Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-55567 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus lõpetas 09. aprillil 2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse Swedbank AS nõudes osaühingu APEKS GRUPP, A V ja M K vastu 6400 euro saamiseks ja andis nõude M K osas üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 12. aprilli 2012 kohtunõudega hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 30. aprillil 2012 Viru Maakohtule hagiavalduse M K vastu võlgnevuse 6400 euro nõudes. Hageja esitas 28. juunil 2012 hagiavalduse täpsustuse, milles on täpsustanud, et võlgnevuse summa 6400 eurot koosneb põhiosa võlgnevusest 5191,47 eurot, intressist 494,01 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 650,61 eurot ning leppetrahvist summas 63,91 eurot lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26. juunil 2007 käenduslepingu nr 07-117542KÄ1, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Apeks Grupp laenulepingust nr 07-117542-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 115000 Eesti krooni. Hageja ja laenusaaja sõlmisid 26. juunil 2007 laenulepingu nr 07-117542-JL, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 100000 Eesti krooni. Laenulepingu punktide 7.1 ja 7.2 järgi kohustus laenusaaja hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt laenulepingu punktile 2.6 oli intressimäär 14% aastas. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja eest võlgnevus. Vahetult enne laenulepingu ülesütlemist on laenusaaja poolt tasumata 26. oktoobri 2008, 26. novembri 2008, 26. detsembri 2008, 26. jaanuari 2009, 26. veebruari 2009, 26. märtsi 2009, 26. aprilli 2009 ja 26. mail 2009 tasumisele kuuluvad laenu põhiosa maksed ja intressimaksed. Viivist on põhiosalt arvestatud alates 26. oktoobrist 2008. Kuna laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingutest tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, saatis hageja laenusaajale ja kostjatele 11. mail 2009 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Laenusaaja ega kostja ei ole likvideerinud võlgnevust ning hageja luges laenulepingu üles öelduks alates 27. maist 2009. Hageja saatis 28. mail 2009 kostjatele teatise, milles teavitas kostjat võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasuma asunud. Seoses laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega hageja poolt 27. mail 2009, moodustab laenusaaja laenulepingust nr 07-117542-JI tulenev võlgnevus kokku 6400 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 5191,47 eurot, intressist summas 494,01 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 650,61 eurot ning leppetrahvist summas 63,91 eurot lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: käendusleping nr 07-117542KÄ1 (t.l.-20-21), laenuleping nr 07-117542-JI (t.l. 22-28), lepingu nr 07-117542-JI järgse võlgnevuse arvestus (t.l. 29-33), laenusaajale ja kostjale saadetud teatised (t.l. 34-39). Kostja esitas 25. juulil 2012 kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja kinnitab, et on sõlminud käenduslepingu nr 07-117542-KÄ1. Kostja märgib, et ei 2/7

2-11-55567 ole talle selge võlasumma, mis oli märgitud panga poolt võlgnikule 11. mail 2009 saadetud kirjas nr 200.103-030/LL663. Kirjas on võlgnevuse summaks 18294,21 krooni, hagiavalduses on aga põhjendamatult märgitud teised summad 6400 eurot ja 5255,38 eurot. Kostja hinnangul on võlgnevuse arvestus ebaselge ja tehtud hooletult. Kostja on arvamusel, et solidaarkostjate menetlusse kaasamata jätmisel ei ole hagi võimalik läbi vaadata. Kostja ei ole nõus maksma hagejale intressimakseid pärast 01. jaanuari 2009, kuna põhivõlgnik lõpetas lepingu täitmise oktoobrist 2008 ja hageja oleks pidanud nõudma lepingu täitmist koheselt mitte kolme aasta möödumisel. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et AS Swedbank on AS Hansapank õigusjärglane. Kostja palub hagi läbivaatamisel arvestada, et ta on invaliid, töötab poole kohaga, abikaasa on pensionär ja kostja ülalpidamisel on töötu tütar väikse lapsega. Hageja esitas 17. septembril 2012 kohtule kirjaliku seisukoha kostja vastusele. Seisukohas märgib hageja, et AS Swedbank ei ole AS Hansapank õigusjärglane, vaid tegu on sama äriühinguga, kes muutis oma ärinime vastavalt 16. märtsi 2009. AS Hansapank registrikood oli 10060701, mis on Swedbank AS registrikoodiks. Hageja on seisukohal, et eeltoodud asjaolu ei ole hagejal vaja tõendada, kuivõrd seda saab igaüks kontrollida tasuta päringuga äriregistrist. Hageja vaidleb vastu kostja seisukohale OÜ Apeks Grupp ja A V kaasamise osas. Pärnu Maakohus on nende isikute suhtes teinud 09. aprillil 2012 maksekäsu, mistõttu puudus hagejal õigus esitada teistkordselt samade isikute suhtes nõuet kohtusse. Nõude arvestuse osas selgitab hageja, et lepingu ülesütlemise kirja saamise eesmärk oli anda laenusaajale täiendav tähtaeg kogunenud võlgnevuse tasumiseks ning hoiatada, et summa tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ülesöelduks. sellepärast kajastus 11. mai 2009 saadetud kirjas võlgnevus summas 18294,21 krooni (1169,21 eurot), millest põhisumma võlgnevus moodustas 10015,14 krooni (640,08 eurot), kogunenud intressid 6718,64 krooni (429,40 eurot) ja viivis 1560,43 krooni (99,73 eurot). Hageja on märkinud, et laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega moodustas 11.mai 2009 seisuga 81 228,93 krooni (5191,47 eurot). Lisaks nõudis hageja nimetatud kirjas laenulepingu punkti 7.3 alusel leppetrahvi tasumist summas 1000 krooni (63,91 eurot). Kuna laenusaaja ega käendajad ei tasunud võlgnevust hiljemalt 26. maiks 2009, siis ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 27. mail 2009, mille tulemusena muutus kogu laenusumma sissenõutavaks ning peatus intressiarvestus. Hagiavalduse esitamise seisuga oli võlgnevus kokku 6400 eurot, millest põhisumma moodustab 5191,47 eurot, kuni 27. maini 2009 arvestatud intress 494,01 eurot, põhisummalt arvestatud viivised 650,61 eurot ja leppetrahv 63,91 eurot. Seega erinevus summades tuleneb sellest, et ühel ajahetkel ei olnud kogu nõue sissenõutavaks muutunud, kuid alates 27. maist 2009 oli hagejal õigus nõuda juba kogu laenusummat koos kogunenud intressi, viiviste ja leppetrahviga. Hagiavalduses on summad erinevad seetõttu, et enne 01. juuli 2012 toimus riigilõivu arvestamine hagihinnalt selliselt, et hagihinna sisse ei arvestatud kõrvalnõudeid. Intressi tasumise kohustus kohta märgib hageja, et käenduslepingu alusel vastutab kostja solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr 07-117542-JI tulenevate kohustuste täitmise eest. Muuhulgas tulenes laenusaajale lepingust intressi maksmise kohustus (laenulepingu punkt 2.6 ja 7). Intress on nn tasu laenu kasutamise eest. Laenusaaja ja hageja leppisid kokku, et intressimääraks on 14% aastas, mida hageja arvestas tasumata laenujäägilt kuni lepingu ülesütlemiseni. Laenulepingu punktis 13 leppisid pooled kokku, millal on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Tegemist oli hageja õigusega, mitte kohustusega, mistõttu on hagejale arusaamatu, mille alusel väidab kostja, et hageja oleks laenulepingu pidanud üles ütlema varem kui 27. mail 2009. Kuivõrd hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 27.05.2009, siis oli hagejal õigus nimetatud ajani arvestada laenujäägilt intressi. Vastava kohustuse täitmise eest vastutab käenduslepingu alusel solidaarselt laenusaajaga kostja. Oma väidete kinnitamiseks esitas hageja kohtule Pärnu Maakohtu 09. aprilli 2012 kohtumääruse 3/7

2-11-55567 (maksekäsk) (t.l. 71). Kohus määras 31. oktoobri 2012 määrusega, et tsiviilasja nr 2-11-55567 lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja esitada kõik asjas tähtsust omavad avaldused ja dokumendid hiljemalt 21. jaanuariks 2013. Kohtule täiendavaid dokumente ja avaldusi esitatud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kostja vastu käenduslepingust tulenevad nõuded kokku summas 6400 eurot, millest põhiosa võlgnevus 5191,47 eurot, intress 494,01 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivised summas 650,61 eurot ning leppetrahv summas 63,91 eurot lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Tutvunud kohtule esitatud selgituste ja materjalidega, asub kohus seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.06.2007 sõlmisid hageja ja OÜ Apeks Grupp laenulepingu nr 07-117542-JI (tl 22-28), millega hageja andis OÜ-le Apeks Grupp laenu summas 100 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ning viivise määraga 0,15% päevas. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 26.06.2012. Kostja on oma vastuses küll viidanud, et hageja ei ole tõendanud, et ta on Hansapank ASi õigusjärglane, kuid kohtu hinnangul on hageja selle vastuväite oma vastuses ammendavalt ümber lükanud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Apeks Grupp ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning hageja on lepingu üles öelnud. 4/7

2-11-55567 Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 26.06.2007 käenduslepingu nr 07-117542 – KÄ1 (tl 20-21), mille punkt 1 kohaselt võttis kostja endale kohustuse käendada OÜ Apeks Grupp lepingust nr 07-117542-JI tulenevate kohustuste kohast täitmist solidaarselt laenusaajaga. Sama punkti kohaselt on kostja vastuse maksimaalne määr 115 000 krooni (so 7349,84 eurot). Kostja ei eita hageja nõude olemasolu, kuid pooled vaidlevad nõude suuruse üle. Kostja hinnangul on võlgnevuse arvestus ebaselge ning lisaks sellele ei ole kostja nõus maksma hagejale intressimakseid pärast 01. jaanuari 2009, kuna põhivõlgnik lõpetas lepingu täitmise oktoobrist 2008 ja hageja oleks pidanud nõudma lepingu täitmist koheselt mitte kolme aasta möödumisel. Samuti on kostja leidnud, et hagi ole võimalik vaadata läbi ilma solidaarkostjate kaasamiseta. Esmalt võtab kohus seisukoha solidaarvõlgnike kaasamise osas. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), siis tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Nähtuvalt ülalviidatud käenduslepingust vastutavad ka kõnealuse hageja nõude täitmise eest käendajad põhivõlgnikuga solidaarselt. Seega on täielikult hageja otsustada, kas ta esitab oma nõude kõigi kolme või ainult ühe võlgniku vastu. Tsiviilasjas nr 2-11-55567 maksekäsu kiirmenetluses 09.04.2012 tehtud kohtumääruse (tl 71) kohaselt esitas hageja algselt nõude kõigi kolme solidaarvõlgniku vastu. Sama määrusega on nõue OÜ Apeks Grupp ja A V osas rahuldatud ning nimetatud isikutelt on mõistetud solidaarselt hageja kasuks välja põhinõuded summas 5191,47 ja kõrvalnõudeid 1208,53 eurot. Kokku 6400 eurot. Kostja osas jätkus aga nõude menetlemine hagimenetluses, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Sealjuures puudub hagejal võimalus esitada hagimenetluses uuesti nõue ka teiste solidaarvõlgnike osas kuna samas nõudes ja samade poolte vahel on jõustunud kohtu otsus. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 4 keeldub kohus taolist hagi menetlusse võtmast. Seega ei ole teiste solidaarvõlgnike kaasamine kaaskostjatena käesolevas asjas võimalik. Samuti puudub selleks ka sisuline vajadus, kuivõrd nimetatud isikutelt on hagi esemeks oleva nõue juba välja mõistetud. Hageja nõue kostja vastu on 6400 eurot. Hagiavalduse kohaselt koosneb see põhiosa võlgnevusest 5191,47 eurot, intressist 494,01 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 650,61 eurot ning leppetrahvist summas 63,91 eurot lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Kostja keeldub maksmast intresse alates 01.01.2009, kuna põhivõlgnik lõpetas lepingu täitmise oktoobrist 2008 ja hageja oleks pidanud nõudma lepingu täitmist koheselt mitte kolme aasta möödumisel. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Nähtuvalt kohtule esitatud lepingutest oli antud juhul intressimääraks on 14% aastas, mida hageja arvestas tasumata laenujäägilt kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja ütles lepingu üles 27.05.2009. VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist muu hulgas juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud, samuti juhul, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Seega annab VÕS § 399 laenuandjale õiguse kasutada õiguskaitsevahendina lepingu üles ütlemist, kuid vastava toimingu teostamise või teatud aja jooksul teostamise kohustust pole seadusandja ette näinud. Samuti ei nähtu taolist kohustust laenulepingust. Seega oli hagejal võimalik otsustada oma äranägemise järgi, kas ta kasutab võimalust leping üles öelda ning kui kasutab, siis millal. Mingeid ajalisi raame selles osas kehtestatud ei ole. Samuti tuleb märkida, et laenulepingute puhul on üsna tavapärane praktika, et laenuandjad ei ütle esimese rikkumise peale koheselt lepingut üles, vaid laenusaajale antakse mõistlik aeg oma kohustuste kohaseks 5/7

2-11-55567 täitmiseks. Eelnevast lähtuvalt ei pea kohus kostja vastuväidet intresside väljanõudmisele alates 01.01.2009 asjakohaseks. Samuti on eksitav kostja väide, et hageja pidanuks nõudma lepingu täitmist koheselt mitte kolme aasta möödumisel. Hageja esitatud materjalidest nähtuvalt on ta öelnud lepingu üles 27.05.2009 ning seejärel esitanud ka koheselt (28.05.2009) nõude kogu laenujäägi ning kõrvalnõuete tasumiseks nii põhivõlgnikule kui ka käendajatele. Seega on ebaõige kostja väide lepingu täitmise nõude esitamise kohta kolme aasta möödudes. Kostja on oma vastuses märkinud, et nõude arvestus ei ole selge. Nimetatud väidet põhjendab ta sellega, et 11. mail 2009 saadetud kirjas nr 200.103-030/LL663 on võlgnevuse summaks 18294,21 krooni, hagiavalduses on aga põhjendamatult märgitud teised summad 6400 eurot ja 5255,38 eurot. Kostja hinnangul on võlgnevuse arvestus ebaselge ja tehtud hooletult. Hageja ei ole pea seda etteheidet õigeks. Siinkohal peab kohus nõustuma hageja seisukohtadega. Hagile lisatud 11.05.2009 teatisest nähtuvalt on kostjale esitatud käendusnõue tasuda võlgnevus summas 18294,21 krooni. Sealjuures on märgitud, millest nimetatud võlgnevus koosneb ning lisatud on ka märge, et laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega on 81 228,93 krooni. VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd 11.05.2009 ei olnud kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks, sai hageja esitada käendajale nõude üksnes nende kohustuste osas, mida laenusaaja ei olnud 11.05.2009 seisuga tähtaegselt täitnud so 18294.21 krooni. Alles pärast lepingu ülesütlemist 27.05.2009 muutus kogu laenu summa sissenõutavaks ning hagejal tekkis õigus esitada nõue kogu laenujäägi ning kõrvalnõuete tasumiseks. 28.05.2009 on hageja vastava nõude ka esitanud. Eeltoodud põhjustel erinevad üksteisest ka hagiavalduses ning 11.05.2009 esitatud nõudes märgitud võlgnevuse summad. Hagiavalduses on esitatud nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summade väljamõistmiseks ning 11.05.2009 esitatud nõudes olid märgitud nõuded üksnes seisuga 11.05.2009. Seega asjaolu, et kõnealustes dokumentides kajastuvad võlgnevuse summad ei kattu, ei tähenda, et hageja nõue oleks ebaselge. Oma nõude ja selle suuruse kinnitamiseks on hageja esitanud laenulepingu, millest nähtub kokkulepitud laenu suurus, intressimäär, viivise määr, laenu tagastamise tingimused ning muud lepingu tingimused. Samuti on hageja esitanud käenduslepingu, millest nähtub kostja vastutus laenulepingu käendamisel. Sõlmitud lepingute rikkumise ning hagis esitatud nõude arvestuse tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse ning laenusaajale ning kostjale saadetud teatised. Kohtu hinnangul on hagi ja sellele lisatud materjalidega ning kostja vastusega tuvastatud, et hageja nõue on põhjendatud ning loetletud tõenditega on tõendatud ka hageja esitatud nõude suurus. Eelöeldust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

Hagi hind Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg-st 1 tulenevalt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Hagiavaldusest tulenevalt on põhinõude summa 5191,47 eurot. Hagihind on seega 5191,47 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6/7

2-11-55567 Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.