Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta hageja kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-11-44135 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu XXX(edaspidi hageja) hagi kohaselt XXX(edaspidi kostja) oli valitud korteriühistu juhatuse liikmeks 30.04.2008 ja tema volitused lõppesid 06.04.2011. Hageja leiab, et kostja ei täitnud hageja juhatuse liikmena oma kohustusi vajaliku hoolsusega ja on tekitanud oma tegevusega hagejale olulise varalise kahju kogusummas 20386,30 eurot. Varaline kahju on tekitatud seoses hageja raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega, mille taastamiseks kulus uuel juhatusel 3300 eurot, ühistule sunniraha 639,12 eurot (10000 krooni) tasumise kohustuse tekitamise näol ja Tele2 mobiiliarvete näol summas 1236,21 eurot, mida hageja ei ole otsustanud kostjale kompenseerida või tasuda. Kostja volituste lõppedes nõudis hageja uus juhatus kostjalt hageja raamatupidamisdokumentide üleandmist. Kostja andis väikese osa raamatupidamisdokumente hagejale üle, kuid suuremas osas perioodi 2007-2009 eest jäid dokumendid üle andmata põhjusel, kuna need olevat üle antud OÜ-le XXX, mis pidi kostja poolt allkirjastatud lepingu alusel korraldama hageja raamatupidamist. OÜ XXX keeldus hageja uuele juhatusele raamatupidamisdokumente üle andmast, viidates väidetavatele rahalistele nõudmistele hageja vastu. Samas kas kostja poolt üldse mingid dokumendid OÜ-le XXX üle anti, pole võimalik kindlaks teha, kuna puuduvad dokumendid nende üleandmise kohta. Raamatupidamise korraldamine jäi kostjal tegelikult teostamata, kuivõrd hagejal olid esitamata majandusaasta aruanded 2008 ja 2009 aastate eest, mille tõttu hageja sai äriregistrist trahvi-hoiatuse. Et mingilgi määral korrastada hageja raamatupidamist ja koostada majandusaasta aruanded tagantjärele, oli hageja uus juhatus sunnitud palkama raamatupidamisfirma, millele tasuti raamatupidamisdokumentide pangaväljavõtete järgi taastamise ja selle alusel bilansi koostamise eest 3300 eurot. Lisaks sellele sõlmis kostja neli rendilepingut XXXelamu keldriruumide rentimise kohta äriruumidena kasutamiseks, kuigi elamu asub kinnistul, mis on 100 % registreeritud elamumaana. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse järgi kohustati hagejat viivitamatult peatama keldriruumide ebaseaduslik kasutamine äriruumidena ilma ehitusloata ja kasutusloata ning ettekirjutuse mittetäitmise eest kohustati hagejat tasuma sunniraha 10000 krooni, millise summa hageja oli sunnitud tasuma. Lisaks sellele maksis hageja perioodil 02.05.2009-03.06.2010 kinni kostja mobiiliarved Tele2 operaatorile summas 1236.21 eurot, mille kompenseerimist võis tasumist hageja poolt ei ole otsustatud (tl 1-6). Hagis nõudis hageja kostjalt ka kahju hüvitamist hagejale kahjulike kokkulepete sõlmimise eest, kuid võttis selles osas nõudesummas 15210,97 eurot, hiljem hagi tagasi ja kohus jättis selles osas hagi läbi vaatamata (tl 233-234).
2.Hageja 17.11.2011 vastuse kohaselt (tl 108-113) on eksitav kostja vastuväide, et alates 01.12.2009 ei tegelenud tema enam üksinda korteriühistu majandamisega seotud arvete maksmisega. Tegelikult sai 01.12.2009.a.üldkoosolekul valitud hageja uus juhatuse liige XXX ligipääsu hageja arvetele alles alates 15.07.2010.a., millisest kuupäevast pöörati täitmisele Harju Maakohtu 09.07.2010.a. määrus tsiviilasja nr. 2-10-9432 menetluses, millega määrati kostja ja XXX isikuteks, kellel on üheskoos õigus täita hageja juhatuse liikme kohustusi. Kuni selle ajani ei võimaldanud kostja uuele juhatusele ligipääsu hageja raamatupidamisele. Kostja ja teised hageja eelmise juhatuse liikmed olid 2010.a. veebruaris vaidlustanud hageja üldkoosoleku 01.12.2009.a. otsuse, mistõttu tekkis ebamäärane õiguslik olukord. Kui uue juhatuse liikmed, kes olid esitanud äriregistrile avalduse uue juhatuse registreerimiseks, teatasid 2010.a. jaanuaris uue juhatuse
2-11-44135 valimisest ka pankadele, mille kaudu hageja oli seni arveldanud, ning selle tulemusena need pangad ei aktsepteerinud enam kostja volitusi, avas kostja omal algatusel hageja nimel uue arveldusarve SEB pangas, millele oli ligipääs üksi temal ja mille kaudu ta arveldas üksinda kuni 09.07.2010.a. kohtumääruse täitmisele pööramiseni 15.juulil 2010.a. Ka pärast seda tähtaega võttis kostja korduvalt ainuisikuliselt vastu otsuseid korteriühistu majandustegevuse kohta, kuigi kohtumääruse alusel ta seda enam teha ei tohtinud. Selle näiteks on kostja poolt esitatud leping 15.09.2010.a., millega kostja tahtis tõendada oma initsiatiivi keldriruumide äriruumidena registreerimise menetluse algatamiseks. Leping on allkirjastatud üksi kostja poolt ilma teise juhatuse liikme XXX allkirjata, kuigi ilma XXX nõusolekuta kostjal enam õigust hageja esindajana lepinguid sõlmida ei olnud. Mis puutub kostja vastuses viidatud OÜ XXX keeldumisesse tagastada hageja juhatusele pärast lepingu lõpetamist raamatupidamise dokumente seetõttu, et hageja on väidetavalt teenuse ees jätnud tasumata, siis esiteks ei olnud osaühingul selleks õiguslikku alust, kuivõrd 10.06.2009.a. halduslepingu 3.1.1. alapunkti (tähistatud punktiga) kohaselt on haldusteenuse osutaja OÜ XXX kohustatud säilitama raamatupidamise alg-dokumente süstematiseeritult kuni lepingu lõppemiseni ning lepingu lõppemisel need dokumendid üle andma ilma igasuguste võimalusteta sellest keelduda. Teiseks ei olnud hageja osaühingule võlgu, kuivõrd kostja ise tasus SEB pangas avatud arvelduskonto vahendusel 31.03.2010.a. arvete eest, millele on viidatud OÜ XXX 05.03.2010.a. kirjas, osaliselt SEB pangas avatud uue arve kaudu 31.03.2010.a. ja osaliselt Swedpanga arve kaudu. Seonduvalt hageja poolt tasutud sunniraha hüvitamise nõudega hageja märgib, et kuivõrd kostja ignoreeris nõudeid, mis keelasid elamumaal keldriruumide rendile andmise äriruumideks ilma seaduse nõudeid täitmata, oli TLA ettekirjutus tõene ja hagejal tuli trahvisumma tasuda. Kostja mobiiliarvete osas hageja märgib, et hageja üldkoosolek ei ole mitte kunagi otsustanud, et ühistu majandustegevuseks on vajalik lisaks kostja juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu maksmisele hüvitada talle mobiiliarved. Üldkoosolek ei ole ka otsustanud anda kostjale volitusi sõlmida ühistu nimelt leping mobiilioperaatoriga ühistu huvides mobiilikõnede pidamiseks. Ühistu eeldas, et kostja tasub oma mobiiliarve sellest tasust, mida maksti talle juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Järelikult mingit tähtsust ei oma kostja poolt esitatud teenuste osutamise leping mobiilifirmaga. Hageja märgib, et kuigi hageja juhatusse kuulusid vaidlusaluste tehingute ajal ka teised liikmed, kelle puhul on tegemist solidaarvõlgnikega, suunas hageja oma nõuded kostja vastu, kuna kõik kirjalikud dokumendid, millega on võetud ühistule kohustusi ja mille tõttu ühistu vara on vähenenud või on tekkinud olukord, kus ühistu on olnud sunnitud tegema kulutusi ja mis on olnud korteriühistule kättesaadavad, on olnud allkirjastatud kostja poolt ainuisikuliselt.
Kostja vastuväited
3.Kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja ja haldurfirma XXX OÜ vahel oli 10.06.2009 sõlmitud haldusleping, mille kohaselt kohustus XXX OÜ muuhulgas osutama hagejale ka raamatupidamisteenuseid. Selle lepingu alusel olid hageja raamatupidamisdokumendid üle antud XXX OÜ-le raamatupidamisteenuste osutamiseks. Kuna hageja uus juhatus lõpetas XXX OÜ-le teenuste osutamise eest tasu maksmise, tekkis hagejal võlgnevus XXX OÜ ees ja õiguskaitsevahendina kasutas XXX OÜ raamatupidamisdokumentide kinnipidamist kuni võla täieliku kustutamiseni.Vajalike raamatupidamisdokumentide kättesaamiseks pidi hageja uus juhatus tasuma XXX OÜ-le arved ning likvideerima võlgnevuse või vaidlustama need summad kohtukorras. Kuna kostja ei olnud enam hageja juhatuse liige, ei olnud tal ka arvete tasumise õigust. Tõendamata on hageja väide, et hagejat trahviti 2008 ja 2009 majandusaastaaruannete esitamata jätmise eest. Kostja leiab, et tema poolt raamatupidamise korraldamata jätmise tekitatud kahju 3300 eurot on tõendamata. Hageja nõude suhtes sunniraha tasumise kohta kostja märgib, et rendilepingute sõlmimisega täitis kostja hageja üldkoosoleku otsust, mida ei ole tühistatud ega kohtu korras vaidlustatud. Sunniraha tasumise põhjustas hageja juhatuse liige XXX, kes teatas ise
2-11-44135 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLA), et majas antakse ruumid rendile. Vastuseks sellele tegi TLA hagejale ettekirjutuse viivitamatult peatada keldriruumide kasutamine äriruumidena ilma ehitusloata ja kasutusloata. Kostja tahtis sõlmida 15.09.2011 konsultatsiooni töövõtulepingu XXX OÜ-ga, mille eesmärgiks oli keldriruumide seadustamine, kui hageja juhatuse teine liige XXX, kellega kostjal oli hageja esindamiseks ühine esindusõigus, keeldus lepingut aksepteerimast ja selle alusel tööettevõtjale tasu maksmast. Kuna hageja juhatuse teine liige XXX ise algatas TLA poolt ettekirjutuse tegemise hagejale ja ei teinud midagi selleks, et vältida trahvisanktsioone, ei saa kostjalt nõuda väidetavat kahju 639,12 eurot. Mobiiliarvete osas kostja märgib, et vastavad arved olid esitatud Tele2 ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel, mille aluseks omakorda oli hageja üldkoosoleku otsus. Telefonikaart (SIM kaart) oli kostja kasutuses oma ametiülesannete täitmiseks vajalike telefonikõnede teostamiseks (tl 81-85).
4.Kostja 13.12.2011 täiendava vastuse kohaselt väär on hageja väide, et kostja ei võimaldanud uuele juhatusele ligipääsu KÜ raamatupidamisele kuni 15.07.2010.a. 09.07.2010.a. kohtumäärusega ts.asjas nr.2-10-9432 kohus määras kaks isikut, kes tagaksid KÜ kohase toimimise. Seega hageja uus juhatuse liige XXX ei saanud ligipääsu arvetele enne kohtumääruse jõustumist. Kuna nimetatud menetluses tegemist oli KÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisega ei olnud sel koosolekul valitud isikutel juhatuse liikmete pädevusi kuni vastava kohtulahendi jõustumiseni. Juhatuse liikmele XXX’ile tagati ligipääs arvetele jõustunud kohtuotsuse alusel alates 15.07.2010.а. Samuti avas kostja tõesti hagejale uue pangaarve SEB Pangas, kuid see oli vajalik hagejale võimalike kahjude vältimiseks, kuna jooksvaid arveid oli vaja tasuda. Seonduvalt hageja kahjunõudega raamatupidamise korraldamise tõttu kostja leiab, et hageja oleks pidanud esitama vastava nõude XXX vastu. Hageja viited sellele, et äriregister tegi hagejale trahvihoiatuse seoses majandusaasta aruannete mitteesitamisega on asjakohatu. Hageja seaduslik esindaja XXX ise teab sellest, et seoses KÜ üldkoosoleku 01.12.2009.a otsuse vaidlustamisega kohtukorras ei olnud võimalik majandusaasta aruannet kinnitada ega alla kirjutada juhatuse liikmete poolt. Tegelikult ei olnud lõpuni selge, kes on KÜ seaduslik juhatus, kellel on õigus allkirjastada aruannet, kellel on volitused üldkoosoleku kokku kutsumiseks selleks, et algatada majandusaasta aruannete kinnitamist (tl 121-124).
Kolmandate isikute seisukohad
5.29.05.2011 kohtumäärusega kohus kaasas menetlusse kolmandate isikutena kostja poolel endised KÜ XXXjuhatuse liikmed XXX, XXX, XXXja XXX(tl 156-158). Kolmanda isikuna kaasatud XXX kirjaliku seisukoha kohaselt astus ta hageja juhatusest tagasi 2008.a. novembri lõpus seoses ebapiisava informeerituse tõttu juhatuse tööst, mistõttu ei omanud esilekerkinud probleemidest mingit ülevaadet (tl 149). Kolmandate isikutena kaasatud XXXja XXX seisukoha kohaselt nende hageja juhatuse liikmeksoleku ajal ei ületanud korteriühistu juhatus oma volitusi ja tegutses üldkoosoleku otsuste raamides, mistõttu igasugused kahjunõuded kostja või teiste juhatuse liikmete vastu on alusetud (tl 224-227).
Kohtuistung
6.07.02.2013 kohtuistungil jäid pooled ja kolmandad isikud oma seniste seisukohtade juurde. Hageja võttis hagi nõude osaliselt, summas 15210,97 eurot, tagasi ja kostja nõustus sellega (tl 229-232).
Kohtuotsuse põhjendused
2-11-44135
7.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning kolmandate isikute seisukohtadega kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Asjas poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.KÜ XXXpõhikirja kohaselt juhatus valitakse üldkoosoleku poolt ametisse kaheks aastaks. Juhatus valitakse vähemalt kolmeliikmeline ja maksimaalselt viieliikmeline (tl 16-22);
2.Kostja oli äriregistri kohaselt KÜ XXXjuhatuse liikmeks perioodil 05.08.2008 kuni 06.04.2011. Samal ajavahemikul olid hageja juhatuse liikmeteks XXX, XXX, XXX, XXX;
3.30.01.2009 KÜ XXXüldkoosoleku protokolli kohaselt (kohal 27) päevakorra p 6 „Keldriruumide remont“ osas 25 poolthäälega otsustati anda keldriruumid rendile (tl 99100);
4.15.04.2009 sõlmis kostja KÜ XXXnimelt Tele2-ga liitumislepingu telefoninumbrile XXX. Tele2 Eesti AS on esitanud hagejale perioodi 02.05.2009 - 03.06.2010 osas arveid kogusummas 19342,47 krooni (tl 47, 104);
5.10.06.2009 sõlmis kostja KÜ XXXjuhatuse liikmena halduslepingu OÜ-ga XXX, kelle üheks kohustuseks haldajana oli vastavalt p 3.1.1. ka KÜ raamatupidamise korraldamine (tl 92-96);
6.25.09.2009 esitas KÜ XXXesitas EMTA-le 2007 ja 2008 majandusaasta aruanded (tl 98);
7.05.03.2010 esitas OÜ XXX hagejale meeldetuletuse, et KÜ võlgneb halduslepingu järgi osutatud teenuste eest, mille hulgas on ka raamatupidamisteenused, 67111,20 krooni, ja kasutab seoses võlgnevuse tekkimisega õiguskaitsevahendina KÜ raamatupidamisdokumentide kinnipidamist kuni võla täieliku kustutamiseni (tl 97);
8.31.03.2010 tasus hageja OÜ-le XXX summa 62960,20 krooni (tl 117);
9.Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 20.04.2010 KÜ-le XXXettekirjutuse nr 43240 selle kohta, et XXXon elamu keldrisse juurde ehitatud mitteeluruumid ning neid kasutatakse erinevate firmade poolt. Nõue peatada ebaseaduslike ruumide kasutus ja viia ehitis vastavusse kehtiva ehitusprojektiga tähtajaks 20.07.2010, vastasel korral nõutakse sisse sunniraha 10000 krooni täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (tl 7-8);
10.30.04.2010 vastas XXX XXXkostjale KÜ XXXkeldriruumide seadustamise osas, et on huvitatud tööst, kuid enne on vajalik taotleda Tallinna Linna-planeerimisametist projekteerimistingimused (tl 103):
11.09.07.2010 määrati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-10-9432 XXXja XXX isikuteks, kellel on üheskoos õigus täita juhatuse liikme kohustusi ja tagada KÜ XXXtegevuse säilimine. Vaidlust ei ole, et nimetatud määrus jõustus 15.07.2010. XXXja XXXi ühine esindusõigus oli kantud äriregistrisse perioodiks 04.03.2011 kuni 06.04.2011 (tl 90-91,195);
13.Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 04.10.2010 KÜ-le XXXhoiatuse, et XXXkortermajas on endiselt seadustamata keldrikorrusel olevad ruumid. Ruume kasutatakse ärilisel otstarbel, puudub ehitus ja kasutusluba. Peatada viivitamatult XXXkorrus-elamus keldriruumide ebaseaduslik kasutamine ja viia ehitis vastavusse kehtiva ehitus-projektiga tähtajaks 04.02.2011 (t 9);
14.22.02.2011 tehti Harju Maakohtu poolt KÜ-le XXXhoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna KÜ ei ole esitanud 2009. aasta majandusaasta aruannet, milline esitada 6 kuu jooksul alates määruse tegemisest (tl 115);
15.31.05.2011 sõlmis hageja juhatuse liikme XXXi isikus töövõtulepingu raamatupidamisteenuse osutamiseks XXXOÜ-ga, mille p 1.4.1. kohaselt teenusosutaja kohustus taastama perioodi 01.01.2009 kuni 31.08.2010 osas hageja raamatupidamis-arvestuse ja
2-11-44135 aruanded 2009 ja 2010 esitada augusti 2011 jooksul, tasu raamatupidamise taastamise eest vastavalt p 2.1. 3300 eurot (tl 10-12);
16.03.11.2011 XXXOÜ õiendi kohaselt KÜ XXXpoolt on perioodi 01.01.-31.12.2008 taastamiseks esitatud ainult 2008 aasta majandusaasta aruanne märkusega, et aruanne ei ole sellisel kujul aktsepteeritav, kuna puudu on lehekülg juhatuse liikmete allkirjadega, samuti ei ole esitatud aruande heaks kiitnud KÜ XXX üldkoosolek (tl 116);
9.Hagi kohaselt nõuab korteriühistu kui hageja kahju hüvitamist kostjalt kui korteriühistu juhatuse endiselt liikmelt. Sellega seoses tuleb kõigepealt määratleda, millised on korteriühistu juhatuse liikme kohustused ja millisel õiguslikul alusel juhatuse liige korteriühistu ees vastutab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TSÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasel otsusele.
10.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1-4 kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui mittetulundusühing on nõudest juhatuse või muu organi liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. MTÜS § 32 alates 01.07.2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt ( lg 1) juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Lg 2 tulenevalt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 27 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel (kuni 30.06.2009 õigustoimingutes),, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Riigikohus on mitmetes lahendites (3-2-1-33-10 jt) märkinud, et juhatuse liikme õigussuhe juriidilise isikuga on tehinguline suhe (sarnane käsunduslepingule), mistõttu juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, millest tulenevalt peab juriidiline isik kahju hüvitamiseks tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et juriidiline isik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4 ).
12.Hageja nõude osas seoses kostja poolt hageja raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega, mille taastamiseks kulus uuel juhatusel 3300 eurot, kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetud tegevusetuse ja kahju vahel. MTÜS § 35 kohaselt juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Seadus ei nõua, et korteriühistu juhatuse liikmed peaksid ise olema võimelised raamatupidamist nõuetekohaselt tundma ja pidama, mistõttu on lubatud kasutada lepingulisel alusel ka teiste isikute, selleks spetsialiseerunud füüsiliste isikute või äriühingute abi. Esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis kostja hageja esindajana 10.06.2009 lepingu OÜ-ga XXX, mille kohustusteks oli muuhulgas hagejale raamatupidamisteenuste osutamine (tl 92-96). Viimane jättis aga oma kohustused täitmata, viidates korteriühistu väidetavale võlgnevusele ning teatas, et kasutab õiguskaitsevahendina KÜ raamatupidamisdokumentide kinnipidamist (tl 97). Kohus leiab, et kui hageja oli seetõttu sunnitud oma raamatupidamisaruandluse taastamiseks kasutama teise raamatupidamis6
2-11-44135 firma abi ja tasuma selleks 3300 eurot, oli kahju tekitamine hagejale selles summas põhjuslikus seoses eelkõige mitte kostja, vaid OÜ XXX poolsete lepinguliste kohustuste rikkumisega, kuna tõenditest nähtuvalt viimasel hageja raamatupidamisdokumentide kinnipidamiseks mingit õigust ei olnud, sest võlgnevus oli hageja poolt kui mitte täielikult, siis vähemalt suuremas osas tasutud. Samuti on õigustatud hageja osundus, et OÜ-ga XXX sõlmitud leping ei andnud viimasele õigust hageja raamatupidamisdokumentide kinnipidamiseks. Seetõttu kohus leiab, et kahjunõue 3300 euro osas tulnuks hageja poolt pöörata OÜ XXX, mitte kostja vastu.
13.Seonduvalt ühistu poolt sunniraha 639,12 eurot (10000 krooni) tasumisega nõudega kohus leiab, et ka selle nõude puhul puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetud süülise tegevuse ja saabunud kahju näol. Esitatud tõenditest nähtuvalt olid kostjale antud korteriühistu 30.01.2009 üldkoosoleku otsusega volitused keldriruumide rendile andmiseks, seega isegi kui vastav otsus võis olla vastuolus seadusega, ei tegutsenud kostja keldriruumide rendileandmisel siiski omavoliliselt. Ka nähtub esitatud tõenditest, et pärast seda, kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi ühistule ettekirjutuse peatada keldriruumide kasutamine äriruumidena ja viia ehitis vastavusse ehitusprojektiga, üritas kostja omapoolselt ette võtta samme, et olukorda seadustada ja sunniraha sissenõudmist ära hoida, kuid see tal ei õnnestunud, kuna kohtu poolt määratud teine juhatuse liige sellega ei nõustunud. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saa kostja käitumist hinnata juhatuse liikme tavalise hoolsuskohustuse rikkumisena.
14.Kahjunõude osas Tele2 mobiiliarvete näol summas 1236,21 eurot kohus märgib, et isegi kui kostja sõlmis lepingu mobiilioperaatoriga omamata selleks üldkoosoleku otsuse näol vajaliku volitust, võiks kahjuna nimetatud summat käsitleda vaid sellisel juhul, kui oleks tõendatud, et kostja poolt tehtud kõnesid ei tehtud seoses korteriühistu juhatuse liikme kohustuste täitmisega, vaid erakõnedena. Seda aga ei ole hageja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.