Nauvitsman OÜ hagi Kajar Aasaleht vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. novembri 2012.a määrus
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nauvitsman OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Nauvitsman OÜ (RK: 11107899), esindaja advokaat Rene Varul
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. novembri 2012.a määrus.
2.Saata asi Tartu Maakohtule Nauvitsman hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
OÜ
3.Rahuldada Nauvitsman OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.Nauvitsman OÜ esitas 4. septembril 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kajar Aasalehe vastu sõiduki järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse
sissenõudmiseks. Võlgnevuse moodustas põhinõue 2 210 eurot, viivis 1 421,09 eurot, leppetrahv 289 eurot ja lisanduv viivis. Kohtunikuabi lõpetas 31. oktoobri 2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
5.novembri 2012 määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse ja tõendite esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus märkis, et hagejal tuleb põhjendada enda valitud kohtualluvust. Maksekäsu asja hagimenetlusse üleandmise määruses on kostja elukohaks märgitud Kievarintie 16-1, FI-05200, Nurmijärvi, Soome. hageja ei ole aga põhjendanud, miks on pädevaks kohtuks Tartu Maakohus
2.20. novembril 2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse põhjendades kohtualluvust sellega, et kostja ei ole hagejale kordagi maininud, et elab välismaal. Kostja on rendilepingusse märkinud oma aadressiks XXX, ja sellel aadressil sai ta maksenõude 30. jaanuaril 2012 kätte. Samuti sai kostja sellel aadressil kätte maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja kontrollis enne hagiavalduse esitamist kostja elukohta ka rahvastikuregistris.
3.Tartu Maakohus keeldus 21. novembri 2012 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastas hagiavalduse hagejale. Määruse põhjendustes märkis kohus, et TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt toimetati makseettepanek tsiviilasjas nr 2-12-34845 K. Aasalehele isiklikult kätte
5.oktoobril 2012 aadressil XXX. Vastavalt üldisele kohtualluvusele võib hagi füüsilise isiku vastu esitada tema elukoha järgi (TsMS § 79 lg 1). Kuna kostja elukoht on Soomes, siis ei allu esitatud hagiavaldus Eesti kohtule. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt puuduvad ka muud alused asja lahendamiseks Eestis (nt kohtualluvuse kokkulepe juhuks, kui kostja asub elama välismaale).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Nauvitsman esitas Tartu Maakohtu 21. novembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) jääb hagejale ebaselgeks, kuidas on kohus kindlaks teinud, et kostja alaline ja peamine elukoht on Soome Vabariigis. Kui kohus väidab, et kostja elukoht on Soomes, peavad toimiku materjalides sisalduma ka nimetatud väidet kinnitavad tõendid. Vastasel juhul puudub hagejal kindlus selles, et kostja ka tegelikkuses alaliselt ja peamiselt Soomes elab. Sellised tõendid toimikus puuduvad; 2) on võimalik, et kostja on lihtsalt Soomes tööl, mis tähendab siiski üldjuhul ajutist Soomes viibimist. Välistada ei saa võimalust, et isikul võib käesoleval juhul olla ka mitu elukohta. Mitme elukoha puhul peab ühe elukoha eelistamine, kui see toob lisaks kaasa menetluskulude olulise tõusu, olema eriliselt põhjendatud; 3) leidsid kõik õiguslikult tähtsad toimingud antud juhul aset Eestis. Vaidlusaluse sõiduki rendilepingu sõlmimine ja täitmine toimus Eestis. Kostja märkis rendilepingusse oma aadressiks XXX ja sellel aadressil sai ta hageja maksenõude
30.jaanuaril 2012 kätte. Hageja kontrollis enne hagiavalduse esitamist kostja elukohta ka rahvastikuregistris ja selle
õiendi kohaselt kostja aadressil XXX. Järelikult deklareerib kostja jätkuvalt riigile, et ta elab Eestis; 4) kui võtta hagejalt võimalus asja arutada Eesti kohtus, puudub hagejal üldse võimalus oma subjektiivseid õigusi tegelikkuses realiseerida. Hageja ei pea mõistlikuks esitada 4345,52eurose hagihinnaga nõuet Soome kohtusse. See läheks ülemäära kalliks, kuna tähendaks Soomes esindaja palkamist, lõivude tasumist jne.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Nauvitsman OÜ määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasi saata Tartu Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et kuna kostja elukoht on Soomes ning puuduvad ka muud alused (nagu kohtualluvuse kokkulepe) asja menetlemiseks Eestis, siis ei allu esitatud hagi Eesti kohtule. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti kohus võib TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi.
7.Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Käesolevas asjas on vaidluse all see, kas hagi menetlemiseks on pädev Eesti kohus või Soome Vabariigi kohus. Nii Eesti kui Soome Vabariigi näol on tegemist Euroopa Liidu liikmesriikidega.
8.TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse nimetatud seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23), nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) või nõukogu muu määrusega.
9.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Nõukogu määrusest (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüssel I määrus). Määruse art 2 kohaselt on küll üldreegliks, et kohaldatakse kostja alalise elukoha järgse liikmesriigi kohtualluvust. Kostja alaline elukoht tuleb seejuures määruse art 4 p 1 kohaselt kindlaks teha Eesti õiguse sätete kohaselt.
Määruse art 5 sätestab aga ka erireeglid kohtualluvuse määratlemiseks. Art 5 lg 1 p a) võimaldab kostja vastu, kelle alaline elukoht on Soomes, esitada hagi ka Eesti kohtule, kui vaidlus on seotud pooltevahelise lepinguga ja lepingust tulenev asjaomane kohustus tuli täita Eestis.
10.Käesolevas asjas on hagi esitatud järelmaksuga müügilepingust (vara väljaostuõigusega rendilepingust) tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks. Hagiavaldusest järelduvalt andis hageja õiguseellane kostjale lepingu esemeks olnud sõiduki üle Eestis. Seega on võimalik juhinduda Määruse art 5 lg 1 punkti b) esimesest alternatiivist, mille kohaselt müügilepingu puhul käsitatakse kohustuse täitmise kohana seda kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaup üle anti. Samuti sätestab VÕS § 85 lg 2 p 1, et rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas. Praegusel juhul tähendaks see, et lepingust tuleneva kohustuse täitmise koht on võlausaldaja (hageja) tegevuskoht, st Eesti. Juriidilise isiku asukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 1 kohaselt tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht ning juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hageja püsiv ja kestev majandustegevus toimuks mujal kui Eestis.
11.Ringkonnakohus juhib tähelepanu Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 (p 11), mille kohaselt juhul, kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on ka hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni.
12.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.