ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist (tlk 27). Kohus leiab, et käsitlustasu nõuet võib tõlgendada leppetrahvi nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 alusel. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse tätimata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet kostja kohustuse rikkumise suhtes piisavalt põhjendanud. Hageja leiab, et liitumisleping lõpetati, sest kostja ei täitnud oma liitumislepingust tulenevat kohustust tasuda kõneteenuste eest, ning seetõttu tekkis Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt järelmaksuga müügilepingu kohast käsitlustasu 1000 krooni. Hageja arvates on asjakohatu süüdistada teenusepakkujat kõneteenuste eest tasumiseks otsekorralduslepingu mittesõlmimises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, arvestades lepingute tekste ning lepingute sõlmimise asjaolusid, et liitumislepingut ja järelmaksuga müügilepingut tuleb käsitada ühtse lepinguna. Hageja ei ole tõendanud, et Elisa Eesti AS ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku selles, et kostja oleks pidanud täitma lepingut kahel erineval viisil. Järelmaksuga müügileping on liitumislepingu lisa, lepingud sõlmiti samaaegselt, liitumislepingusse on tehtud märge, et klient soovib osta telefoni järelmaksuga, ning järelmaksuga müügileping on seatud sõltuvusse liitumislepingu kehtivusest ja täitmisest (tlk 26, 27). Liitumislepingu lisaks olevate Elisa Eesti AS-i üldtingimuste p-i 7.5 kohaselt on arveldusperioodiks kalendrikuu, mille kohta Elisa esitab kliendile arve, mis tuleb tasuda arveldusperioodile järgneva kuu 18. kuupäevaks, ning kliendil on võimalik sõlmida arve tasumiseks pangaga otsekorraldusleping (tlk 37). Järelmaksuga müügilepingu kohaselt on järelmaksugraafiku kohane maksepäev samuti iga kuu

4/5

telefoni järelmaksu tasumiseks. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kontolt 2008. a detsembrist kuni 2009. a märtsini kantud Elisa Eesti AS-ile igakuiselt 350 krooni (tlk 51-60). Kõneteenuse eest tasumiseks otsekorralduslepingut ei sõlmitud, mistõttu tekkis kostjal selles osas võlg. Kostja tasus kõneteenuste võla koheselt sellest teadasaamisel (tlk 62). Seega ei ole asja materjalide ning hageja esitatud tõendite põhjal võimalik asuda seisukohale, et kostja oleks lepingut rikkunud, mis annaks hagejale õiguse esitada käsitlustasu nõue. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue käsitlustasu 63,91 euro (1000 krooni) väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale käsitlustasu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue summas 63,86 eurot. Arvestades hagi rahuldamata jätmist ja TsMS § 162 lg-id 1-3, 5 ja § 173 lg-id 1, 4, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p-i 3 järgi võib lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kostja kinnitusel tal menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.