1.Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ hagi M. T.e vastu rahuldada.
2.Välja mõista M. T.elt Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 81 senti, millest võlgnevus on 448 (nelisada nelikümmend kaheksa) eurot 66 senti ja viivis 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot 15 senti.
3.Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ (Advokaadibüroo) ja M. T. (Klient) sõlmisid 03.12.2010. a kliendilepingu nr 118/10-T (Kliendileping, tl 20-21). Kliendilepingu punkti 1.1 kohaselt võttis Advokaadibüroo Kliendilt täitmiseks õigusteenuse osutamiseks ülesande – esindada ja nõustada Klienti Viru Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-5948. Klient volitas Advokaadibürood tutvuma asja materjalidega, koostama juriidilisi dokumente, pidama läbirääkimisi, sh esindama Klienti kohtus, õigusteenuse osutajateks pidid olema vandeadvokaat Hillar Villers ja/või advokaat Margus Kiir.
2.Õigusteenuse eest makstava tasu suurus oli kokku lepitud Kliendilepingu teises jaos (punktid 2.1 - 2.5), sh lepiti kokku, et tasu suurus on 1 300 krooni (83,09 eurot) ülesande täitmisele kulunud aja eest ühes tunnis, millele lisandub käibemaks ning Klient kohustus õigusteenuse eest tasuma arve alusel 7 päeva jooksul arve esitamisest, arve mitteõigeaegsel tasumisel oli viivise suuruseks 0,1% tasumata summalt päevas.
3.Kliendilepinguga kohustus Advokaadibüroo osutama õigusteenust Kliendi parimates huvides, vajaliku hoolsusega, täites advokatuuriseadust ja advokaadi kutse-eetika reegleid, andma Kliendi nõudmisel informatsiooni õigusteenuse osutamise kohta ning teavitama Klienti olulistest asjaoludest.
4.Viru Maakohtu tsiviilasi 2-07-5948 käsitles abikaasade ühisvara jagamist (K. N.hagi M. T.e vastu ühisvara jagamise nõudes). Kohtuistungil 14.12.2010. a sõlmisid pooled kompromisslepingu ühisvara jagamiseks. 14.12.2010. a kompromisslepingu p 3 sõnastati
alljärgnevalt: „Hageja nõustub, et ühisvaraks olev kinnisomand Serva maaüksus (asukohaga Toila vald, Ida-Virumaa, katastritunnus 80:201:002:0083; Viru Maakohtu Kinnistusosakonna registrinumber 981807), jääb kostja (M. T.e) ainuomandisse, samuti võtab hageja (Karis N.) ainuisikuliselt enda kanda sellel kinnisomandil lasuva Eesti Vabariigi kasuks sisse kantud hüpoteegist ning kõik kinnistuga kaasnevad muud lepingulised kohustused. Kostja (M. T.) loobub mistahes nõuetest nimetatud kinnisomandi suhtes“. Kohus teatas, et kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks 22.12.2010. a (tsiviiltoimik 2-07-5948, II kd, tl 97-100). 22.12.2010. a esitasid hageja K. N.se esindaja advokaat L. T. ja kostja M. T.e esindaja advokaat M. K. kohtule taotluse kompromissi parandamiseks (tsiviiltoimik 2-07-5948, II kd, tl 108-109). 22.12.2010. a kohtumäärusega kinnitas kohus poolte kompromissi. Kohtumääruse resolutiivosa p 1.1 kohaselt „Hageja nõustub, et ühisvaraks olev kinnisomand Serva maaüksus (asukohaga Toila vald, Ida-Virumaa, katastritunnus 80:201:002:0083; Viru Maakohtu Kinnistusosakonna registrinumber 981807), jääb kostja M. T.e ainuomandisse, samuti võtab kostja M. T. ainuisikuliselt kanda sellel kinnisomandil lasuva Eesti Vabariigi kasuks sisse kantud hüpoteegist ning kõik kinnistuga kaasnevad muud lepingulised kohustused. Hageja loobub mistahes nõuetest nimetatud kinnisomandi suhtes“ (tsiviiltoimik 2-07-5948, II kd, tl 110-111).
5.31.12.2010. a esitas Advokaadibüroo Kliendile arve õigusabi eest tasumiseks summas 7 020 krooni (448,66 eurot) koos käibemaksuga 4 ja poole tunni eest (tl 15). Klient arvet ei tasunud.
6.Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ esitas 19.04.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T.elt 655,94 euro saamiseks. M. T. esitas nõudele vastuväite ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti 07.09.2012. a Viru Maakohtule üle asja jätkamiseks hagimenetluses (tl 2-3).
7.Hageja esitas nõude hagiavalduse vormis 23.10.2012. a (tl 10-14). Hagiavalduse taotleb hageja kostjalt põhivõla 448,66 euro ja viivise (15.01.2011 – 23.10.2012) 291,15 euro väljamõistmist. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja jätnud tasumata õigusabi teenuse osutamise eest, millega on rikkunud raha maksmise kohustust. Kliendilepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine on tahtlik ning ei ole vabandatav.
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis 03.12.2012. a kohtule saadetud vastuses, et hageja, tegutsedes kostja selja taga, muutis kompromisslepingut, jättes kostja enne kompromissi muudatuse sisseviimist ja pärast seda teavitamata. Seega rikkus hageja advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2, kliendilepingut, on vastutav sellise tegevusega põhjustatud kahjude eest ning ei ole õigustatud nõudma tasu.
9.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et kostja väide Kliendilepingu rikkumisest hageja poolt on põhjendamatu ja pahatahtlik, sest nimetatud asjaolu on analüüsinud Advokatuuri Aukohus ning asunud oma 26.01.2012. a otsuses (tl 46-53) seisukohale, et advokaat on käitunud nõuetekohaselt. Aukohtu otsust kostja halduskohtus vaidlustanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, pooled sõlmisid Kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas 2-07-5948 ning kostja on tasumata jätnud hageja poolt õigusteenuse osutamise eest esitatud arve nr 1264 –J summas 7 020 krooni (448,66 eurot).
12.Kostja tugineb arve tasumata jätmisel järgmistele asjaoludele: hageja, tegutsedes kostja selja taga, muutis kompromisslepingut, jättes kostja enne kompromissi muudatuse sisseviimist ja pärast seda teavitamata. Seega rikkus hageja advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2 ja kliendilepingut, on vastutav sellise tegevusega põhjustatud kahjude eest ning ei ole õigustatud nõudma tasu.
13.Kohus kostjaga ei nõustu. Advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2 sätestab, et advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Advokatuuriseaduse § 55 lg 1 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi (§ 55 lg 3). Advokatuuriseaduse § 64 sätestab, et kui klient leiab, et advokaaditasu või õigusteenuskulu nõue ei ole põhjendatud, võib ta selle vaidlustada advokatuuri aukohtus. Advokatuuriseaduse § 40 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid.
14.Kostja on esitanud Advokatuuri Aukohtule kaebuse vandeadvokaadi Ain Alvini ja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiire tegevuse peale, seoses õigusteenuse osutamisega ja kompromisslepingu sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-07-5948. Kostja põhiväited olid järgmised: Margus Kiir ei informeerinud teda kompromisslepingu muutmisest, kokkuleppe kohaselt pidi laenukohustuse (131 200 krooni) katma vastaspool (K. N.) ning vastupidisel juhul oleks kompromiss jäänud kinnitamata. Advokatuuri Aukohus lõpetas 26.012.2012. a otsusega aukohtumenetluse advokaatide suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
15.Kompromissläbirääkimiste käik on jälgitav 14.12.2010. a kohtuistungi protokollist (tl 17-19). Kohtuistungil osalesid hageja K. N., tema esindaja vandeadvokaat L. T., kostja M. T. ja tema esindaja vandeadvokaadi abi M. K.. Hageja esindaja on pakkunud kompromissiks järgnevaid variante: kostja maksab hagejale 500 000 krooni kompensatsiooni ning rohkem nõudeid hagejal kostja vastu ei ole või hageja saab kinnistu koos kinnistut koormavate kohustustega, kostjale jääb ülejäänud vara. Kostja tegi oma esindaja kaudu vastuettepaneku, kostja tasub hagejale 350 000 krooni. 14.12.2010. a kompromisskokkuleppe teksti kohaselt jäi kogu ühisvara kostjale (kinnistu, osaühingu osa, sõidukid ja jahirelv), hageja osa ühisvaras tuli kostja poolt välja maksta rahalise hüvitusena 435 000 krooni suuruses summas, selle tagamiseks andis kolmas isik (M. T.e ema Inna T.) käenduse. Hilisemaid probleeme tekitas kompromisslepingu kolmanda punkti sõnastus,
nimelt kelle kanda jäävad kinnisasja koormavad kohustused ning kes loobub mistahes nõuetest kinnisasja suhtes. 22.12.2010. a on mõlema poole esindajad saatnud kohtule ühise taotluse kompromisslepingu kolmanda punkti parandamiseks (tsiviiltoimik 2-07-5948, II kd, tl 108-109). Taotlust põhistasid esindajad ebatäpsusega kompromissi sõnastuses (kahel korral on kolmandas punktis eksitud hageja ja kostja nimetamisega). Kohus on kompromissi (sh punkti 3 parandatud variandis) kinnitanud 22.12.2012. a kohtumäärusega (tl 110-111).
16.Kohus leiab, et inimlike vigade ja ilmsete ebatäpsuste parandamised kompromisslepingus poolte esindajate ühise taotluse alusel ei anna alust väita, et kostja advokaat tegutses oma esindatava selja taga ning tekitas seeläbi kostjale varalise kohustuse ja kahju. Kostja on tsiviilasjas 2-07-5948 hinnanud kinnistu (registriosa 2144508) väärtuseks 800 000 krooni (tsiviilasi 2-07-5948, II kd, tl 91p), kinnistule on seatud hüpoteek 160 000 krooni. Ekslik kompromisstekst olnuks abikaasade ühisvara võrdsuse põhimõttest kõrvalekalduv ning kostjale tasakaalustamata eelist loov. Kompromisslepingu kolmanda punkti viimase lause parandus on samuti mõistlik ja loogiline. Kinnistu jäi kostjale, ebaloogiline olnuks viimase lause sõnastus sel juhul, et kostja loobub mistahes nõuetest kinnisasja suhtes. Oluline on ka see, et eksitust, kus segi aeti kostja ja hageja on ühteviisi mõistnud poolte esindajad ning asja menetlenud kohtunik. Kohus märgib, et kompromisslepingu parandamise ühine taotlus sisaldas ka taotlust, et kohus lükkaks kompromissi kinnitamise menetlustoimingu edasi kuni 28.12.2010. a (kompromisslepingu hilisem kinnitamine võimaldanuks pooltel esitada kohtule uus ja korrektne (vigadeta) kompromissleping ning teavitada kliente veast kompromisslepingus enne selle kinnitamist kohtu poolt).
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on alusetult jätnud täitmata kliendilepinguga võetud kohustuse.
18.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.