Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-44181
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Terviseameti kaudu hagi OÜ V vastu võla nõudes
Hagihind
409,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Terviseameti kaudu (asukoht: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tõnu K (XXX); Kostja: OÜ V (registrikood XXX, asukoht: XXX); Kostja seaduslik esindaja: EL(XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ V (registrikood XXX) hageja Eesti Vabariigi kasuks Terviseameti kaudu välja 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja 06 senti, millest 357,24 eurot on põhivõlgnevus ja 23,82 eurot on seisuga 10.11.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ V (registrikood XXX) hageja Eesti Vabariigi kasuks Terviseameti kaudu välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 357,24 eurot alates 11.11.2012.a VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ V kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt esitas 26.05.2011.a Terviseametile XXX elanik kaebuse selle kohta, et XXX kaupluse konditsioneer ja külmutusseadmed teevad talumatut müra. Terviseameti Põhja talitus tegi 21.07.2011.a müra mõõtmise tellimuse Terviseameti füüsikalaborile. Kostjaga hageja ühendust ei saanud. Müra mõõdeti 27.07.2011.a ning müra ekvivalenttasemed ületasid päeval 5,8 dBA ja öösel 16,2 dBA. Seega ületas müra sotsiaalministri 04.03.2022.a määrusega nr 42 kehtestatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ette nähtud müra normtasemeid.
2.Terviseamet kutsus kostja juhatuse liikme välja 25.08.2011.a. Hageja tegi kindlaks, et kostja kasutab kinnistut ning mitteeluruume aadressil XXX. Kostja ja OÜ RC vahel on sõlmitud allüürileping nr 10. Terviseamet saatis kostjale 23.12.2011.a kirja. Kirjas teatas hageja müra häiringu jätkamiseks, tegi ettepaneku esitada remonditöid kinnitav dokumentatsioon ning tellida akrediteeritud laborist kontrollmõõtmised. Sama kirjaga edastas hageja kostjale füüsikalabori protokolli alusel koostatud müramõõtmiste arve nr TN201119776. Hageja selgitas, et arve esitamise aluseks on välisõhu kaitse seaduse § 137, mille kohaselt tuleb müra mõõtmiste eest maksta saasteallika valdajal. Hageja selgitas, et mõõtmised teostati ja arve esitati sotsiaalministri 05.12.2011.a määrusega nr 56 kehtestatud „Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise korra ja hinnakirja“ alusel.
3.31.07.2011.a teatas kostja, et kaupluse ventilaatoritele on ehitatud peale müratõkked ning müra ei häiri enam elamist. Teate alusel lõpetas Terviseamet 08.08.2012.a kaebuse menetluse, kuid menetluse lõpetamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda müra mõõtmise eest. Kostja on keeldunud müra mõõtmise eest tasumisest.
4.Täiendavalt tõi hageja välja, et nõuab kostjalt 357,24 euro väljamõistmist ning seadusjärgset viivist. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks juba sissenõutavaks muutunud ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Kohtule 11.01.2013.a esitatud menetlusdokumendis selgitas hageja, et allüürilepingu punkti 2.6 järgi anti üürniku kasutusse kaupluse ruumid suurusega 288,2 m2. Lepingu punkti 6.1.9. järgi oli üürnik kohustatud mitte kasutama seadmeid ega tehnoloogiat, mis tekitavad kahjulikku mõju. Ehitusregistri andmete järgi on 21 hoones üks kauplus ja üks pubi-baar. Müra mõõtmise protokollis on kirjeldatud, et müra allikateks on tee 21 asuva kaupluse katusele paigaldatud tehnoseadmed ehk ventilatsiooni- ja jahutusseadmed. Tehnoseadmed töötavad ööpäevaringselt. Seadmed olid seotud ja teenindasid just seda kauplust, mille valdajaks oli kostja.
6.Terviseameti Põhja talituses 05.09.2011.a toimunud selgituste võtmisel kinnitas kostja
juhatuse liige AF, et kostja oli koos äripinnaga võtnud enda valdusesse kõik kaupluse seadmed ja tehnosüsteemid. Seega ei olnud pooltel lahkarvamusi küsimuses, kelle valduses on tehnosüsteemid. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Kohtule esitatud arve aluseks on sotsiaalministri 19.11.2010.a määrusega nr 77 kinnitatud „Tasuliste tervishoiuteenuste osutamise kord ja hinnakiri“. Töö seisnes helirõhutaseme mõõtmisest neljas mõõtepunktis vastavalt kasutatud standarditele, mõõtmiste teostamisest öösel, tulemuste vormistamisest tunnihinna alusel ja auto kasutamise sõidukulust mõõtekohta ja tagasi. Vastavalt määruse §-le 17 lisandub puhkepäevadel ja öösel teenuste hinnale 50%. Öine mõõtmine toimus 1 tunni jooksul neljas mõõtepunktis. Vormistamine on teostatud päevatariifi järgi.
7.Hageja edastas kostjale 23.12.2011.a kirja, millele oli lisatud müramõõtmiste arve. Arvel oli märge et selle tasumise tähtaeg on 15 päeva alates arve esitamisest. Hageja alustas viivise arvestamist 08.01.2012.a ehk päeval, mil möödus arve esitamiseks antud mõistlik tähtaeg. Kostja on kinnitanud, et ta on arve saanud. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hageja nõue on ebaselge ning tõendamata. Kostja arvates ei selgu hagiavaldusest, mille alusel on tema ja hageja vahel tekkinud võlasuhe. Arve ei anna alust nõude esitamiseks, vaid selleks peab olema mingi algdokument, näiteks leping.
9.Kinnistu aadressil XXX ei kuulu kostjale. Kostja sõlmis allüürilepingu ainult osale pinnale, mitte tervele hoonele. Ehitusregistri andmete kohaselt on ehitusealune pind sellel aadressil 543m2, aga kostja võttis rendile ainult 288,2 m2. Seadmed, mis on paigaldatud antud aadressile, ei kuulu kostjale, vaid kinnistu omanikule. Hagiavaldusest ei nähtu, kas hageja võttis ühendust kinnistu omanikuga. Hageja ei ole esitanud dokumenti, mis tõendaks, et saasteallika valdaja on kostja. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel ületas kostja müra taset.
10.Kohtule 04.02.2013.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et kuivõrd müraallikas oli ventilatsioon, on EhS § 2 lg 10 järgi tegemist ehitise tehnosüsteemiga, mis on ehitise toimimiseks vajalik konstruktsioonielement. Tehnosüsteemide tehnilist kontrolli peab EhS § 29 lg 1 p 13 järgi tegema ehitise omanik, mitte üürnik. Hageja poolt kohtule esitatud 05.09.2011.a protokollist nähtub, et kostjal ei olnud üürilepingu alusel õigust midagi parandada või remontida. Kinnistu omanikuga hageja ühendust ei võtnud. Ehitise konstruktsioonide korrashoiu kohustus oli üürilepingu p 6.2.5 järgi üürileandja kohustuseks ja avariide tagajärgede kõrvaldamiseks tehtavaid töid võib üürileandja delegeerida kostja eelneva kirjaliku kokkuleppe alusel. Üürilepingu lisast 2 on näha, et üürnik ei võtnud üürile müra allikat, sest aktis ei ole viidatud ventilatsiooni- ja jahutussüsteemile. Müra mõõtmise protokollis on märgitud, et müra allikaks oli OÜ V hallatavad kaupluse tehnoseadmed. Kohtuotsuse põhjendused
11.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle; 1) hagejale esitas 26.05.2011.a kaebuse inimene, kes väitis, et XXX kaupluse konditsioneer ja külmutusseadmed teevad talumatut müra; 2) Terviseameti Kesklabori füüsika labor teostas XXX juures 27.07.2011 müra mõõtmised ja tuvastas, et müra allikaks on kaupluse katusele paigaldatud tehnoseadmed (ventilatsiooni- ja jahutusseadmed);
3) mõõtmistulemuste kohaselt ületas müra lubatud normtaset; 4) hageja saatis kostjale 23.12.2011.a muuhulgas arve müra kontrollmõõtmiste eest; 5) 31.07.2011.a teatas kostja, et kaupluse ventilaatoritele on ehitatud peale müratõkked ning müra ei häiri enam elamist; 6) hageja lõpetas eelnimetatud teate alusel 08.08.2012.a kaebuse menetluse; 7) kostja kasutab XXX asuvaid mitteeluruume allüürilepingu alusel ning kostjale ei kuulu kinnistu XXX.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale mürataseme mõõtmisega seotud füüsikalabori kulud. Hageja leidis, et kostja peab müra mõõtmiste eest maksma kehtiva seaduse alusel, sest kostja on kaupluseruumide valdaja üürilepingu alusel. Lepingu punkti 6.1.9. järgi oli kostja kohustatud mitte kasutama kahjulikku mõju omavaid seadmeid. Müra allikateks olid kaupluse tehnoseadmed. Kostja on ise hagejale kinnitanud, et ta võttis koos kauplusega enda valdusesse kaupluse kõik tehnoseadmed. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et arve esitamiseks temale peaks olema mingi algdokument, näiteks leping. Samuti leidis kostja, et tema sõlmis allüürilepingu mitte kogu hoonele, vaid osale sellest. Tehnosüsteemide korrasoleku eest pidi vastutama ehitise omanik ja üürilepingu järgi ei olnud kostjal õigust midagi parandada või remontida. Üürilepingu lisa järgi ei ole kostja müra allikat üürile võtnud. Müra mõõtmise protokollis on märgitud, et müra allikaks oli OÜ V hallatavad kaupluse tehnoseadmed.
14.Kohus leiab, et hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Välisõhu kaitse seaduse § 137 näeb ette, et kui Terviseamet on teinud inimeste kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest saasteallika valdaja. Eeltoodud sättest nähtub, et müra normtaseme ületamise korral peab kontrollmõõtmiste eest tasuma nimelt saasteallika valdaja, mitte ehitise või kinnistu omanik. Seega tugineb hageja kostja vastu nõude esitamisel seaduslikule alusele ning kostja ei saa nõudele vastu vaieldes väita, et tal ei ole hagejaga sõlmitud lepingut või ta ei ole kinnistu või ehitise omanik või et tehnoseadmete korrasoleku eest vastutab seaduse kohaselt ehitise omanik. Välisõhu kaitse seaduse § 137 ei näe ette, et müra kontrollmõõtmise eest peaks tasuma isik, kes on ehitusseaduse alusel ehitise korrasoleku eest vastutav.
15.Käesoleva vaidluse lahendamisel on seega oluline tuvastada, kas kostja oli saasteallika valdaja. Kesklabori füüsika labori müra mõõtmise protokollist 28.07.2011.a (toimiku lk 7-12) nähtub, et müra allikana tuvastati 21 asuva kaupluse tehnoseadmed ehk ventilatsiooni- ja jahutusseadmed. Nende seadmete töötamisest tingitud müra tase ületas normtaset nii päeval kui öösel. Protokollis on kaupluse haldajana nimetatud „V OÜ“. Kohus leiab, et tegemist on ilmselt eksitusega protokollis, kus kostja ärinimi (OÜ V) on ebaõigesti kirja pandud. Äriregistri andmetel puudub äriühing nimega „V OÜ“ ning faktiliselt valdas 21 asuvat kauplust kostja.
16.Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja faktiväidet, mille kohaselt tegi kostja pärast müra kontrollimõõtmist ära vajalikud tööd selleks, et probleemi likvideerida. Hageja kirjast kostjale 23.12.2011.a (toimiku lk 74-75) nähtub, et kostja tegi vajalikud remonditööd ära 2011.a septembris, kuid müra ei olnud nende tööde tulemusel veel täielikult kadunud. Seetõttu tegi hageja kostjale ettepaneku edastada remonditöid tõendav dokumentatsioon ja viia läbi uued kontrollmõõtmised. Sama nõuet kordas hageja 31.01.2012.a kirjas (toimiku lk 21).
17.Kostja ja OÜ RC vahel sõlmitud mitteeluruumide allüürilepingust nr 10 (toimiku lk 49-56) nähtub, et kostja võttis üürile XXX aadressil kaupluse ruumid üldpinnaga 288,2 m2 ja pind anti kostjale kasutamiseks toidu- ja alkoholikauplusena (lepingu p 4.1.). Kostja pidi üüripinnal vajadusel ise teostama vajalikku jooksvat-ja hooldusremonti (lepingu p 6.1.7.), kuigi põhikonstruktsioonide muutmise jaoks oli vajalik üürileandja eelnev kooskõlastus. Lepingu punkti 6.1.9 kohustus kostja mitte kasutama seadmeid ega tehnoloogiat, mis omavad kahjulikku mõju. Üürnikul oli endal õigus paigaldada objektile lepingujärgseks sihipäraseks tegevuseks
vajalikku sisseseadet ja muud inventari (lepingu punkt 7.1.3.). Kohtu hinnangul nähtub üürilepingust selgelt, et kostja oli kaupluse ja selle juurde kuuluvate seadmete üürnik ning järelikult ka valdaja. Kostjal oli kohustus hoiduda ümbruskonnale kahjuliku mõju tekitamisest. Vaidlus puudub selle üle, et müra tekitanud seadmete osas tegi probleemi likvideerimiseks vajalikud tööd ära kostja ja mitte keegi teine. Müratõkete lisamine ventilatsiooni- ja jahutusseadmetele ei kujuta endast ehitise põhikonstruktsioonide muutmist ning lepingu kohaselt ei olnud kostjal sellise töö tegemiseks otseselt vaja üürileandja nõusolekut.
18.Kostja juhatuse liikme AF on hageja juures andnud 05.09.2011.a seletuse (toimiku lk 7576), milles ta kinnitas, et kostja võttis koos kaupluse pinnaga üürile kõik seadmed, mis kaupluses asusid, sealhulgas kõik tehnosüsteemid. Kuigi kaupluse ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid ei olnud eraldi loetletud seadmete üleandmise aktis (toimiku lk 97-98), olid kohtu hinnangul kaupluse nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalikud ventilatsiooni- ja jahutusseadmed kostjale üle antud ning viimase valduses. Kostjale anti üürilepingu alusel sihtotstarbeliseks kasutamiseks üle nimelt kaupluse ruumid, milles asusid külmseadmete süsteem, külmriiulid, piimakülmkamber koos aurustiga, külmvitriinid jne, milliste seadmete kasutamine ei ole võimalik ilma toimivate ventilatsiooni- ja jahutusseadmeteta. Kostja ei ole vaatamata kohtu 31.12.2012.a selgitustele (toimiku lk 61) tõendanud, et ta ei olnud saasteallika valdaja. Tehnoseadmete valdamist kostja poolt on kostja seaduslik esindaja kohtumenetlusele eelnenud menetluses kinnitanud.
19.Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja oli müra allika ehk kaupluse tööks vajalike ventilatsiooni- ja jahutusseadmete valdaja. Müra allika valdajana tuli kostjal tasuda müra mõõtmise eest välisõhu kaitse seaduse § 137 alusel, mida hageja on kostjale korduvalt kohtuväliselt selgitanud. Müra mõõtmise eest esitatud arve summa ja selle arvestuse kohta kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 357,24 eurot.
20.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu viivisenõude seaduses sätestatud määra alusel. Hageja saatis kostjale kirja koos arvega 23.12.2011.a. Arve tasumise tähtaeg oli 15 päeva alates arve esitamisest. Kostja kinnitas arve kättesaamist oma 06.01.2011.a e-kirjas (toimiku lk 19). Seega oli hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 3 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määra alusel sissenõutavaks muutunud viivise alates 10.01.2012.a kuni 10.11.2012.a summas 23,82 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel põhinõude summalt. Kostja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele.
21.Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude kostja vastu, tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis seadusjärgses määras. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 10.11.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis 23,82 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 11.11.2012.a VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras põhinõude summalt 357,24 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
22.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates
kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.