Hageja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, Gonsiori 3-20, 10117 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, XXX) Kostja III XXX(isikukood XXX, XXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kristo Teder (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, 10116 Tallinn, elektronpost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
06.02.2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kristo Teder
RESOLUTSIOON
Jätta XXXOÜ hagi XXX, XXXja XXXvastu solidaarselt kahju 10 225.86 euro hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.02.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 järgi seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Nõude alus
1.Hageja andis XXXOÜ-le perioodil 04.05.2007 kuni 08.01.2008 laenu summas 160 000 krooni (10 225.86 eurot). XXXOÜ äriregistrist kustutamise tõttu ei saanud hageja laenusummasid tagasi ning hageja on 28.08.2012 maakohtule esitanud tagasi maksmata jäetud laenusummade osas kahju hüvitamise nõude solidaarselt XXXOÜ juhatuse liikmete vastu. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt I kahju hüvitamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130 lg 2 alusel ning kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist XXXOÜ-le.
2.Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja on XXXOÜ-le teinud perioodil 04.05.2007 kuni 08.01.2008 ülekandeid kokku summas 160 000 krooni selgitusega „laenu andmine“ (I kd tl 7-12); • Hageja nõudis XXXOÜ-lt 21.02.2011 avaldusega laenu tagastamist hiljemalt 05.03.2011 (I kd tl 15); • XXXOÜ kustutati äriregistrist 24.05.2011 (I kd tl 13-14); • XXXja XXXolid XXXOÜ juhatuse liikmed perioodil 19.04.2007 kuni 12.10.2009. XXXoli XXXOÜ juhatuse liige perioodil 12.10.2009 kuni 24.05.2011.
5.Hageja on esitanud kostjate vastu nõuded alternatiivselt ning järjestanud need järgmiselt: võlausaldaja kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikmete vastu majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumisest; pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisest või likvideerimismenetluse alustamata jätmisest; heade kommete vastasest käitumisest; kostja I vastu tulenevalt esindusõiguseta isiku vastutusest ning viimase alternatiivse nõudena juhatuse liikmetelt kahju hüvitamise nõue äriühingule tulenevalt kostjate poolse juhatuse liikmete kohustuste rikkumisest.
6.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja XXXOÜ vahel on laenulepingutest tulenevad võlasuhted ning kas hagejat saab pidada XXXOÜ võlausaldajaks. Hagiavaldusest tuleneb hageja nõue XXXOÜ vastu asjaolust, et hageja on teinud järgmised ülekanded XXXOÜ arvelduskontole: 04.05.2007 summas 20 000 krooni selgitusega „Laenu
andmine“; 18.05.2007 summas 30 000 krooni selgitusega „Laenu andmine“; 21.06.2007 summas 30 000 krooni selgitusega „Laenu andmine“; 12.10.2007 summas 30 000 krooni selgitusega „Laenu andmine“; 14.11.2007 summas 30 000 krooni selgitusega „Laenu andmine“; 08.01.2008 summas 20 000 krooni selgitusega „Laenu andmine“ (I kd tl 7-12).
7.Kostjad väidavad, et hageja ja XXXOÜ vahel ei ole nende ülekannete suhtes laenulepinguid sõlmitud ning need summad ei ole antud laenuna. Lisaks sellele väidavad kostjad, et kostjal I ei olnud volitusi XXXOÜ nimel laenulepingute sõlmimiseks. Pangaülekande vastuvõtja ei saa mõjutada, mida ülekande teostaja makse selgituses kirjutab. Kostjate selgituste kohaselt toimus kostja I ja hageja osaniku XXXvahel aastatel 2007-2008 ulatuslik ja mitmetahuline koostöö läbi mitme erineva äriühingu. Oli tavaline, et rahalised küsimused lahendati otseselt mitteseotud äriühingu kaudu ning makse selgituseks märgiti „laenu andmine“ või „laen“, kuigi laenu andmise kokkulepet tegelikult ei olnud.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus peab tuvastama, kas pooled on laenulepingute sõlmimiseks teinud vastavasisulised tahteavaldused. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 tulenevalt mis tahes viisil.
9.Tunnistaja XXXütluste järgi oli tal volitus hageja nimel laenulepingute sõlmimiseks. Kostja I palus hagejalt XXXOÜ-le laenu ning tunnistaja aitas seda korraldada. Tunnistaja leppis kostjaga I kokku, et laenud on tähtajatud ning laenu suuruses lepiti iga kord enne laenu andmist eraldi kokku. Tunnistajal ei tekkinud kahtlust kostja I volituste olemasolus, sest ta tundis kostjat I ja tema tütreid, kes olid sel ajal XXXOÜ juhatuse liikmed. Hageja juhatuse liige Kaidi Vaikla kandis XXXOÜ-le raha üle tunnistaja korraldusel (I kd tl 195-196).
10.Kohtu hinnangul on tunnistaja ütluste ja maksekorraldustega tõendatud, et hageja ja XXXOÜ vahel on sõlmitud iga ülekande osas laenuleping. Kuigi õige on kostjate osundamine asjaolule, et raha saaja ei saa mõjutada raha ülekandja poolt makse tegemisel maksekorraldusele märgitavat selgitust, siis kinnitab laenulepingulist suhet ka poolte käitumine. Puuduvad andmed selle kohta, et XXXOÜ seaduslikud esindajad oleksid nimetatud raha ülekannetele vastu vaielnud. 2007.a oli hageja kandnud XXXOÜ-le üle 140 000 krooni. XXXOÜ 2007.a majandusaasta aruandes on laenukohustustena kajastatud 150 400 krooni. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väite, et XXXOÜ 2007.a majandusaasta aruandes on kajastatud XXXOÜ laenukohustus hageja ees. Kostjate esindaja on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et tegemist ei ole vaidlusaluse kohustusega.
11.Kostjad väidavad, et isegi kui laenulepingud on sõlmitud, on need tühised, sest kostjal I puudusid selliste tehingute tegemiseks volitused. TsÜS § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtul tuleb tuvastada, kas vaidlusaluste laenulepingute sõlmimisel oli kostjal I esindusõigus. Kohtu hinnangul ei oma kostjate omavahelised sugulussidemed selle asjaolu tuvastamisel tähtsust. TsÜS § 120 lg 2 järgi volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. TsÜS § 118 lg 2 järgi kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja I esindaja on kohtuistungil avaldanud, et kostja I ja XXXOÜ vahel oli käsundilaadne suhe, mis aga ei hõlmanud laenulepingute sõlmimise õigust (I kd tl 194). Tunnistaja XXXütluste kohaselt ei tekkinud tal kahtlust kostjal I volituste olemasolus ning ülekannete tegemiseks andis arvelduskonto numbrid kostja I (I kd tl 195).
12.Käesoleval juhul on võimalik, et volitus tekkis esindajana tegutseva isiku, e kostja I, tegevusese talumise tulemusena (talumisvolitus). Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud esimene eeldus, et kostja I avaldused ja käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus laenulepingute sõlmimiseks. Kostja I ja XXXOÜ vahel olid käsunduslepingulaadsed suhted, kus kostja I tegutses käsundisaajana. Kohtu hinnangul võis hageja esindaja laenulepingute sõlmimisel mõistlikult eeldada, et kostjale I on antud volitus. Hageja on välja toonud, et hageja ja teised äriühingud (nt Aktsiaselts XXX) on kostjaga I juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning XXXOÜ on sellist tegevust talunud ning tehingud täitnud (I kd tl 118-136).
13.Kohtu hinnangul on tõendatud, et XXXOÜ juhatuse liikmed teadsid kostja I tegevusest. Seega on täidetud ka teine talumisvolituse eeldus. XXXOÜ seaduslikud esindajad pidid teadma laenulepingute sõlmimisest, kuna laen kanti hageja poolt üle XXXOÜ arvelduskontole ning eelnevalt on kohus tuvastanud, et see kohustus kajastus ka 2007.a majandusaasta aruandes. Kuna laenusummasid kanti üle pikema aja jooksul, siis XXXOÜ oli kostja I tegevusest teadlik ega takistanud teda tehingute tegemisest. Eeltoodust tulenevalt on laenulepingud kehtivad ning kohus ei ole tuvastanud kostja I esindusõiguse puudumist. Seega langeb ära ka üks hageja alternatiivsetest kahju hüvitamise nõuetest, mis oli suunatud kostja I vastu esindusõiguseta isiku vastutuse alusel (TsÜS § 130 lg 2).
14.Hageja on esitanud äriühingu võlausaldajana kahju hüvitamise nõude äriühingu juhatuse liikmete vastu. Hageja käsitleb kahjuna XXXOÜ-ga sõlmitud laenulepingute alusel välja makstud laenusummasid kokku 10 225.86 eurot, mis on jäetud hagejale 05.03.2011 tagasi maksmata. Kostjad on esitanud nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust
ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Selleks tuleb hageja nõue esmalt kvalifitseerida. Seejärel tuleb tuvastada aeg, mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai, kui ka aeg, mil leidis aset kahju põhjustanud tegu või sündmus. Hagiavalduse aluseks olevad õigusvastased teod leidsid aset pärast 2007.a ja TsÜS § 150 lg 3 ette nähtud absoluutne aegumistähtaeg ei ole nõude puhul möödunud. Seega omab tähtsust, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust.
15.Kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-05, p 12, nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-90-07, p 13).
16.VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-11, p 12).
17.Hageja palub esmase nõude alusena hinnata kostjate poolt majandusaasta aruannete esitamise kohustuse rikkumist. Juhatusel on ÄS § 179 lg 1 järgi kohustus koostada majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduses sätestatud korras. XXXOÜ kustutati äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel, sest äriühing ei esitanud registripidajale majandusaasta aruannet (kostja II ja kostja III jätsid esitamata 2008.a majandusaasta aruande ja kostja I 2009.a ja 2010.a majandusaasta aruanded). Kohtu hinnangul ei saa majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumisega kaasneda juhatuse liikmete otsest vastutust osaühingu võlausaldajate ees. Ennekõike on tegemist kohustusega, mida juhatuse liige peab täitma osaühingu ees.
18.Hageja palub hinnata kostjate poolt pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumist ning likvideerimismenetluse alustamata jätmist. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhatuse liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks.
Vara vähenemisel peavad osanikud otsustama osaühingu lõpetamise, mille tagajärjel toimub selle likvideerimine (ÄS § 176 lg 1 p 2, § 205). Seega ei ole osaühingu lõpetamise otsustamine juhatuse liikmete seadusest tulenev kohustus.
19.Kohus hindab pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumist. Kohus peab tuvastama, kas kostjatel oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostjad on seda kohustust rikkunud. Kui kostjad on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus, siis tuleb hinnata, kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kostjad vabanevad vastutusest, kui on tõendatud süü puudumine hagejale kahju tekitamises. Hageja leiab, et äriühingu maksejõuetuse perioodi alguseks saab lugeda 31.12.2007 ning septembris 2008.a oli selge, et äriühing on maksejõuetu, mil kostja II ja kostja III oleksid pidanud kas esitama pankrotiavalduse või äriühingu likvideerima (I kd tl 194). TsÜS § 150 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg hakkab kulgema ka juhul, kui õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust ei teadnud, kuid oleks pidanud teadma. Arvestades asjaolu, et majandusaasta aruanded on äriregistris kõigile kättesaadavad, siis hageja pidi seda asjaolu teadma samuti hiljemalt 2008.a septembris. Seega on kostjate vastu esitatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegunud. Kohus märgib, et kui nõue ei oleks aegunud, on see siiski põhjendamatu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte 3. lõike järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Püsiva maksejõuetuse tõendamisel tugineb hageja XXXOÜ 2007.a majandusaasta aruandele. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et XXXOÜ juhatuse liikmed on rikkunud ÄS § 180 lg 51 kohustust, sest seda asjaolu ei tõenda ainuüksi majandusaasta aruandes toodud andmed. Ka hageja ise on välja toonud, et kui võtta aluseks 2007.a majandusaasta aruanne, siis 2007.a lõpu seisuga oli XXXOÜ-l vahendeid, millega katta enamus kohustustest, sh laenulepingutest tulenev kohustus (I kd tl 48-49). Kohtu ette ei ole toodud teisi asjaolusid, mis XXXOÜ püsivat maksejõuetust tõendaksid.
20.Järgnevalt nõuab hageja kahju hüvitamist seoses kostjate heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hagejal on õigus nõuda õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. Kostjate tahtlus peab olema suunatud võlausaldaja kahjustamisele. Tahtlus on nimetatud nõude eelduseks ning seda peab tõendama hageja. Oluline on kaitse-eesmärk ja põhjuslik seos kahju ja tahtliku heade kommete vastase teo vahel (VÕS § 127 lg 2, 4).
21.Hageja on sisustanud hagejat kahjustavaks tegevuseks selle, et kostjad jätsid hageja teavitamata osaühingu sundlõpetamisest. Sundlõpetamisteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.09.2010 (I kd 205-206). Lisaks sellele leiab hageja, et kõik kostjate tegevused kogumis on käsitletavad heade kommete vastase käitumisena (II kd tl 26-27).
Kohtu hinnangul saab lugeda heade kommete vastaseks käitumiseks seda, et hageja jäeti teavitamata osaühingu sundlõpetamisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-05, p 14). Kuna nimetatud asjaolu leidis aset 2010.a, siis ei ole nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud.
22.Hageja nõudis 21.02.2011 laenu tagasi maksmist 05.03.2011, so enne XXXOÜ äriregistrist kustutamist 24.05.2011. Selle teate sai kostja I kätte (I kd tl 53). Sundlõpetamisteate avaldamise ajal oli XXXOÜ juhatuse liikmeks kostja I, mistõttu ei ole teiste kostjate vastu sellise nõude esitamine põhjendatud, sest see ei ole nende käitumisega põhjuslikus seoses. Juhul, kui kostjad on XXXOÜ vara nn omastanud (ei ole raha kasutanud äriühingu huvides), siis kahju on tekkinud äriühingul, kellel on ka sellesisuline nõudeõigus juhatuse liikmete vastu.
23.Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostja I on toime pannud õigusvastase teo, millega on tekitatud hagejale kahju. Olemas on põhjuslik seos kahju ja tahtliku heade kommete vastase tegevuse vahel. Kostja I oli teadlik hageja nõudest XXXOÜ vastu, kuid vaatamata sellele ei teavitanud ta võlausaldajat äriühingu äriregistrist kustutamisest. Kostja I käitumine on kohtu hinnangul heade kommetega vastuolus, kuna sellist käitumist saab pidada taunitavaks – jätta teavitamata võlausaldajad sundlõpetamisest hea usu põhimõtte vastaselt mõistlikul viisil. Selle tagajärjel tekkis hagejale kahju, kuna ta ei saanud esitada äriühingu vastu nõuet laenusumma tagastamiseks. 2007.a majandusaasta aruande andmetest lähtudes oleks hageja saanud oma nõude suuremas osas äriühingu vara arvel rahuldatud. Kohtu hinnangul on kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohus ei ole tuvastanud VÕS § 1050 lg 1 alusel kostja I süü puudumist.
24.Hageja ei taotlenud ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu likvideerimist ja äriühing kustutati registrist. Kuigi hagejal on kustutatud äriühingu vastu nõue, ei ole hageja vaatamata sellele taotlenud XXXOÜ täiendava likvideerimise läbiviimist ega avalduse esitamise tähtaja ennistamist. See asjaolu annab kohtu hinnangul aluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel. Nimetatud asjaolule on kostja I esindaja ka tuginenud (II kd tl 31). VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus esitada taotlus äriühingu likvideerimiseks ning esitada likvideerimismenetluses nõue õigel ajal. Vajaliku teabe saamiseks avaldatakse kõik sundlõpetamisteated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selliselt loetakse võlausaldaja nõuetekohaselt teavitatuks oma õigusest taotleda võlgnikuks oleva äriühingu likvideerimist.
25.Käesoleval juhul on hageja tulnud oma nõudega otse juhatuse liikme vastu. Võlausaldajal on õigus pärast äriühingu äriregistrist kustutamist esitada kohtule avaldus likvideerimismenetluse läbiviimiseks ÄS § 60 lg 5 tulenevalt. Seega ei ole teada, kas hageja nõue XXXOÜ vastu on muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. Kohtule esitatud 2007.a majandusaasta aruande andmete kohaselt oli äriühingul vara kohustuste täitmiseks, va 2387 krooni osas. Need kohtule esitatud andmed näitavad, et äriühingul oli vara, et võlausaldaja nõue suuremas osas rahuldada.
26.Eeltoodud põhjustel vähendab kohus kahjuhüvitise nullini, sest hagejale tekkis kahju temast endast tulenevatel asjaoludel, mille eest hageja vastutab. Kui hageja oleks seadusest
tulenevalt taotlenud äriühingu likvideerimist või nõudnud täiendava likvideerimise läbiviimist, siis ei oleks hagejale hagis märgitud kahju tekkinud. Seega jätab kohus hageja nõude kostja I vastu rahuldamata.
27.Hageja on esitanud viimase alternatiivse nõude selliselt, et kahju nõutakse kostjatelt solidaarselt välja XXXOÜ kasuks. Hageja leiab, et nõude rahuldamine annab ÄS § 60 lg 5 järgi võlausaldajale võimaluse taotleda äriühingu likvideerimistähtaja ennistamist ja äriühingu likvideerimist. Kohus märgib, et üksnes kohtuotsus ei ole selliseks eelduseks. Võlausaldaja nõudel saab likvideerimise pärast äriühingu äriregistrist kustutamist ennistada ja likvideerija määrata, kui võlausaldaja esitab kohtule tõendid, mis võimaldavad eeldada, et võlausaldajal on kustutatud äriühingu vastu nõue ja kohus peab vajalikuks avalduse esitamise tähtaja ennistada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-05, p 13).
28.ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib ÄS § 187 lg 4 esimese lause alusel nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. ÄS § 187 lg 3 sätestab juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaja, milleks on viis aastat. Seega ei ole nõue kostjate vastu aegunud. Nõude rahuldamise eeldused on kohustuse rikkumine (VÕS § 100), kahju (VÕS § 127 lg 1), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Nende vastutuse eelduste tuvastatuse korral juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1).
29.Kohtu hinnangul on nimetatud nõude rahuldamise üheks eelduseks see, et osaühing, kelle kasuks kahjuhüvitis välja mõistetakse, oleks äriregistris. Kohus on hageja tähelepanu sellele asjaolule juhtinud (19.09.2012 elektronkirja p 3, I kd tl 42). Hageja ei ole oma nõuet osaühingu vastu maksma pannud, eeldades, et osaühingul ei ole kohustuse täitmiseks vara. Samas on hageja ise avaldanud, et 2007.a oli osaühingul vara kohustuste täitmiseks ning kui kostjad oleksid oma juhatuse liikme kohustused täitnud, ei oleks äriühingut äriregistrist kustutatud ja võlausaldajate nõuded oleks saanud vara arvel rahuldatud (I kd tl 195).
30.Samas peab kohus vajalikuks märkida, et eelnevalt on tuvastamist leidnud, et hageja laenukohustus on kajastatud 2007.a majandusaasta aruandes. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid, et tegemist oli mõne muu kohustusega. Seega on ebaõige hageja eeldus, et kostjad on rikkunud raamatupidamise korraldamist, jättes kohustuse aruandes kajastamata. Majandusaasta aruannete esitamise kohustuse täitmata jätmine viis küll selleni, et osaühing kustutati äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel, kuid selle kohustuse rikkumine ei ole osaühingule hagetavat kahju tekitanud (puudub põhjuslik seos).
Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.