Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 28.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-191/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.02.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1191

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-191

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2013.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-13-191

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Kxxxxxxxxx Pxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes

Hagihind

7807,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn) esindaja Marge Sillamaa, e-post: [email protected]; Kostja: Kxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista KxxxxxxPxxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks 6850 (kuus tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot ja 98 senti, millest põhivõlg on 5840,64 eurot, intress 693,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 28.02.2013.a 317,04 eurot.

3.Välja mõista Kxxxxx Pxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas) tasumata põhinõudelt (5840,64 eurot) aastas alates 01.03.2013.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Välja mõista Kxxxxx Pxxxxxxt Eesti Vabariigi kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või xxma esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik 03.01.2013.a esitas Swedbank AS kohtule hagiavalduse Kxxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse, s.o põhiosa summas 5840,64 eurot, intressi summas 693,30 eurot ajavahemiku 14.05.2012.a199.11.2012.a ja põhiosa viivise summas 143,92 eurot ajavahemiku 18.06.2012.a-02.01.2013.a nõudes, ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kxxxxx Pxxxxxxx saadetud menetlusdokumendid on vastu võetud tema ema Mxxxx Pxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid Kxxxxx Pxxxxxxx kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-13-191 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 03.02.2012.a sõlmisid Swedbank AS ja kostja laenulepingu nr 12-006381-VL summas 6500 eurot intressimääraga 19% aastas ma tagastamise lõpptähtajaga 14.02.2015.a. Kostja jäi lepingu intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 14.05.2012.a. Perioodil 14.05.2012.a-14.11.2012.a ei ole kostja laenu täies ulatuses tagasi maksnud, olles viivituses 7 üksteisele järgneva intressi maksega. 02.11.2012.a kirjaga anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks, kuid kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja lepingu üles 19.11.2012.a 02.01.2013.a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6677,86 eurot, s.h põhiosa 5840,64 eurot, intress 693,30 eurot ajavahemiku 14.05.2012.a-19.11.2012.a ja põhiosa viivis 143,92 eurot ajavahemiku 18.06.2012.a-02.01.2013.a. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 9.1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt varalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 19% aastas. Alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 03.01.2013.a – 28.02.2013.a viiviste suuruseks 173,12 eurot (põhivõlg 5840,64 eurot x 0,052% x 57 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 400 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu summas 375 eurot, mitte 400 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 375 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt kuulub hagihinnaga kuni 8000 eurot (käesolevalt 7807,73 eurot) tasumisele riigilõiv, kui hagiavaldus on esitatud e-toimiku kaudu summas 400 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu vähem, s.o 375 eurot. Käesolevalt on hageja kohustatud isikuks, kellelt tuleks TsMS § 179 lg 1 alusel vähem tasutud riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Kohus, lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab, et kuna kõik menetluskulud antud juhul jäävad kostja kanda, siis tuleb vähem tasutud riigilõiv summas 25 eurot välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks.